Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht.
Valdek Järvpõld lõpetas 1980 aastal Tartu Ülikooli Majandusküberneetika eriala. Sellest ajast peale on ta tegelenud majandusarvestuse automatiseerimisega. Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht. Valdek osaleb juba aastaid ERK Nõukoja liikmena ning XBRL Europe töörühmades. Kahel viimasel aastal on ta lisaks osalenud ka konsultandina MKM reaalajamajanduse ettevõtmistes.
25.09 oli võimalus kuulata Valdek Järvepõldu tasuta veebiseminaril „XBRL GL – miks ja kuidas seda kasutada?“
XBRL GL – MIKS JA KUIDAS SEDA KASUTADA?
Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril.
Esinejad:
Valdek Järvepõld, Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Vaata järele!
Märksõnad
Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes
Ajal, mil ChatGPT ja muud tehisintellekti valdkonna teemad on andnud hoogu juurde aruteludele erinevate ametite asendatavusest tehisaruga, on asjakohane uurida kuidas edeneb reaalajamajanduse suunas liikumine. Reaalajamajanduse all mõistame majandustehingutega seonduvate andmete võimalikult automaatset edastamist ja töötlemist era- ja avaliku sektori infosüsteemides. Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes, kus kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamisel on vaja teha järjest suurema detailsusega andmete põhjal üha operatiivsemaid otsuseid kõikidel juhtimistasanditel.
Oluline on tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi
Tänapäeva tarbijad eelistavad mugavaid ja operatiivseid võimalusi toodete ja teenuste tellimiseks ning nende eest tasumiseks. Selle eelduseks on palju võimekamad ettevõtetevahelised tarneahela- või maksesüsteemid, mis koos teiste vajalike tehniliste komponentidega sisuliselt ongi aluseks reaalajamajandusele. Parimateks näideteks on siin üleminek masinloetavatele e-arvetele ettevõtetevahelises arveldamises või digitaalsetele makselahendustele e-kaubanduses. Seejuures on omakorda äärmiselt oluline tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi ja rakendades ühtset taksonoomiat majandustehingute detailseimate aspektide eristamiseks, mis on vajalik andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.
Praktikas on reaalaajamajanduse komponente erinevates majandusharudes rakendatud juba aastaid ja ettevõtete majandusinfosüsteemid on arenenud tasemele, kus nende töökindlusest sõltub kogu ettevõtte toimimine. Sama lugu on ettevõtete vahel kasutatavate e-tellimuste, e-veoselehtedega või teiste e-dokumentidega, mis kaasavad kõiki tarneahela liikmeid. Tehes tehnilised võimalused kättesaadavaks ja digitaalne asjaajamine kohustuslikuks kõigile ettevõtetele, olemegi tegelikult jõudnud reaalajamajanduseni. Siin on oluline osa majandusinfosüsteemide arendajatel ja tugiteenuste pakkujatel (sh raamatupidamisettevõtted), kelle pakutavad lahendused peavad reaalajamajanduses osalemise tegema mugavaks ka mikroettevõtjatele.
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele, mis tugineb standardsel lähenemisel majandustehingute kajastamisele. Eelmainitud ühtne taksonoomia kujutab endast majandustehingute kirjendamiseks vajalike klassifikaatorite süsteemi, mis tagab, et tehingu sisust tulenevalt palub majandusinfosüsteem märkida igale kandereale vajalikud tunnused. Näiteks tuleb müügiarvet koostades märkida mis teenusega on tegemist vastavalt toodete ja teenuste ühtsele loendile. See omakorda lisab vajadusel täiendavad tunnused, mille alusel saab hiljem automaatselt panna kokku aruandeandmete komplekti nii majandusaasta aruande, statistika küsimustike kui ka maksuameti jaoks. Samuti muutub üha olulisemaks kestlikkuse näitajatest aru andmine. Loomulikult saadetakse igale ametile ainult ettenähtud andmed ja tagatakse konfidentsiaalsus (nagu ka tänastes majandusinfosüsteemides).
Tänu andmepõhisele aruandlusele väheneb ettevõtete halduskoormus, sest esitades automaatselt andmekomplekte kaob vajadus tegeleda eraldi kõigi tänaste erinevate asutuste poolt nõutavate aruannetega. Küll aga tekib küsimus, mida avalikus sektoris kogutavate andmetega peale hakatakse ja kas sellest on kasu ka ettevõtjale. Andmete väärindamine võib seisneda operatiivses majanduskeskkonna analüüsis ning ettevõtja võib saada asjakohast infot oma ettevõtte käekäigu kohta võrdluses teiste sama sektori ettevõtetega. Samuti on võimalik prognoosida ettevõtte jätkusuutlikust (nn elujõulisuse indeks) ja uurida millised on olnud sarnastesse olukordadesse sattunud teiste ettevõtete arenguteed, et paremini juhtida ettevõtlusega seotud riske. Juba täna on võimalik saada taustinformatsiooni oma tehingupartnerite kui ka tegelike kasusaajate kohta (tunne oma klienti ehk KYC), mis muudab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsemaks.
Kokkuvõttes võime tõdeda, et mitte ükski ettevõte ei saa tegutseda ilma teiste ettevõteteta ja reaalajamajandus aitab kõigil sulanduda üheks üle riigi tõhusalt toimivaks majanduseks.
Maakondlikud Arenduskeskused YouTube kanalil on vaatamiseks veebikoolituste sari erinevatel reaalajamajanduse teemadel ja neid salvestusi saab vaadata omale sobival ajal SIIN.
Samuti on järelevaadatavad I poolaastal toimunud veebiseminaride salvestused ja et nende vaatamine oleks mugav, siis on need salvestatud eraldi teemade/esinejate kaupa.
19.04 toimunud veebiseminari „Ettevõtte andmete väärindamine otsusteks“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
09.05 toimunud veebiseminari „Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
Tegevusi viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.
Märksõnad
EL e-kviitungi standardi koostamise hetkeseisust ja millised võivad olla tuleviku trendid ja valikud.Mobiilimaailmaga liitus ta 1992 aastal mobiiltelefonide müügifirmas LEVI & KUTO OÜ tehnikadirektori ametikohal.
KUNO PEEK, Telia Eesti mobiilipõhiste lisaväärtusteenuste ja makselahenduste arendusjuht.
Hariduselt on Kuno Peek diplomeeritud raadiotehnika insener (TPI 1976) ja telekommunikatsiooni euroinsener (FEANI 1999). Ta alustas oma karjääri insenerina Eesti Sideministeeriumi Info- ja Arvutuskeskuses ja samas asutuses juhatas ka 8 aastat erikonstrueerimisbürood. Edasi siirdus Kuno juhtivaks konstruktoriks tootmiskooperatiivi KUTO, kus suurimaks väljakutseks oli Toompeale elektroonilise hääletusmasina projekteerimine ja väljaehitamine koostöös Soome firmaga Valmet Automation. Mobiilimaailmaga liitus ta 1992 aastal mobiiltelefonide müügifirmas LEVI & KUTO OÜ tehnikadirektori ametikohal. Lisaks müügitöö tehnilisele toetusele sai sellel perioodil koostöös firmaga NOKIA loodud Eestis, Lätis ja Leedus esimesed NOKIA poolt volitatud mobiiltelefonide remondi- ja hooldustöökojad. Teliaga (endine EMT) liitus Kuno 1996 aastal ning pea kogu järgneva perioodi on ta otsinud ja arendanud tehnoloogilisi võimalusi, kuidas mobiilimaailm meie igapäevaelu lihtsamaks ja mugavamaks võiks muuta.
Tema lemmikhobiks on avamerepurjetamine.
9.05 toimunud veebiseminaril ”Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ andis Kuno kokkuvõtlikku ülevaate Eesti e-kviitungi 8-aastasest arenguteest, hindas turu valmidust e-kviitungi süsteemi rakendamiseks, lahenduse rakendamise olulisi tehnoloogilisi aspekte ja suurandmete (Big Data) omandisuhte ning andmekaitse probleemistikku. Samuti käsitles tavakasutajat e-kviitungi taustsüsteemis Telia ja Unifiedpost poolt loodud pilootkommertslahenduses Telia äpis PARGI.EE. Seminarilt sai lühiülevaate EL e-kviitungi standardi koostamise hetkeseisust ja millised võivad olla tuleviku trendid ja valikud.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on nüüd saadaval!
Märksõnad
Aire tegevusvaldkonnad on ÜRO tasandi keskkonnategevused, kestlik areng, Euroopa Liidu kestliku rahastuse pakett, ringmajanduse strateegiline vaade ja selle rahastamine
Aire Rihe on töötanud Keskkonnaministeeriumis juba 10 aastat, alates 2012. aastast. Aire alustas keskkonnatasude valdkonna nõunikuna. Alates 2019. aastast on ta juhtkonna nõunik. Aire tegevusvaldkonnad on ÜRO tasandi keskkonnategevused, kestlik areng, Euroopa Liidu kestliku rahastuse pakett, ringmajanduse strateegiline vaade ja selle rahastamine, riiklikult strateegiliste keskkonnaprojektide jätkusuutlik rahastamine ja mullavaldkonna arendamine Eestis.
Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumise ajal 2017. a oli Aire asejuht rahvusvaheliste keskkonnaküsimuste töörühmas, kestliku arengu töörühmas, ökoinnovatsiooni töörühmas. Ökoinnovatsiooni töörühma ja selle nõukogu järelduste kaudu algatas Eesti tollal digitaalse tootepassi loomise idee ja ülesande see Euroopa Komisjonil välja töötada.
ÜRO tasandil on Aire läbirääkija, esindanud Eestit kõrgetasemeliste kohtumiste raames ja 2019. a ÜRO IV Keskkonnaassamblee juhi Siim Kiisleri meeskonnas. Ministrite deklaratsiooni abil algatati globaalse keskkonnaandmete strateegia koostamise ja plasti vähendamise õiguslikult siduva konventsiooni loomine.
Kestliku rahastusega kui ka reaalajamajandusega seoses tegeleb Aire keskkonnakestlikkuse hindamise edendamisega Eestis ja keskkonnaga seotud suuna arendamises, sh andmemajanduse ja reaalajamajanduse suunal.
9.05 toimunud veebiseminaril ”Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ andis Aire ülevaate teemadel: Mis on digitaalne tootepass? EL kohustused ja direktiivid ja nende mõju ettevõtjale.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on nüüd saadaval!
Märksõnad
Baltikumi juhtiva EDI ja e-arvete operaatori Telema arendusjuhina on tema peamisteks vastutusaladeks olnud e-arvete ja teiste e-dokumentidega seotud teenuste arendamine.
Toomas Veersoo omab üle 20 aasta kogemust e-arvetega seotud lahenduste arendamisel, juurutamisel ja haldamisel. Baltikumi juhtiva EDI ja e-arvete operaatori Telema arendusjuhina on tema peamisteks vastutusaladeks olnud e-arvete ja teiste e-dokumentidega (tellimused, arved, saatelehed ja vastuvõtukinnitused) seotud teenuste arendamine.
Veersoo, kes on ka Telema AS nõukogu esimees, osales ühtlasi Eesti e-arve standardi väljatöötamisel ning on muuhulgas Logistika käsiraamatu kaasautor. Veersoo on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis arvutiinseneri ja kvaliteedijuhi kvalifikatsiooni.
Toomas Veersood saite kuulata 09.05 toimunud veebiseminaril ”Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“, kus ta tutvustas, kuidas jõuda paberil arvetelt automaatselt vahetatavate arvete ja tellimusteni. Samuti tõi ta välja parimad praktikad selle saavutamiseks ning erinevad arenguetapid automatiseerimises.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on nüüd saadaval!
Märksõnad
Heiti Mering – Eesti on täna Euroopas juhtimas võidujooksu kaubavedude digitaliseerimiseks ja meie ettevõtetel on võimalus saada kasu turu muudatustest, mis arenevad Euroopas kulutulena.
Digitaliseerimisest on räägitud palju ja selle taustal võiks jagada inimesed kahte leeri – ühed, kelle jaoks on see nii igapäevane teema, milles ei ole midagi uut ja nii ei pööra nad sellele erilist tähelepanu. Teised on aga need, kes ei seosta digitaliseerimist oma igapäevase tööga ega pööra samuti sellele tähelepanu. Mõlemal puhul on tarvis selgitada, milles seisneb osapoolte roll, kasu ja kohustused olukorras, kus keegi kolmas on loonud võimalused andmete vahetamiseks digitaalse kanali kaudu.
Tihti puutume kokku olukorraga, kus elektrooniliste dokumentide kasutamise alustamine sõltub suuresti vedaja ja saatja koostööst ning mõlema poole arvamusest. Üsna sagedased on ka juhud, kus veo tellijaks on kauba saaja või ekspediitor. See on täiesti arusaadav, sest enamasti sõltub tellijast, milliseid tingimusi peab vedaja järgima. Dokumentide täitmise, üleandmise ja allkirjastamise aspekt on igaühele enesestmõistetav ning esmapilgul ei ole vaja seda protsessi sujuvamaks muuta.
Transpordiettevõtete jaoks on digitaliseerimine kahtlemata positiivne muutus kuid veelgi suurem kasu elektrooniliste veodokumentide kasutamisel on logistikakeskustel ja kaubasaajatel.
Transpordiettevõtete jaoks on digitaliseerimine kahtlemata positiivne muutus kuid veelgi suurem kasu elektrooniliste veodokumentide kasutamisel on logistikakeskustel ja kaubasaajatel, kes ei pea uuesti sisestama andmeid, mis kellegi poolt on juba varem sisestatud ja paberile prinditud. Liikluses olevate veokite kontrollimisel pööratakse palju tähelapanu juhi tööajale ning sama oluline on ka veoki kaal, vältimaks ülekaalulist vedu. Elektroonilise veokirja abil saab muuta veoprotsessi läbipaistvamaks, tõhusamaks ja turvalisemaks kõigi osapoolte jaoks.
Digitaalne veoseleht on oma olemusel B2B dokument kuid seadusest tulenevalt on selle kontrollimise õigus määratud riigile. Seega suhet vedaja ja veo tellija vahel juhitakse seadusega ning kõik tarneahela lülid peavad olema kaasatud dokumendihaldusprotsessi. 2025 aastal jõustuva eFTI määrusega kohustatakse kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, st neid esindavaid volitatud järelevalveasutusi tagama valmisoleku teostada järelevalvet elektrooniliste dokumentide alusel.
Digilogistika Keskus on aidanud nii Eesti ettevõtteid kui eri riikide ametiasutusi, et leida väärtus ja võimalused paberdokumentidest loobumiseks ja ühtsete standardite rakendamiseks.
Heiti Mering tunneb antud valdkonda läbi ja lõhki ja oma esimesed logistikaalased kogemused sai ta juba üle 30 aasta tagasi Eesti Raudteel vagunite infosüsteemi arendamisel ja hilisemas elus on puutunud kokku sadade infosüsteemidega, mis on arendatud nii ettevõtete kui riigihalduse tarbeks. Logistika ja kaubavedude digitaliseerimise võttis Heiti oma südameasjaks 2015. aastal, mil sai algatatud Single Window Eesti initsiatiivgrupp eesmärgiga luua võimalused veose andmete kasutamiseks ühekordse sisestusena üle riigipiiride ja -kõikide veoliikide. Eesti riikliku kiirendi Accelerate Estonia toel sai sellest ideest üle-Euroopalise lahenduse vundament, mis on sisse kirjutatud ka vastavasse määrusse ning selle töö tulemusena sai loodud ka Digilogistika Keskus – kompetentsi keskus ettevõtetele ja riigiasutustele kaubavedude alase informatsiooni käitlemise arendamiseks ühtsete diginõuete alusel. Digilogistika Keskus on aidanud nii Eesti ettevõtteid kui eri riikide ametiasutusi, et leida väärtus ja võimalused paberdokumentidest loobumiseks ja ühtsete standardite rakendamiseks.
Lisaks peab Heiti loenguid ka Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja täidab Transpordi ja Logistika õppekava juhi kohuseid.
Eesti on täna Euroopas juhtimas võidujooksu kaubavedude digitaliseerimiseks ja meie ettevõtetel on võimalus saada kasu turu muudatustest, mis arenevad Euroopas kulutulena. Sellest kõigest rääkis Heiti Mering lähemalt 9.05 toimunud veebiseminaril ”Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ ja kus said ka soovitusi, kuidas saada kasu Eesti ja kogu Euroopa veondust mõjutavatest muutustest ning millised oleksid ettevõtjate sammud digitaalsete veodokumentide kasutamiseks.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on nüüd saadaval!
Märksõnad
Miks ühe e-poe käive on suurem, kui teisel? Mida tarbija tahab, hindab, kuhu liigub e-kaubandus?
Miks ühe e-poe käive on suurem, kui teisel? Mida tarbija tahab, hindab, kuhu liigub e-kaubandus? Tõnu Väät veab juba 4ndat aastat Eesti E-kaubanduse Liitu ning on suur e-kaubanduse spetsialist trendide, suundumuste, tarbija tunnetuse kui e-kaubanduse maailma arengu kohapealt. Muideks üks peamisi ostu poolelijätmise põhjuseid on sobiliku makselahenduse puudumine või protsessi aeglus/keerukus.
Tõnu teab, milline peab olema e-poe makselahendus Eestis või Rootsis, mida tarbija hindab ning kuidas teda kõnetada. Ta on korraldanud üle 50 e-kaubanduse alase koolituse, 4 Baltikumi ülest Baltic e-Commerce Forumit, kirjutanud sadu artikleid, andnud veel rohkem kommentaare kõikvõimalikele e-kaubandust puudutavatele teemadele.
Tõnu suur südameasi on Eesti ettevõtete aitamine ning laienemisele suunamine. Tema käe all on Eesti E-kaubanduse Liit kasvanud üheks suurimaks Eesti erialaliiduks, mis koondab juba enda alla rohkem kui 500 ettevõtet ja e-poodi. Liit annab välja Turvalise Ostukoga usaldusmärgist, korraldab 4x aastas E-smaspäeva kampaaniat, kogub statistikat, avaldab uudiseid, trende ja korraldab koolitusi.
9.05 toimunud veebiseminaril ”Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ andis Tõnu ülevaate e-makselahendustest, trendidest, järelmaksust ehk kõigest, mida peaks e-äris maksete poolelt teadma.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on nüüd saadaval!
Märksõnad
Jaan Õmblus on Statistikaameti juhtivanalüütik, ta on tehniliselt vastutav ettevõtete elujõulisuse indeksi projekti eest ning eksperimentaalstatistika tiimi eestvedaja, mille eesmärk on otsida statistika tegemise uusi võimalusi, et selle kasutajad saaksid huvitava ja vajaliku info kätte kiiresti ja mugavalt.
Oma esimese hariduse omandas Jaan Õmblus majanduses (M.A.), teise hariduse informaatikas (M.Sc.), praegu Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudi doktoriõppes informaatika erialal.
Tegevuslikult taustalt olnud Jaan Õmblus olnud nii Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõud kui ka ettevõtja. Äris tegelenud ettevõtete ülevõtmise ja restruktureerimise valdkonnas, seeläbi on ta puutunud kokku väga erinevate tegevusaladega.
Olles ettevõtte elujõulisuse indeksi projekti eestvedaja, oskab Jaan Õmblus ettevõtjatele anda nõu, kuidas ettevõtete elujõulisuse indeksi abil välistada sattumist riskantsetesse olukordadesse ja välistada ettevõtte võimalikud makseraskused.
Millest seminaril räägime:
- räägime, millist väärtust aitab luua tehisintellekti toomine ettevõtte juhtimisse ja kuidas see tegelikult ettevõtet aidata saab, kuidas tagada, et tehisintellekt pakub mõistlikke lahendusi;
- analüüsime, kas ja kuidas on võimalik tehisintellekti abi kasutada reaalajas, kui kiirelt suudab tehismõistus reaalselt nõu anda;
- kuidas tehisintellekti sissetoomine aitab siluda suhteid teiste osapooltega: pankadega, maksuametiga, muude regulaatoritega; mis on kõige selle juures edaspidi riigi roll.
Jaan Õmblus astus üles 09.05 toimunud veebiseminaril “Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem”.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on nüüd saadaval!
Märksõnad
Meie digiriik on nii võimekaks arenenud, et nii kodanikud kui ka ettevõtjad saavad keskenduda rohkem digiriigi poolt pakutud teenustele ning nende taustal toimuv andmevahetus on tänaseks just kui enesestmõistetav.
Eesti andmevahetuskiht X-tee on meie digiriigi oluline vundament. Meie digiriik on nii võimekaks arenenud, et nii kodanikud kui ka ettevõtjad saavad keskenduda rohkem digiriigi poolt pakutud teenustele ning nende taustal toimuv andmevahetus on tänaseks just kui enesestmõistetav. Tegelikkuses liigub nende teenuste taustal üle X-tee miljoneid andmepäringuid päevas, mida tehakse turvaliselt erinevate infosüsteemide ja rakenduste vahel.
Meie riigi- ja erasektori asutustel on võimalik standardlahendusena kasutusele võtta ja liidestuda X-teega, et teostada turvalist ja tõestusväärtust tagavat andmevahetust. Asutused ei pea hakkama analüüsima, arendama ja testima ise mõnda lahendust, kui neil tekib vajadus näiteks rahvastiku- või äriregistrist andmete pärimiseks. Piisab ainult kui liituda X-teega, seadistada X-tee lüüs ehk X-tee turvaserveri komponent ning sõlmida andmeid või infosüsteemi omava asutusega andmeteenuse kasutamise kokkulepe, mille alusel andmevahetust teostada.
Asutused ei pea mõtlema sellele, kuidas andmed mõnest infosüsteemist saadakse vaid saavad keskenduda sellele, mida nende andmetega saab teha ja milliseid teenuseid luua. Huvi X-tee vastu on jätkuvalt kasvamas, sest iga kuu liituvad X-teega uued asutused, kes soovivad teistelt asutustel andmeid pärida või ise uusi andmeteenuseid luua.
Tänaseks on X-teega liitunud üle 1260 erineva asutuse ning nende poolt on X-teel pakutud üle 4700 andmeteenuse. Nii lai valik andmeteenuseid tähendab suuremat tõenäosust, et just sinu äriprotsessi tõhustamiseks vajalikud andmed on andmeteenustena X-tee kaudu juba saadaval.
Taavi Meinberg on Riigi Infosüsteemi Ametis X-teega tegelenud aastast 2017, millal liikus Riigi Infosüsteemi Ametis praktikandi rollist X-tee teenushalduriks. Teenushaldurina sai Taavi väga põhjalikult tutvuda X-tee tehnilise poolega ning selle alus tehnoloogiaga X-Road. Nagu öeldakse, nõustades ja õpetades teisi õpib ka ise väga palju ning X-tee liikmetele tehnilist tuge pakkudes ja servereid hallates saigi temast selle valdkonna spetsialist.
Tänaseks on Taavi Meinberg X-tee tootejuhi rollis ning panustab koos oma meeskonnaga X-tee ökosüsteemi visiooni loomisesse ning töötab selle realiseerimise nimel.
Vaata Taavi Meinbergi videokoolitust!
Märksõnad
Eesti andmevahetuskiht X-tee on meie digiriigi oluline vundament.
Videokoolituse eesmärk on tutvustada Eesti andmevahetuskihti X-tee ning anda ülevaade selle olulisematest põhimõtetest. Kuidas X-tee toetab reaalmajandust, kuidas see võimaldab erinevatel organisatsioonidel (nii avalikul sektoril kui ka erasektoril) üksteisega turvaliselt andmeid vahetada ning kuidas selline andmevahetuskiht võimaldab luua uusi teenuseid.
Peamised teemad, millele videokoolitusel osaleja vastused saab;
- saad ülevaate, mida X-tee endast kujutab ja mida see võimaldab,
- sulle tutvustatakse X-tee andmevahetuse ja turvalisuse olulisemaid põhimõtteid.,
- mõistad X-tee kaudu osutatud andmeteenuste ja andmevahetuse rolli Eesti digiriigis.
Koolitaja: Taavi Meinberg, X-tee tootejuht, Riigi Infosüsteemi Amet
Koolituse formaat: järelevaadatav videokoolitus
Infoseminar on järelevaadatav.