Alates 2019. aastast on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas, kui ministeerium võttis reaalajamajanduse valdkonna oma eestvedamisele.
Sirli Heinsoo on reaalajamajanduse alaseid projekte juhtinud alates 2016. aastast alustades algselt teema vedamist erasektoris Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus.
Alates 2019. aastast on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas, kui ministeerium võttis reaalajamajanduse valdkonna oma eestvedamisele.
Aastate jooksul on Sirli algatanud ja panustanud erinevate reaalajamajanduse teemaliste era- ja avalike projektide ellu viimisesse nii piiriüleselt kui ka siseriiklikult. Samuti on Sirli eestvedamisel loodud erinevaid temaatilisi avaliku ja erasektori ühiseid koostöövorme töögruppide, komiteede ja juhtrühmade näol, millest on välja kasvanud uued ühisalgatused ettevõtluskeskkonna parendamise eesmärgil, nagu andmepõhine aruandlus.
Sirli on lõpetanud ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimise eriala Tartu Ülikoolis ning uurinud oma lõputöö raames täpsemalt, kuidas reaalajamajandus ja eelkõige e-arved ettevõtjate elu mõjutavad.
Märksõnad
Tiina Timmotalo alustas 2017 aprillis FMJ Raamatupidamisteenused raamatupidajana, eelnev töökogemus on olnud seotud raamatupidamise, personalitöö ja ettevõtlusega.
Hea algusena sai Tiina kohe lisaks tavapärasele raamatupidamisele tegeleda personali- ja palgaarvestusega, see on tema lemmikvaldkond siiani. Päris kiiresti sai Tiinale selgeks, et andmete sisestamine on selle töö juures tema jaoks kõige igavam osa, seepärast haaras ta kinni igasugustest pakkumistest, kus nägi võimalust üksluiset andmesisestust vältida.
Jätkuvalt paelub Tiinat kliendid/projektid, kus saab midagi niimoodi tööle panna, et raamatupidaja osa oleks sisuline, st andmete töötlemine ja analüüs.
Tiina arvates on e-arve üks lihtsamaid variante ja võiks olla esmane valik, mida rakendada, et enda tööst eemaldada robotile jõukohane osa.
Märksõnad
Olgu selleks kõne, email või chat, seda saab analüüsida ja automaatselt panna tööle äri kasuks.
Terje Ennomäe on ettevõtte Feelingstream asutaja, mis analüüsib vestlusi kõnekeskuses. Olgu selleks kõne, email või chat, seda saab analüüsida ja automaatselt panna tööle äri kasuks.
Terje tutvustab igapäevaselt ettevõtjatele tehisintellekti põhiseid lahendusi ja aitab kliendisuhtluse andmeid kasutada ärianalüüsiks.
Terjel on magistrikraad Euroopa õpingute ja teenuse disaini erialal.
Tema varasemad ametid on olnud seotud klienditeeninduse ja kvaliteedijuhtimisega pangandussektoris.
Märksõnad
Oma töös MindTitani tegevjuhina teeb Kristjan koostööd nii korporatsioonide, startuppide kui ka avaliku sektoriga, et leida need ärilised probleemid, mille lahendamiseks on mõistlik kasutada tehisintellekti.
Olles taustalt insener, on ta varasemas elus üles ehitanud Milremi autonoomse sõitmise üksuse ning löönud kaasa Tudengivormeli tarkvara ja elektroonika arenduses.
MindTitani eesmärgiks on lahendada tehisintellekti (AI) abil äriprobleeme; probleeme, mille lahendus peitub andmetes ning mida lihtsamal moel ei õnnestu lahendada. MindTitani 85% AI projektidest õnnestuvad, samal ajal kui Gartneri statistika ütleb, et 85% kõigist AI projektidest ebaõnnestuvad.
Märksõnad
Miks peaks tegema otsuseid andmete ja mitte kõhutunde pealt? Kuidas panna inimesed mõistma, milline tohutu väärtus andmetes tegelikult peidus on? Kuidas täpselt see väärtus tehisintellekti abil enda kasuks tööle panna, et pakkuda järjest personaalsemaid ja proaktiivsemaid teenuseid?
Just nende küsimustega tegeleb Kristel Kriisa Riigi Infosüsteemi Ameti masinõppe ja keeletehnoloogia osakonnas tihedas koostöös MKMi digiriigi arengu osakonnaga.
Eesti on tuntud kui üks maailma juhtivaid digiriike. 99% meie avaliku sektori teenustest on digitaalsed, andmevahetus süsteemide vahel toimub turvaliselt ja sujuvalt ning võtame järjest rohkem kasutusele tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk kratte. Meid külastavad igal nädalal kümned delegatsioonid, et meie kogemustest õppida. Meie ise tüüpiliste eestlastena aga oleme pigem tagasihoidlikud ja tihti ka ülemäära kriitilised oma saavutuste osas ning soovime arendada veel ägedamaid lahendusi ja veel paremaid teenuseid.
Kristelil on pikaajaline kogemus avalikus sektoris haridustehnoloogia valdkonnas, kus ta tegeles aastaid keeleoskuse arvutipõhise hindamisega. RIAs töötab Kristel 2022. aastast ning nüüd on tema fookuses tehisintellekt avalikus sektoris. Kristel osaleb Eesti kolmanda tehisintellekti strateegia ehk kratikava koostamises ning juhib kratitoe portfelli projekti, mille kaudu pakutakse avaliku sektori asutustele krattide arendamisel ja juurutamisel tuge. Ta on korraldanud seminare mitmes ministeeriumis ja IT-majas nii virtuaalselt kui silmast-silma. Ka on RIA ja MKM viinud läbi ajurünnakuid ja süvatöötubasid, mille raames on mitmed avaliku sektori asutused koostanud koostöös erasektori parimate ekspertidega projektiplaane uute ja põnevate lahenduste arendamiseks. Lisaks teeb Kristel koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et jagada kogemusi tehisintellekti rakendamisel avalikus sektoris.
Kristeli hobi on kirjutamine ning tema sulest on ilmunud kaks noorteromaani.
Märksõnad
Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht.
Valdek Järvpõld lõpetas 1980 aastal Tartu Ülikooli Majandusküberneetika eriala. Sellest ajast peale on ta tegelenud majandusarvestuse automatiseerimisega. Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht. Valdek osaleb juba aastaid ERK Nõukoja liikmena ning XBRL Europe töörühmades. Kahel viimasel aastal on ta lisaks osalenud ka konsultandina MKM reaalajamajanduse ettevõtmistes.
25.09 oli võimalus kuulata Valdek Järvepõldu tasuta veebiseminaril „XBRL GL – miks ja kuidas seda kasutada?“
XBRL GL – MIKS JA KUIDAS SEDA KASUTADA?
Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril. Esinejad: Valdek Järvepõld, Skriining OÜ programmeerija Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Vaata järele!Märksõnad
Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes
Ajal, mil ChatGPT ja muud tehisintellekti valdkonna teemad on andnud hoogu juurde aruteludele erinevate ametite asendatavusest tehisaruga, on asjakohane uurida kuidas edeneb reaalajamajanduse suunas liikumine. Reaalajamajanduse all mõistame majandustehingutega seonduvate andmete võimalikult automaatset edastamist ja töötlemist era- ja avaliku sektori infosüsteemides. Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes, kus kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamisel on vaja teha järjest suurema detailsusega andmete põhjal üha operatiivsemaid otsuseid kõikidel juhtimistasanditel.
Oluline on tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi
Tänapäeva tarbijad eelistavad mugavaid ja operatiivseid võimalusi toodete ja teenuste tellimiseks ning nende eest tasumiseks. Selle eelduseks on palju võimekamad ettevõtetevahelised tarneahela- või maksesüsteemid, mis koos teiste vajalike tehniliste komponentidega sisuliselt ongi aluseks reaalajamajandusele. Parimateks näideteks on siin üleminek masinloetavatele e-arvetele ettevõtetevahelises arveldamises või digitaalsetele makselahendustele e-kaubanduses. Seejuures on omakorda äärmiselt oluline tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi ja rakendades ühtset taksonoomiat majandustehingute detailseimate aspektide eristamiseks, mis on vajalik andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.
Praktikas on reaalaajamajanduse komponente erinevates majandusharudes rakendatud juba aastaid ja ettevõtete majandusinfosüsteemid on arenenud tasemele, kus nende töökindlusest sõltub kogu ettevõtte toimimine. Sama lugu on ettevõtete vahel kasutatavate e-tellimuste, e-veoselehtedega või teiste e-dokumentidega, mis kaasavad kõiki tarneahela liikmeid. Tehes tehnilised võimalused kättesaadavaks ja digitaalne asjaajamine kohustuslikuks kõigile ettevõtetele, olemegi tegelikult jõudnud reaalajamajanduseni. Siin on oluline osa majandusinfosüsteemide arendajatel ja tugiteenuste pakkujatel (sh raamatupidamisettevõtted), kelle pakutavad lahendused peavad reaalajamajanduses osalemise tegema mugavaks ka mikroettevõtjatele.
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele, mis tugineb standardsel lähenemisel majandustehingute kajastamisele. Eelmainitud ühtne taksonoomia kujutab endast majandustehingute kirjendamiseks vajalike klassifikaatorite süsteemi, mis tagab, et tehingu sisust tulenevalt palub majandusinfosüsteem märkida igale kandereale vajalikud tunnused. Näiteks tuleb müügiarvet koostades märkida mis teenusega on tegemist vastavalt toodete ja teenuste ühtsele loendile. See omakorda lisab vajadusel täiendavad tunnused, mille alusel saab hiljem automaatselt panna kokku aruandeandmete komplekti nii majandusaasta aruande, statistika küsimustike kui ka maksuameti jaoks. Samuti muutub üha olulisemaks kestlikkuse näitajatest aru andmine. Loomulikult saadetakse igale ametile ainult ettenähtud andmed ja tagatakse konfidentsiaalsus (nagu ka tänastes majandusinfosüsteemides).
Tänu andmepõhisele aruandlusele väheneb ettevõtete halduskoormus, sest esitades automaatselt andmekomplekte kaob vajadus tegeleda eraldi kõigi tänaste erinevate asutuste poolt nõutavate aruannetega. Küll aga tekib küsimus, mida avalikus sektoris kogutavate andmetega peale hakatakse ja kas sellest on kasu ka ettevõtjale. Andmete väärindamine võib seisneda operatiivses majanduskeskkonna analüüsis ning ettevõtja võib saada asjakohast infot oma ettevõtte käekäigu kohta võrdluses teiste sama sektori ettevõtetega. Samuti on võimalik prognoosida ettevõtte jätkusuutlikust (nn elujõulisuse indeks) ja uurida millised on olnud sarnastesse olukordadesse sattunud teiste ettevõtete arenguteed, et paremini juhtida ettevõtlusega seotud riske. Juba täna on võimalik saada taustinformatsiooni oma tehingupartnerite kui ka tegelike kasusaajate kohta (tunne oma klienti ehk KYC), mis muudab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsemaks.
Märksõnad
EL e-kviitungi standardi koostamise hetkeseisust ja millised võivad olla tuleviku trendid ja valikud.Mobiilimaailmaga liitus ta 1992 aastal mobiiltelefonide müügifirmas LEVI & KUTO OÜ tehnikadirektori ametikohal.
KUNO PEEK, Telia Eesti mobiilipõhiste lisaväärtusteenuste ja makselahenduste arendusjuht.
Hariduselt on Kuno Peek diplomeeritud raadiotehnika insener (TPI 1976) ja telekommunikatsiooni euroinsener (FEANI 1999). Ta alustas oma karjääri insenerina Eesti Sideministeeriumi Info- ja Arvutuskeskuses ja samas asutuses juhatas ka 8 aastat erikonstrueerimisbürood. Edasi siirdus Kuno juhtivaks konstruktoriks tootmiskooperatiivi KUTO, kus suurimaks väljakutseks oli Toompeale elektroonilise hääletusmasina projekteerimine ja väljaehitamine koostöös Soome firmaga Valmet Automation. Mobiilimaailmaga liitus ta 1992 aastal mobiiltelefonide müügifirmas LEVI & KUTO OÜ tehnikadirektori ametikohal. Lisaks müügitöö tehnilisele toetusele sai sellel perioodil koostöös firmaga NOKIA loodud Eestis, Lätis ja Leedus esimesed NOKIA poolt volitatud mobiiltelefonide remondi- ja hooldustöökojad. Teliaga (endine EMT) liitus Kuno 1996 aastal ning pea kogu järgneva perioodi on ta otsinud ja arendanud tehnoloogilisi võimalusi, kuidas mobiilimaailm meie igapäevaelu lihtsamaks ja mugavamaks võiks muuta.
Tema lemmikhobiks on avamerepurjetamine.
Märksõnad
Aire tegevusvaldkonnad on ÜRO tasandi keskkonnategevused, kestlik areng, Euroopa Liidu kestliku rahastuse pakett, ringmajanduse strateegiline vaade ja selle rahastamine
Aire Rihe on töötanud Keskkonnaministeeriumis juba 10 aastat, alates 2012. aastast. Aire alustas keskkonnatasude valdkonna nõunikuna. Alates 2019. aastast on ta juhtkonna nõunik. Aire tegevusvaldkonnad on ÜRO tasandi keskkonnategevused, kestlik areng, Euroopa Liidu kestliku rahastuse pakett, ringmajanduse strateegiline vaade ja selle rahastamine, riiklikult strateegiliste keskkonnaprojektide jätkusuutlik rahastamine ja mullavaldkonna arendamine Eestis.
Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumise ajal 2017. a oli Aire asejuht rahvusvaheliste keskkonnaküsimuste töörühmas, kestliku arengu töörühmas, ökoinnovatsiooni töörühmas. Ökoinnovatsiooni töörühma ja selle nõukogu järelduste kaudu algatas Eesti tollal digitaalse tootepassi loomise idee ja ülesande see Euroopa Komisjonil välja töötada.
ÜRO tasandil on Aire läbirääkija, esindanud Eestit kõrgetasemeliste kohtumiste raames ja 2019. a ÜRO IV Keskkonnaassamblee juhi Siim Kiisleri meeskonnas. Ministrite deklaratsiooni abil algatati globaalse keskkonnaandmete strateegia koostamise ja plasti vähendamise õiguslikult siduva konventsiooni loomine.
Kestliku rahastusega kui ka reaalajamajandusega seoses tegeleb Aire keskkonnakestlikkuse hindamise edendamisega Eestis ja keskkonnaga seotud suuna arendamises, sh andmemajanduse ja reaalajamajanduse suunal.
Märksõnad
Baltikumi juhtiva EDI ja e-arvete operaatori Telema arendusjuhina on tema peamisteks vastutusaladeks olnud e-arvete ja teiste e-dokumentidega seotud teenuste arendamine.
Toomas Veersoo omab üle 20 aasta kogemust e-arvetega seotud lahenduste arendamisel, juurutamisel ja haldamisel. Baltikumi juhtiva EDI ja e-arvete operaatori Telema arendusjuhina on tema peamisteks vastutusaladeks olnud e-arvete ja teiste e-dokumentidega (tellimused, arved, saatelehed ja vastuvõtukinnitused) seotud teenuste arendamine.
Veersoo, kes on ka Telema AS nõukogu esimees, osales ühtlasi Eesti e-arve standardi väljatöötamisel ning on muuhulgas Logistika käsiraamatu kaasautor. Veersoo on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis arvutiinseneri ja kvaliteedijuhi kvalifikatsiooni.