EL e-kviitungi standardi koostamise hetkeseisust ja millised võivad olla tuleviku trendid ja valikud.Mobiilimaailmaga liitus ta 1992 aastal mobiiltelefonide müügifirmas LEVI & KUTO OÜ tehnikadirektori ametikohal.
KUNO PEEK, Telia Eesti mobiilipõhiste lisaväärtusteenuste ja makselahenduste arendusjuht.
Hariduselt on Kuno Peek diplomeeritud raadiotehnika insener (TPI 1976) ja telekommunikatsiooni euroinsener (FEANI 1999). Ta alustas oma karjääri insenerina Eesti Sideministeeriumi Info- ja Arvutuskeskuses ja samas asutuses juhatas ka 8 aastat erikonstrueerimisbürood. Edasi siirdus Kuno juhtivaks konstruktoriks tootmiskooperatiivi KUTO, kus suurimaks väljakutseks oli Toompeale elektroonilise hääletusmasina projekteerimine ja väljaehitamine koostöös Soome firmaga Valmet Automation. Mobiilimaailmaga liitus ta 1992 aastal mobiiltelefonide müügifirmas LEVI & KUTO OÜ tehnikadirektori ametikohal. Lisaks müügitöö tehnilisele toetusele sai sellel perioodil koostöös firmaga NOKIA loodud Eestis, Lätis ja Leedus esimesed NOKIA poolt volitatud mobiiltelefonide remondi- ja hooldustöökojad. Teliaga (endine EMT) liitus Kuno 1996 aastal ning pea kogu järgneva perioodi on ta otsinud ja arendanud tehnoloogilisi võimalusi, kuidas mobiilimaailm meie igapäevaelu lihtsamaks ja mugavamaks võiks muuta.
Tema lemmikhobiks on avamerepurjetamine.
9.05 toimuval veebiseminaril andis Kuno kokkuvõtlikku ülevaate Eesti e-kviitungi 8-aastasest arenguteest, hindas turu valmidust e-kviitungi süsteemi rakendamiseks, lahenduse rakendamise olulisi tehnoloogilisi aspekte ja suurandmete (Big Data) omandisuhte ning andmekaitse probleemistikku. Samuti käsitles tavakasutajat e-kviitungi taustsüsteemis Telia ja Unifiedpost poolt loodud pilootkommertslahenduses Telia äpis PARGI.EE. Seminarilt sai lühiülevaate EL e-kviitungi standardi koostamise hetkeseisust ja millised võivad olla tuleviku trendid ja valikud.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on peagi saadaval!
Märksõnad
Aire tegevusvaldkonnad on ÜRO tasandi keskkonnategevused, kestlik areng, Euroopa Liidu kestliku rahastuse pakett, ringmajanduse strateegiline vaade ja selle rahastamine
Aire Rihe on töötanud Keskkonnaministeeriumis juba 10 aastat, alates 2012. aastast. Aire alustas keskkonnatasude valdkonna nõunikuna. Alates 2019. aastast on ta juhtkonna nõunik. Aire tegevusvaldkonnad on ÜRO tasandi keskkonnategevused, kestlik areng, Euroopa Liidu kestliku rahastuse pakett, ringmajanduse strateegiline vaade ja selle rahastamine, riiklikult strateegiliste keskkonnaprojektide jätkusuutlik rahastamine ja mullavaldkonna arendamine Eestis.
Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumise ajal 2017. a oli Aire asejuht rahvusvaheliste keskkonnaküsimuste töörühmas, kestliku arengu töörühmas, ökoinnovatsiooni töörühmas. Ökoinnovatsiooni töörühma ja selle nõukogu järelduste kaudu algatas Eesti tollal digitaalse tootepassi loomise idee ja ülesande see Euroopa Komisjonil välja töötada.
ÜRO tasandil on Aire läbirääkija, esindanud Eestit kõrgetasemeliste kohtumiste raames ja 2019. a ÜRO IV Keskkonnaassamblee juhi Siim Kiisleri meeskonnas. Ministrite deklaratsiooni abil algatati globaalse keskkonnaandmete strateegia koostamise ja plasti vähendamise õiguslikult siduva konventsiooni loomine.
Kestliku rahastusega kui ka reaalajamajandusega seoses tegeleb Aire keskkonnakestlikkuse hindamise edendamisega Eestis ja keskkonnaga seotud suuna arendamises, sh andmemajanduse ja reaalajamajanduse suunal.
9.05 toimunud veebiseminaril andis Aire ülevaate teemadel: Mis on digitaalne tootepass? EL kohustused ja direktiivid ja nende mõju ettevõtjale.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on peagi saadaval!
Märksõnad
Baltikumi juhtiva EDI ja e-arvete operaatori Telema arendusjuhina on tema peamisteks vastutusaladeks olnud e-arvete ja teiste e-dokumentidega seotud teenuste arendamine.
Toomas Veersoo omab üle 20 aasta kogemust e-arvetega seotud lahenduste arendamisel, juurutamisel ja haldamisel. Baltikumi juhtiva EDI ja e-arvete operaatori Telema arendusjuhina on tema peamisteks vastutusaladeks olnud e-arvete ja teiste e-dokumentidega (tellimused, arved, saatelehed ja vastuvõtukinnitused) seotud teenuste arendamine.
Veersoo, kes on ka Telema AS nõukogu esimees, osales ühtlasi Eesti e-arve standardi väljatöötamisel ning on muuhulgas Logistika käsiraamatu kaasautor. Veersoo on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis arvutiinseneri ja kvaliteedijuhi kvalifikatsiooni.
Toomas Veersood saite kuulata 09.05 toimunud veebiseminaril ”Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“, kus ta tutvustas, kuidas jõuda paberil arvetelt automaatselt vahetatavate arvete ja tellimusteni. Samuti tõi ta välja parimad praktikad selle saavutamiseks ning erinevad arenguetapid automatiseerimises.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on peagi saadaval!
Märksõnad
Heiti Mering – Eesti on täna Euroopas juhtimas võidujooksu kaubavedude digitaliseerimiseks ja meie ettevõtetel on võimalus saada kasu turu muudatustest, mis arenevad Euroopas kulutulena.
Digitaliseerimisest on räägitud palju ja selle taustal võiks jagada inimesed kahte leeri – ühed, kelle jaoks on see nii igapäevane teema, milles ei ole midagi uut ja nii ei pööra nad sellele erilist tähelepanu. Teised on aga need, kes ei seosta digitaliseerimist oma igapäevase tööga ega pööra samuti sellele tähelepanu. Mõlemal puhul on tarvis selgitada, milles seisneb osapoolte roll, kasu ja kohustused olukorras, kus keegi kolmas on loonud võimalused andmete vahetamiseks digitaalse kanali kaudu.
Tihti puutume kokku olukorraga, kus elektrooniliste dokumentide kasutamise alustamine sõltub suuresti vedaja ja saatja koostööst ning mõlema poole arvamusest. Üsna sagedased on ka juhud, kus veo tellijaks on kauba saaja või ekspediitor. See on täiesti arusaadav, sest enamasti sõltub tellijast, milliseid tingimusi peab vedaja järgima. Dokumentide täitmise, üleandmise ja allkirjastamise aspekt on igaühele enesestmõistetav ning esmapilgul ei ole vaja seda protsessi sujuvamaks muuta.
Transpordiettevõtete jaoks on digitaliseerimine kahtlemata positiivne muutus kuid veelgi suurem kasu elektrooniliste veodokumentide kasutamisel on logistikakeskustel ja kaubasaajatel.
Transpordiettevõtete jaoks on digitaliseerimine kahtlemata positiivne muutus kuid veelgi suurem kasu elektrooniliste veodokumentide kasutamisel on logistikakeskustel ja kaubasaajatel, kes ei pea uuesti sisestama andmeid, mis kellegi poolt on juba varem sisestatud ja paberile prinditud. Liikluses olevate veokite kontrollimisel pööratakse palju tähelapanu juhi tööajale ning sama oluline on ka veoki kaal, vältimaks ülekaalulist vedu. Elektroonilise veokirja abil saab muuta veoprotsessi läbipaistvamaks, tõhusamaks ja turvalisemaks kõigi osapoolte jaoks.
Digitaalne veoseleht on oma olemusel B2B dokument kuid seadusest tulenevalt on selle kontrollimise õigus määratud riigile. Seega suhet vedaja ja veo tellija vahel juhitakse seadusega ning kõik tarneahela lülid peavad olema kaasatud dokumendihaldusprotsessi. 2025 aastal jõustuva eFTI määrusega kohustatakse kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, st neid esindavaid volitatud järelevalveasutusi tagama valmisoleku teostada järelevalvet elektrooniliste dokumentide alusel.
Digilogistika Keskus on aidanud nii Eesti ettevõtteid kui eri riikide ametiasutusi, et leida väärtus ja võimalused paberdokumentidest loobumiseks ja ühtsete standardite rakendamiseks.
Heiti Mering tunneb antud valdkonda läbi ja lõhki ja oma esimesed logistikaalased kogemused sai ta juba üle 30 aasta tagasi Eesti Raudteel vagunite infosüsteemi arendamisel ja hilisemas elus on puutunud kokku sadade infosüsteemidega, mis on arendatud nii ettevõtete kui riigihalduse tarbeks. Logistika ja kaubavedude digitaliseerimise võttis Heiti oma südameasjaks 2015. aastal, mil sai algatatud Single Window Eesti initsiatiivgrupp eesmärgiga luua võimalused veose andmete kasutamiseks ühekordse sisestusena üle riigipiiride ja -kõikide veoliikide. Eesti riikliku kiirendi Accelerate Estonia toel sai sellest ideest üle-Euroopalise lahenduse vundament, mis on sisse kirjutatud ka vastavasse määrusse ning selle töö tulemusena sai loodud ka Digilogistika Keskus – kompetentsi keskus ettevõtetele ja riigiasutustele kaubavedude alase informatsiooni käitlemise arendamiseks ühtsete diginõuete alusel. Digilogistika Keskus on aidanud nii Eesti ettevõtteid kui eri riikide ametiasutusi, et leida väärtus ja võimalused paberdokumentidest loobumiseks ja ühtsete standardite rakendamiseks.
Lisaks peab Heiti loenguid ka Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja täidab Transpordi ja Logistika õppekava juhi kohuseid.
Eesti on täna Euroopas juhtimas võidujooksu kaubavedude digitaliseerimiseks ja meie ettevõtetel on võimalus saada kasu turu muudatustest, mis arenevad Euroopas kulutulena. Sellest kõigest rääkis Heiti Mering lähemalt 9.05 toimunud veebiseminaril ja kus said ka soovitusi, kuidas saada kasu Eesti ja kogu Euroopa veondust mõjutavatest muutustest ning millised oleksid ettevõtjate sammud digitaalsete veodokumentide kasutamiseks.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on peagi saadaval!
Märksõnad
Miks ühe e-poe käive on suurem, kui teisel? Mida tarbija tahab, hindab, kuhu liigub e-kaubandus?
Miks ühe e-poe käive on suurem, kui teisel? Mida tarbija tahab, hindab, kuhu liigub e-kaubandus? Tõnu Väät veab juba 4ndat aastat Eesti E-kaubanduse Liitu ning on suur e-kaubanduse spetsialist trendide, suundumuste, tarbija tunnetuse kui e-kaubanduse maailma arengu kohapealt. Muideks üks peamisi ostu poolelijätmise põhjuseid on sobiliku makselahenduse puudumine või protsessi aeglus/keerukus.
Tõnu teab, milline peab olema e-poe makselahendus Eestis või Rootsis, mida tarbija hindab ning kuidas teda kõnetada. Ta on korraldanud üle 50 e-kaubanduse alase koolituse, 4 Baltikumi ülest Baltic e-Commerce Forumit, kirjutanud sadu artikleid, andnud veel rohkem kommentaare kõikvõimalikele e-kaubandust puudutavatele teemadele.
Tõnu suur südameasi on Eesti ettevõtete aitamine ning laienemisele suunamine. Tema käe all on Eesti E-kaubanduse Liit kasvanud üheks suurimaks Eesti erialaliiduks, mis koondab juba enda alla rohkem kui 500 ettevõtet ja e-poodi. Liit annab välja Turvalise Ostukoga usaldusmärgist, korraldab 4x aastas E-smaspäeva kampaaniat, kogub statistikat, avaldab uudiseid, trende ja korraldab koolitusi.
Tõnu räägib koolitusel e-makselahendustest, trendidest, järelmaksust ehk kõigest, mida peaks e-äris maksete poolelt teadma.
Märksõnad
Jaan Õmblus on Statistikaameti juhtivanalüütik, ta on tehniliselt vastutav ettevõtete elujõulisuse indeksi projekti eest ning eksperimentaalstatistika tiimi eestvedaja, mille eesmärk on otsida statistika tegemise uusi võimalusi, et selle kasutajad saaksid huvitava ja vajaliku info kätte kiiresti ja mugavalt.
Oma esimese hariduse omandas Jaan Õmblus majanduses (M.A.), teise hariduse informaatikas (M.Sc.), praegu Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudi doktoriõppes informaatika erialal.
Tegevuslikult taustalt olnud Jaan Õmblus olnud nii Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõud kui ka ettevõtja. Äris tegelenud ettevõtete ülevõtmise ja restruktureerimise valdkonnas, seeläbi on ta puutunud kokku väga erinevate tegevusaladega.
Olles ettevõtte elujõulisuse indeksi projekti eestvedaja, oskab Jaan Õmblus ettevõtjatele anda nõu, kuidas ettevõtete elujõulisuse indeksi abil välistada sattumist riskantsetesse olukordadesse ja välistada ettevõtte võimalikud makseraskused.
Jaan Õmblus astub üles 09.05 toimuval veebiseminaril “Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem”.
- räägime, millist väärtust aitab luua tehisintellekti toomine ettevõtte juhtimisse ja kuidas see tegelikult ettevõtet aidata saab, kuidas tagada, et tehisintellekt pakub mõistlikke lahendusi;
- analüüsime, kas ja kuidas on võimalik tehisintellekti abi kasutada reaalajas, kui kiirelt suudab tehismõistus reaalselt nõu anda;
- kuidas tehisintellekti sissetoomine aitab siluda suhteid teiste osapooltega: pankadega, maksuametiga, muude regulaatoritega; mis on kõige selle juures edaspidi riigi roll.
Jaan Õmblus astub üles 09.05 toimuval veebiseminaril “Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem”.
Märksõnad
Meie digiriik on nii võimekaks arenenud, et nii kodanikud kui ka ettevõtjad saavad keskenduda rohkem digiriigi poolt pakutud teenustele ning nende taustal toimuv andmevahetus on tänaseks just kui enesestmõistetav.
Eesti andmevahetuskiht X-tee on meie digiriigi oluline vundament. Meie digiriik on nii võimekaks arenenud, et nii kodanikud kui ka ettevõtjad saavad keskenduda rohkem digiriigi poolt pakutud teenustele ning nende taustal toimuv andmevahetus on tänaseks just kui enesestmõistetav. Tegelikkuses liigub nende teenuste taustal üle X-tee miljoneid andmepäringuid päevas, mida tehakse turvaliselt erinevate infosüsteemide ja rakenduste vahel.
Meie riigi- ja erasektori asutustel on võimalik standardlahendusena kasutusele võtta ja liidestuda X-teega, et teostada turvalist ja tõestusväärtust tagavat andmevahetust. Asutused ei pea hakkama analüüsima, arendama ja testima ise mõnda lahendust, kui neil tekib vajadus näiteks rahvastiku- või äriregistrist andmete pärimiseks. Piisab ainult kui liituda X-teega, seadistada X-tee lüüs ehk X-tee turvaserveri komponent ning sõlmida andmeid või infosüsteemi omava asutusega andmeteenuse kasutamise kokkulepe, mille alusel andmevahetust teostada.
Asutused ei pea mõtlema sellele, kuidas andmed mõnest infosüsteemist saadakse vaid saavad keskenduda sellele, mida nende andmetega saab teha ja milliseid teenuseid luua. Huvi X-tee vastu on jätkuvalt kasvamas, sest iga kuu liituvad X-teega uued asutused, kes soovivad teistelt asutustel andmeid pärida või ise uusi andmeteenuseid luua.
Tänaseks on X-teega liitunud üle 1260 erineva asutuse ning nende poolt on X-teel pakutud üle 4700 andmeteenuse. Nii lai valik andmeteenuseid tähendab suuremat tõenäosust, et just sinu äriprotsessi tõhustamiseks vajalikud andmed on andmeteenustena X-tee kaudu juba saadaval.
Taavi Meinberg on Riigi Infosüsteemi Ametis X-teega tegelenud aastast 2017, millal liikus Riigi Infosüsteemi Ametis praktikandi rollist X-tee teenushalduriks. Teenushaldurina sai Taavi väga põhjalikult tutvuda X-tee tehnilise poolega ning selle alus tehnoloogiaga X-Road. Nagu öeldakse, nõustades ja õpetades teisi õpib ka ise väga palju ning X-tee liikmetele tehnilist tuge pakkudes ja servereid hallates saigi temast selle valdkonna spetsialist.
Tänaseks on Taavi Meinberg X-tee tootejuhi rollis ning panustab koos oma meeskonnaga X-tee ökosüsteemi visiooni loomisesse ning töötab selle realiseerimise nimel.
Märksõnad
Kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.
Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest
Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest ja aidanud kaasa uuendustele arvestusalal. Automatiseerimise ja digiteerimise osas on Margusel aastakümnete jagu praktilisi kogemusi nii majandustarkvara kui e-arve teenuste pakkujana. Raamatupidamisettevõtte Robby & Bobby partnerina on ta detailideni kursis, kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.
Margus on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja, aidanud käima lükata e-arvete operaatori eArvekeskus (tänane Finbite) ja loonud arvete menetluslahenduse FitekIn (täna Unifiedposti portfellis olev rakendus). Margus on aidanud oma tarkvaralahendusi pakkudes kaasa tuhandete Eesti ja ka naaberriikide raamatupidajate töö tõhusamaks muutmisele, hoides samal ajal silmad lahti tulevikuvõimaluste suhtes. Selle üheks näiteks on ka e-arved ja nende roll tuleviku reaalajamajanduse tuleku kiirendamisel.
Tallinna Tehnikaülikooli (toonase TPI) tööstusraamatupidamise eriala lõpetanuna on Margusel selge arusaamine ja vajalikud taustateadmised raamatupidamisest. Oma artiklites, kommentaarides ja intervjuudes rõhutab Margus alati, et raamatupidajatel on jätkuvalt kanda tähtis roll meie majanduses ning raamatupidajad peavad olema ise uuendusmeelsed ja eestvedajad kõiges, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ja aitab neil olla tõhusamad ja keskenduda kasumi teenimisele läbi väärtuspakkumise.
Märksõnad
Miks on ettevõttel oluline enda tegevuse keskkonna- ja sotsiaalset mõju teada ning juhtida.
Kristiina Kerge on positiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga IT-lahenduste ekspert. Ta tegeleb igapäevaselt keskkonnaandmetega – on Teeme Ära tehnoloogia ja innovatsiooni arendusjuht, andmepõhise rakenduse Kuhuviia.ee looja ja uurib praegu Eesti Maaülikooli doktorantuuris ringmajanduse teemasid.
Viimase 12 aasta jooksul on Kristiina panustanud mitmete keskkonnaalgatuste kasvule, nagu näiteks Kuhuviia.ee teenus Eestis (alates 2013), Teeme Ära Sihtasutuse digi tööriistad jäätmete kaardistamiseks – AI tööriist ja mobiiliäpp ( 2016–2019). Uusim arendus on Sustaxo – tööriist ettevõtetele oma kasvuhoonegaaside mõju isesesivaks hindamiseks. Kristiina Kerge on üks Sustaxo OÜ asutajatest ja Zero Waste koolitaja.
Kristiina töö on aidata mõista, kuidas Euroopa kestliku rahastamise paketi raamistik mõjutab Eesti väikeseid ja keskmiseid ettevõtteid ja kuidas kestlikkuse aruandluses on kasu andmepõhisest lähenemisest ning miks on ettevõttel oluline enda tegevuse keskkonna- ja sotsiaalset mõju teada ning juhtida.
Keskkonnaalaste väljakutsete ja nutika tehnoloogia ühendamine on tema kirg.
Märksõnad
Kas kõik ettevõtjad teavad, millised on nende kohustused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks?
Turul on erinevaid teenuspakkujaid, kes ettevõtte eest teevad KYC ära, kuid sellised teenused ei ole odavad.
Vaid suuettevõtted ja -korporatsioonid suudavad eraldada piisavalt ressurssi (me räägime siin miljarditest eurodest ainuüksi Euroopa Liidu territooriumil), et teostada tunne oma klienti (KYC – Know Your Customer) protseduure ning sellel järgnevat ärisuhte monitooringut tasemel, mis võimaldab nii rahapesu kui terrorismi rahastamist tuvastada ning seeläbi ka ennetada. Turul on erinevaid teenuspakkujaid, kes ettevõtte eest teevad KYC ära, kuid sellised teenused ei ole odavad.
Eestis vaid kümnendik nendest ettevõtetest, kes rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse mõistes on kohustatud KYC protseduuri läbi viima, seda tegelikkuses teevad ning ulatuses ja sisuga, mis on regulatsioonides silmas peetud. Kindlasti on üheks mittetegemise põhjuseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine, kuid teisest küljest puudub selleks SME-del ka vajalik ressurss ning nii tehaksegi KYC-d nagu eelmisel sajandil – kogutakse ja skaneeritakse pabereid. Kuhu on selles valdkonnas jäänud digiinnovatsioon?
Samas kõik need dokumendid ja neis sisalduvad andmed on kuskil ju digitaalselt olemas!
Meetodid, kuidas veel tänagi KYC protseduure rakendatakse ja kontrolle tehakse, pärinevad eelmisest sajandist. Hulga andmeid kogutakse kokku paberil, neid skaneeritakse ja sisestatakse. Suur osa KYC andmetest kogutakse kokku läbi kolmandate allikate ning selleks, et olla veendunud nende õigsuses, võrreldakse (verifitseeritakse) neid veel alternatiivsete allikatega. Kulutatakse tohutult ressurssi st. nii aega kui raha, kuid sisuliselt nimetatud tegevus ju rahapesu ega terrorismi rahastamist ei tõkesta. Energia kulutatakse formaalsete nõuete täitmisele aga sisulisile analüüsile, mis tegelikke rahapesu või terrorismi rahastamise juhtumeid leida aitaks, ressurssi lihtsalt enam ei jätku.
Kuid siin on riigil endal võimalik palju ära teha, et muuta KYC tegemine lihtsamaks ja sujuvamaks, võimaldades ligipääsu otseallikatele (nt. riiklikele andmebaasidele) ja väljastades andmeid masinloetavalt ja verifitseerides andmete päritolu.
Hariduselt olen jurist ning juurapõldu kündnud juba üle 25 aasta
Olen juba pea 5 aastat tegelenud erinevate projektide raames (Diginno, Dinnocap, Accelerate Estonia) ja nüüd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välise eksperdina uue andmete komplekspäringul põhineva ja riigi poolt arendatavata tunne oma kliendi andmevahetusteenuse loomisega. Ning tunneli lõpus tõesti paistab valgus! Loodetavasti selle aasta lõpuks teeme kättesaadavaks KYC profiilide alusel riiklikel registritel ja andmebaasidel põhineva tasuta teenuse, mis aitab ettevõtetele senisest väiksema aja ning raha kuluta saada vajalikud andmed oma tehingupartnerite kohta, veendumaks nende usaldusväärsuses.
Hariduselt olen jurist ning juurapõldu kündnud juba üle 25 aasta nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. Lisaks olen töötanud üle 10 aasta erinevates ülikoolides lektorina.