Blogi

Kui räägime ja mõtleme filmidest, siis enamasti räägime lugudest, mis liigutavad, kõnetavad, informeerivad. Aga kõigi nende suurele või väikesele ekraanile jõudvate lugude taga on ka raha, töökohad ja otsused, mis tehakse mitte ainult filmistuudiotes, vaid ka meie Eesti vallamajades, kus nüüd arutatakse üha enam teemal kas kohalik piirkond on pelgalt kaunis taust või juba teadlikult kujundatud keskkond, kuhu filmitegijad tahavad tulla. Ehk: kas filmifond on elitaarne kultuuriline luksus või majanduslik tööriist? Ja kui see on tööriist, siis kui hästi me seda Eestis tegelikult kasutame?

Eestis loodud filmifondid toimivad sillana kultuuri ja majanduse vahel. Eesmärk ei ole üksnes filmide toetamine, vaid piirkonda investeeringute ja töökohtade toomine, kohalike ettevõtete (majutus, toitlustus, transport, ehitus jpm) käibe suurendamine, piirkonna kuvandit ja turismipotentsiaali suurendamine.

Teisisõnu, üks edukas filmiprojekt võib tähendada kümneid võttepäevi, sadu ööbimisi ja märkimisväärset rahalist mõju kohalikele ettevõtetele. Veelgi olulisem, see võib muuta piirkonda kuvandit nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Väikesel investeeringul võib olla väga suur mõju, sest iga toetuseuro toob sageli mitu eurot tagasi piirkonna majandusse ning hiljem veel ehk kümneid ja sadu eurosid turismirahana. Kuna film või telesari jõuab publikuni kiiremini kui traditsiooniline turundus, tagab see piirkonnale kiire nähtavuse; kord loodud võttepaigad ja kontaktid toovad uusi projekte ning annab tööd kohalikule kogukonnale, kus tekivad uued oskused, teenused ja koostöövõrgustikud.

Mida arutelust kaasa võtta?

Kohalik filmifond ei ole pelgalt toetusmehhanism, vaid strateegiline investeering piirkonna tulevikku. Kui piirkond suudab end positsioneerida filmisõbraliku ja professionaalse partnerina, võib ühest projektist alguse saada laiem muutus – majanduses, kuvandis ja lõpuks ka kogukonna enesekindluses. Seega, filmi tegemine ei ole ainult kultuuri “asi”, vaid ka väga konkreetne majanduslik stiimul piirkonnale.

Linnade ja valdade päeva raames toimunud arutelul osalesid:

Rainer Paenurk (Saare Arenduskeskuse juhataja, Saarte Filmifondi asutaja ja juht), kes ütles, et näeb Saarte Filmifondi eestvedajana audiovisuaalset sektorit kui väga praktilist tööriista, mis toob piirkonda nii otsest majanduslikku tulu kui ka rahvusvahelist nähtavust.

Anneli Kattai (Valgamaa Arenguagentuuri juhataja, Lõuna-Eesti filmiklastri partner), kes märkis, et usub, et tema roll filmiklastri partnerina aitab tuua piirkonda investeeringuid, elavdades kohalikku teenindus- ja turismisektorit ning kasvatades Lõuna-Eesti tuntust.

Piia Tamm (Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Viru Filmifondi koordinaator), kelle töö Eesti esimese regionaalse filmifondi kordinaatorina keskendub filmiprojektide toomisele Ida-Virumaale, mis aitab arendada kohalikku loome- ja teenindussektorit, luues uusi võimalusi nii ettevõtetele kui kogukondadele.

Moderaator: Neeme Raud

Tänavustel Linnade ja Valdade Päevadel tõi Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik fookusesse piirkondliku majanduskasvu mootorid, avades paneelvestluses tööstusalade arendamise laiaulatuslikke hüvesid ja strateegilist tähtsust kohalikele omavalitsustele.

Tunni pikkuse vestluse kokkuvõtteks: tööstusalad ei ole pelgalt majandusprojektid, vaid strateegilised otsused, mis kujundavad Eesti regionaalset tulevikku. Nende edukas arendamine eeldab koostööd, pikaajalist vaadet ja julgust investeerida ka sinna, kus turg üksi ei toimi. Seal sünnivadki järgmised kasvukeskused. Tööstusalad, olgu need kaasaegsed ettevõtluspargid või ümberkujundatud endised tehasealad, on kujunemas Eesti regionaalarengu üheks võtmeteguriks, sest seal loodakse töökohti, järjepidevat maksutulu, tõmmatakse piirkonda uusi investeeringuid ning antakse piirkondadele uut hingamist.

Kuid konkreetselt: 

Miks on tööstusalad olulised?
Tööstusalasid võib vaadelda kui piirkondade „majanduslikke ankruid“. Kui piirkonnas on olemas valmis infrastruktuuriga ettevõtlusalad, muutub see investorite jaoks oluliselt atraktiivsemaks – riskid vähenevad ja otsused sünnivad kiiremini. Uued teed, logistilised ühendused, vee- ja energiataristu ei teeni ainult konkreetseid ettevõtteid, vaid parandavad kogu

piirkonna elukvaliteeti. Hästi planeeritud tööstusala loob eeldused ka elamuarenduseks, haridusteenuste arenguks ning teenusmajanduse kasvuks.

Avaliku sektori roll – kas ja miks?
Eestis on selgelt eristatavad nn „kuldsed ringid“, kus kogu arendus toimub turuloogika alusel. 

Konkreetselt on jutt Tallinna ja Tartu ümbruse valdadest, mis on arenenud pealinnaga või ülikoolilinnaga tihedalt seotud jõukateks ja kiirelt kasvavateks elupiirkondadeks, mille lähedale on huvi arendada ka tööstusalasid. Kuid väljaspool neid tõmbekeskusi jäävad arendused sageli soiku. Just siin tekib avaliku sektori roll. Kohalik omavalitsus saab võtta arendaja positsiooni: soetada maa, koostada detailplaneering, rajada vajalik infrastruktuur ning tuua ala turule. Kuigi see tähendab esialgset investeeringut, on pikaajaline mõju märkimisväärne – tekivad töökohad, kasvab maksutulu ja pidurdub väljaränne.

Regionaalne mõju – rohkem kui töökohad
Tööstusalade mõju ulatub kaugemale otsesest tootmisest. Nende ümber tekib teenuste võrgustik: logistika, toitlustus, hooldus, turvateenused. See annab võimaluse kohalikele väikeettevõtjatele kasvada koos suuremate tööstusettevõtetega. Samuti aitavad tööstusalad kaasa klastrite tekkele – ettevõtted koonduvad, jagavad teadmisi ja loovad koostöös suuremat lisandväärtust. See tõstab kogu piirkonna konkurentsivõimet. Oluline on ka sotsiaalne mõõde. Kui kodukohas on olemas hästi tasustatud ja huvitav töö, väheneb vajadus kolida suurematesse linnadesse või välismaale. See aitab säilitada kogukondi ning toetab kohaliku elu jätkusuutlikkust.

Uus elu vanadele tööstusaladele
Eestis on mitmeid edulugusid, kus endised tööstusalad on saanud uue funktsiooni ja identiteedi. Näiteks Telliskivi Loomelinnak, Põhjala tehas, Rotermanni kvartal, Noblessneri sadamalinnak ja Tartu Aparaaditehas on näited, kuidas tööstuspärandist saab kaasaegne elukeskkond ja ettevõtluse keskus. Need projektid näitavad, et tööstusalade areng ei täh

enda ainult tootmist – see võib kujundada linnaruumi, tõsta piirkonna mainet ja tuua kokku erinevad eluvaldkonnad.

Linnade ja Valdade Päevade raames toimunud paneelarutelul osalesid:

Kaido Palu (SA Võrumaa Arenduskeskus), kes rääkis Kagu-Eesti väljakutsetest ja sellest, kuidas tööstusalade arendamine aitab pidurdada piirkonna hääbumist.
Janek Kadarik (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus) keskendus koostööle ja sellele, kuidas õigel hetkel õiged inimesed kokku tuua, et ideed realiseeruksid.
Roman Vinartshuk (BLRT Grupp) tõi vestlusesse suurtööstuse vaate – millised on investorite ootused, takistused ja võimalused Eesti erinevates piirkondades.

Juttu juhtis ajakirjanik Neeme Raud.