Blogi



"Blogi" teemalised postitused:

Sirli Heinsoo, reaalajamajanduse valdkonna juht

Reaalajamajanduse alaseid projekte juhtinud juba alates 2016 aastast.

Sirli Heinsoo, reaalajamajanduse valdkonna juhtAlates 2019. aastast on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas, kui ministeerium võttis reaalajamajanduse valdkonna oma eestvedamisele.

Sirli Heinsoo on reaalajamajanduse alaseid projekte juhtinud alates 2016. aastast alustades algselt teema vedamist erasektoris Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus.

Alates 2019. aastast on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas, kui ministeerium võttis reaalajamajanduse valdkonna oma eestvedamisele.

Aastate jooksul on Sirli algatanud ja panustanud erinevate reaalajamajanduse teemaliste era- ja avalike projektide ellu viimisesse nii piiriüleselt kui ka siseriiklikult. Samuti on Sirli eestvedamisel loodud erinevaid temaatilisi avaliku ja erasektori ühiseid koostöövorme töögruppide, komiteede ja juhtrühmade näol, millest on välja kasvanud uued ühisalgatused ettevõtluskeskkonna parendamise eesmärgil, nagu andmepõhine aruandlus.

Sirli on lõpetanud ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimise eriala Tartu Ülikoolis ning uurinud oma lõputöö raames täpsemalt, kuidas reaalajamajandus ja eelkõige e-arved ettevõtjate elu mõjutavad.

Sirli Heinsoo online seminari salvestust teemal “Eesti reaalajamajanduse ja andmepõhise aruandluse arengud ja tulevikusuunad saad nüüd järele vaadata!

Vaata salvestust

Märksõnad

E-arved ja andmepõhine aruandlus. Tiina Timmotalo

Tiina Timmotalo alustas 2017 aprillis FMJ Raamatupidamisteenused raamatupidajana, eelnev töökogemus on olnud seotud raamatupidamise, personalitöö ja ettevõtlusega.

Tiina TimmotaloTiina Timmotalo alustas 2017 aprillis FMJ Raamatupidamisteenused raamatupidajana, eelnev töökogemus on olnud seotud raamatupidamise, personalitöö ja ettevõtlusega.

Hea algusena sai Tiina kohe lisaks tavapärasele raamatupidamisele tegeleda personali- ja palgaarvestusega, see on tema lemmikvaldkond siiani. Päris kiiresti sai Tiinale selgeks, et andmete sisestamine on selle töö juures tema jaoks kõige igavam osa, seepärast haaras ta kinni igasugustest pakkumistest, kus nägi võimalust üksluiset andmesisestust vältida.

Jätkuvalt paelub Tiinat kliendid/projektid, kus saab midagi niimoodi tööle panna, et raamatupidaja osa oleks sisuline, st andmete töötlemine ja analüüs.

Tiina arvates on e-arve üks lihtsamaid variante ja võiks olla esmane valik, mida rakendada, et enda tööst eemaldada robotile jõukohane osa.

 

Tiina Timmotalo esines 21.11 toimunud koolitusel: “Kuidas e-arved ja andmepõhine aruandlus mõjutavad raamatupidaja tööd?” Vaata järele!

Vaata salvestust

Märksõnad

Kõnekeskuse automatiseerimine. Terje Ennomäe

Terje Ennomäe on ettevõtte Feelingstream asutaja, mis analüüsib vestlusi kõnekeskuses.

Terje EnnomäeOlgu selleks kõne, email või chat, seda saab analüüsida ja automaatselt panna tööle äri kasuks.

Terje Ennomäe on ettevõtte Feelingstream asutaja, mis analüüsib vestlusi kõnekeskuses. Olgu selleks kõne, email või chat, seda saab analüüsida ja automaatselt panna tööle äri kasuks.

Terje tutvustab igapäevaselt ettevõtjatele tehisintellekti põhiseid lahendusi ja aitab kliendisuhtluse andmeid kasutada ärianalüüsiks.

Terjel on magistrikraad Euroopa õpingute ja teenuse disaini erialal.

Tema varasemad ametid on olnud seotud klienditeeninduse ja kvaliteedijuhtimisega pangandussektoris.

 

 

Terje astus üles 31.10 toimunud tasuta online seminaril „Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!“
Seminaril andis Terje ülevaate klienditeeninduses tekkivate andmete maailmast ning arutles, miks ja kas erinevad kanalid (kõne, email, chat) annavad meile eelise ettevõtte äriliste eesmärkide täitmiseks. Kas võib nii olla, et tehisintellekt aitab luua efektiivsust, kuid ei saa pakkuda nii head kliendikogemust? Või hoopis aitavad andmed meil igapäevaotsuseid paremini teha, sest me näeme rohkem ja me ei tegele ebaolulisega? Terje näitab kasutuslugusid suurtes ettevõtetes ning toob sisse praktilisi ideid klienditeeninduse automatiseerimiseks.
Vaata järele!

Vaata salvestust

Märksõnad

Äriprobleemide lahendamine AI-ga. Kristjan Jansons

Olles taustalt insener, on ta varasemas elus üles ehitanud Milremi autonoomse sõitmise üksuse

Kristjan JansonsOma töös MindTitani tegevjuhina teeb Kristjan koostööd nii korporatsioonide, startuppide kui ka avaliku sektoriga, et leida need ärilised probleemid, mille lahendamiseks on mõistlik kasutada tehisintellekti.

Olles taustalt insener, on ta varasemas elus üles ehitanud Milremi autonoomse sõitmise üksuse ning löönud kaasa Tudengivormeli tarkvara ja elektroonika arenduses.

MindTitani eesmärgiks on lahendada tehisintellekti (AI) abil äriprobleeme; probleeme, mille lahendus peitub andmetes ning mida lihtsamal moel ei õnnestu lahendada. MindTitani 85% AI projektidest õnnestuvad, samal ajal kui Gartneri statistika ütleb, et 85% kõigist AI projektidest ebaõnnestuvad.

 

 

Kristjan Jansons astus üles 17.10 toimunud tasuta online seminaril „Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!“
Seminaril andis Kristjan ülevaate, mida tehisintellektiga teha, mida mitte? Ja millised on tulevikusuunad?
Vaata järele!

Vaata salvestust

Märksõnad

Miks peaks tegema otsuseid andmete pealt? Kristel Kriisa

Riigi Infosüsteemi Amet, projektijuht masinõppe ja keeletehnoloogia osakond

Miks peaks tegema otsuseid andmete ja mitte kõhutunde pealt? Kristel KriisaMiks peaks tegema otsuseid andmete ja mitte kõhutunde pealt? Kuidas panna inimesed mõistma, milline tohutu väärtus andmetes tegelikult peidus on? Kuidas täpselt see väärtus tehisintellekti abil enda kasuks tööle panna, et pakkuda järjest personaalsemaid ja proaktiivsemaid teenuseid?

Just nende küsimustega tegeleb Kristel Kriisa Riigi Infosüsteemi Ameti masinõppe ja keeletehnoloogia osakonnas tihedas koostöös MKMi digiriigi arengu osakonnaga.

Eesti on tuntud kui üks maailma juhtivaid digiriike. 99% meie avaliku sektori teenustest on digitaalsed, andmevahetus süsteemide vahel toimub turvaliselt ja sujuvalt ning võtame järjest rohkem kasutusele tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk kratte. Meid külastavad igal nädalal kümned delegatsioonid, et meie kogemustest õppida. Meie ise tüüpiliste eestlastena aga oleme pigem tagasihoidlikud ja tihti ka ülemäära kriitilised oma saavutuste osas ning soovime arendada veel ägedamaid lahendusi ja veel paremaid teenuseid.

Kristelil on pikaajaline kogemus avalikus sektoris haridustehnoloogia valdkonnas, kus ta tegeles aastaid keeleoskuse arvutipõhise hindamisega. RIAs töötab Kristel 2022. aastast ning nüüd on tema fookuses tehisintellekt avalikus sektoris. Kristel osaleb Eesti kolmanda tehisintellekti strateegia ehk kratikava koostamises ning juhib kratitoe portfelli projekti, mille kaudu pakutakse avaliku sektori asutustele krattide arendamisel ja juurutamisel tuge. Ta on korraldanud seminare mitmes ministeeriumis ja IT-majas nii virtuaalselt kui silmast-silma. Ka on RIA ja MKM viinud läbi ajurünnakuid ja süvatöötubasid, mille raames on mitmed avaliku sektori asutused koostanud koostöös erasektori parimate ekspertidega projektiplaane uute ja põnevate lahenduste arendamiseks. Lisaks teeb Kristel koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et jagada kogemusi tehisintellekti rakendamisel avalikus sektoris.

Kristeli hobi on kirjutamine ning tema sulest on ilmunud kaks noorteromaani.

17.10 ja 31.10 toimuvad tasuta online jätku seminarid teemal “Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!” kus Kristel Kriisa räägib täpsemalt, miks andmed on ülioluline vara: nende võimalused, eeldused, ohud ja tulevikusuundumused.
Seminaril uurime lähemalt, miks andmeid mõnikord uueks naftaks nimetatakse, milline väärtus neis tegelikult peidus on ja kuidas see väärtus andmetest näiteks tehisintellekti abil kätte saada. Vaatame, kuidas võiks andmeid efektiivselt kasutada ressursside optimeerimiseks, tulu genereerimiseks ning paremate toodete või teenuste pakkumiseks. Tutvume edulugudega, analüüsime võimalikke ohukohti ja räägime tulevikusuundadest.

Vaata järele!

Vaata salvestusi

Märksõnad

Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht.

Valdek Järvpõld lõpetas 1980 aastal Tartu Ülikooli Majandusküberneetika eriala. Sellest ajast peale on ta tegelenud majandusarvestuse automatiseerimisega. Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht. Valdek osaleb juba aastaid ERK Nõukoja liikmena ning XBRL Europe töörühmades. Kahel viimasel aastal on ta lisaks osalenud ka konsultandina MKM reaalajamajanduse ettevõtmistes.

25.09 oli võimalus kuulata Valdek Järvepõldu tasuta veebiseminaril „XBRL GL – miks ja kuidas seda kasutada?“

XBRL GL – MIKS JA KUIDAS SEDA KASUTADA?

Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril.

Esinejad:
Valdek Järvepõld, 
Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees

Vaata järele!

Vaata salvestust

Märksõnad

Andmepõhise aruandluse eesmärk on pakkuda võimalust esitada infot riigile vaid üks kord!

Peamised väljakutsed

Kuidas XBRL GL aitab kaasa andmepõhise aruandluse ettevalmistamisele. Miks majandustehinguid kajastavate raamatupidamiskirjendite täiendamine andmepõhiseks aruandluseks vajalikuga on lihtsam kui mõne muu metoodika kasutamine. Kuidas tehniliselt lahendada raamatupidamiskirjendite kajastamine standardsel XBRL GL kujul sõltumata majandustarkvarast. Kas kirjendite agregeerimine on mõistlik teha majandustarkvara tasandil või kasutada jagatud teenust (nt MyCompanyDataService). Milline peab olema asutustepoolne tehniline valmidus XBRL GL kirjendite vastuvõtmiseks.

Miks just XBRL GL?

XBRL GL on info edastamise struktureeritud vorming, mis on XMLi põhine ning sobib äri ja finantsinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Esialgu on lahendatud palga ja tööjõukulude ning maksude infovajadus. Sama struktuuriga on aga võimalik edastada ka kogu EKOMAR ja muud maksuaruanded.

Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril, kus esinesid:
Valdek Järvepõld,
Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees

Vaata salvestust

Märksõnad

Reaalajamajandus praktikas. Margus Tammeraja

Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees

Margus TammerajaEesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes

Ajal, mil ChatGPT ja muud tehisintellekti valdkonna teemad on andnud hoogu juurde aruteludele erinevate ametite asendatavusest tehisaruga, on asjakohane uurida kuidas edeneb reaalajamajanduse suunas liikumine. Reaalajamajanduse all mõistame majandustehingutega seonduvate andmete võimalikult automaatset edastamist ja töötlemist era- ja avaliku sektori infosüsteemides. Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes, kus kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamisel on vaja teha järjest suurema detailsusega andmete põhjal üha operatiivsemaid otsuseid kõikidel juhtimistasanditel.

Oluline on tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi

Tänapäeva tarbijad eelistavad mugavaid ja operatiivseid võimalusi toodete ja teenuste tellimiseks ning nende eest tasumiseks. Selle eelduseks on palju võimekamad ettevõtetevahelised tarneahela- või maksesüsteemid, mis koos teiste vajalike tehniliste komponentidega sisuliselt ongi aluseks reaalajamajandusele. Parimateks näideteks on siin üleminek masinloetavatele e-arvetele ettevõtetevahelises arveldamises või digitaalsetele makselahendustele e-kaubanduses. Seejuures on omakorda äärmiselt oluline tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi ja rakendades ühtset taksonoomiat majandustehingute detailseimate aspektide eristamiseks, mis on vajalik andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.

Praktikas on reaalaajamajanduse komponente erinevates majandusharudes rakendatud juba aastaid ja ettevõtete majandusinfosüsteemid on arenenud tasemele, kus nende töökindlusest sõltub kogu ettevõtte toimimine. Sama lugu on ettevõtete vahel kasutatavate e-tellimuste, e-veoselehtedega või teiste e-dokumentidega, mis kaasavad kõiki tarneahela liikmeid. Tehes tehnilised võimalused kättesaadavaks ja digitaalne asjaajamine kohustuslikuks kõigile ettevõtetele, olemegi tegelikult jõudnud reaalajamajanduseni. Siin on oluline osa majandusinfosüsteemide arendajatel ja tugiteenuste pakkujatel (sh raamatupidamisettevõtted), kelle pakutavad lahendused peavad reaalajamajanduses osalemise tegema mugavaks ka mikroettevõtjatele.

Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele

Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele, mis tugineb standardsel lähenemisel majandustehingute kajastamisele. Eelmainitud ühtne taksonoomia kujutab endast majandustehingute kirjendamiseks vajalike klassifikaatorite süsteemi, mis tagab, et tehingu sisust tulenevalt palub majandusinfosüsteem märkida igale kandereale vajalikud tunnused. Näiteks tuleb müügiarvet koostades märkida mis teenusega on tegemist vastavalt toodete ja teenuste ühtsele loendile. See omakorda lisab vajadusel täiendavad tunnused, mille alusel saab hiljem automaatselt panna kokku aruandeandmete komplekti nii majandusaasta aruande, statistika küsimustike kui ka maksuameti jaoks. Samuti muutub üha olulisemaks kestlikkuse näitajatest aru andmine. Loomulikult saadetakse igale ametile ainult ettenähtud andmed ja tagatakse konfidentsiaalsus (nagu ka tänastes majandusinfosüsteemides).

Tänu andmepõhisele aruandlusele väheneb ettevõtete halduskoormus, sest esitades automaatselt andmekomplekte kaob vajadus tegeleda eraldi kõigi tänaste erinevate asutuste poolt nõutavate aruannetega. Küll aga tekib küsimus, mida avalikus sektoris kogutavate andmetega peale hakatakse ja kas sellest on kasu ka ettevõtjale. Andmete väärindamine võib seisneda operatiivses majanduskeskkonna analüüsis ning ettevõtja võib saada asjakohast infot oma ettevõtte käekäigu kohta võrdluses teiste sama sektori ettevõtetega. Samuti on võimalik prognoosida ettevõtte jätkusuutlikust (nn elujõulisuse indeks) ja uurida millised on olnud sarnastesse olukordadesse sattunud teiste ettevõtete arenguteed, et paremini juhtida ettevõtlusega seotud riske. Juba täna on võimalik saada taustinformatsiooni oma tehingupartnerite kui ka tegelike kasusaajate kohta (tunne oma klienti ehk KYC), mis muudab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsemaks.

Kokkuvõttes võime tõdeda, et mitte ükski ettevõte ei saa tegutseda ilma teiste ettevõteteta ja reaalajamajandus aitab kõigil sulanduda üheks üle riigi tõhusalt toimivaks majanduseks.

 

Maakondlikud Arenduskeskused YouTube kanalil on vaatamiseks veebikoolituste sari erinevatel reaalajamajanduse teemadel ja neid salvestusi saab vaadata omale sobival ajal SIIN.
Samuti on järelevaadatavad I poolaastal toimunud veebiseminaride salvestused ja et nende vaatamine oleks mugav, siis on need salvestatud eraldi teemade/esinejate kaupa.

19.04 toimunud veebiseminari „Ettevõtte andmete väärindamine otsusteks“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT

09.05 toimunud veebiseminari „Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT

Tegevusi viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Vaata videokoolitusi

Märksõnad

MAK Võrgustiku tunnustamine 2022

Saa tuttavaks meie parimate töötajate & tegudega 2022

Aasta-teguTänavusel tunnustussündmusel, mille eestvedajaks oli Ida-Viru Ettevõtluskeskus tõime esile 2022. aasta tublid ja staažikad töötajad, silmapaistvad teod ning parimad koostööpartnerid.

AASTA TEGU on Smart Manufacturing Meetup konverents, mis on ainuke tööstuskonverents Lõuna-Eestis ja pakub väga tugevat konkurentsi Äripäeva korraldatud konverentsidele.

AASTA KOOSTÖÖPARTNER: Riigi Tugiteenuste Keskus ja PATEE 

Programm, tänud Pille Ruulile toetava ja innustava programmi juhtimise eest!

VÕRGUSTIKUÜLENE AASTA KOLLEEG on Marje Randver, kes tõi uue lähenemise üle-eestilisele Ettevõtlusnädalale ja on alati abivalmis ja rõõmsameelne kolleeg.

PARIMAD KOLLEEGID:

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused – Piret Torm-Mirontšik

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) – Hannes Ojangu

Ida-Viru Ettevõtluskeskus – Aleksandra Leštšuk

Hiiumaa Arenduskeskus – Angela Koit

JAEK Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus – Annely Maleva

SA Järvamaa – Ruth Aarma

Lääne-Viru Arenduskeskus – Helen Karus

Läänemaa SA – Kaja Rüütel

Pärnumaa Arenduskeskus – Kaydi Tomson

Põlvamaa Arenduskeskus – Diana Marga

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus – Jaune Riim

Saare Arenduskeskus SA – Triin Arva

SA Tartu Ärinõuandla – Viljam Viljasoo

Valgamaa Arenguagentuur – Anneli Kattai

Viljandimaa Arenduskeskus – Johan-Kristjan Konovalov

Võrumaa Arenduskeskus – Kerli Mikson

 

VÕRGUVARA EHK STAAŽIKAD TÖÖTAJAD:

Igal aastal tunnustame võrgustiku kõiki töötajaid, kel täitub ümmargune number tööle asumisest: 5, 10, 15, 20 ja 25 aastat. 

5-AASTANE STAAŽ

KAJA SÕRMUS – Hiiumaa Arenduskeskus

ANU RITSON – SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK)

EDUARD LAUR – SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK)

ALICE KONSBERG – Valgamaa Arenguagentuur

TIIT TOOTS – Võrumaa Arenduskeskus 

KATRIN VOLMAN – Võrumaa Arenduskeskus

HILLE LILLEMÄGI – Võrumaa Arenduskeskus 

ERMO BRECHER – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

 

10-AASTANE STAAŽ

MAILI KALLASTE – SA Tartu Ärinõuandla

ILMI AKSLI – Hiiumaa Arenduskeskus

LAURI JALONEN – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

REELIKA VAABEL – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

TAIVI OSELIN – Lääne-Viru Arenduskeskus

AARNE LEISALU – Lääne-Viru Arenduskeskus

TATJANA JÄÄGER – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

ANNELI KATTAI – Valgamaa Arenguagentuur

MARGIT KOOL  – Pärnumaa Arenduskeskus

KAISA TAMMOJA – Põlvamaa Arenduskeskus

TRIIN ARVA – Saare Arenduskeskus SA 

KAIRI ONG – Viljandimaa Arenduskeskus

 

15-AASTANE STAAŽ

TATJANA ZAMORSKAJA – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

ERVIN TRUU – SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK)

 

20-AASTANE STAAŽ

PILLE SÖÖT – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

VIIVE PILBERG – Põlvamaa Arenduskeskus

 

25-AASTANE STAAŽ

JANEK KADARIK  – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

Märksõnad

Novembrikuu viimasel päeval toimuvad annetamistalgud

30. novembril toimuvad kolmandad üle-eestilised annetamistalgud.

30. novembril toimuvad kolmandad üle-eestilised annetamistalgud. Talgukaardil www.annetamistalgud.ee ootab 128 algatust, mille toetajate sekka on igaühel võimalik astuda.30. novembril toimuvad kolmandad üle-eestilised annetamistalgud. Talgukaardil www.annetamistalgud.ee ootab 128 algatust, mille toetajate sekka on igaühel võimalik astuda.

“Kolmandatel annetamistalgutel on juba kogenud heategevusorganisatsioonide kõrval rõõm näha paljusid uusi talgutega liitujaid, kes soovivad levitada sõna oma headest tegudest ja kutsuda inimesi üles tegevustesse panustama ning muutustele kaasa aitama,” ütles annetamistalgute korraldaja Helen Talalaev.

128 talgukaardile jõudnud algatuse seast leiab nii üle Eesti tegutsevaid vabaühendusi kui ka kogukondlikke ettevõtmisi paljudest eri valdkondadest, kes küsivad annetusi erinevate ühiskondlike probleemide lahendamiseks.

Valdavalt virtuaalselt toimuvatel talgutel kogutakse annetusi näiteks vaimse tervise ja mitmete haridusalgatuste toetuseks, erivajadustega inimeste elukvaliteedi parandamiseks, hoonete taastamiseks, jõulurõõmu toomiseks lastele ja eakatele, loomade varjupaikadele üle Eesti, demokraatia tugevdamiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks.

Kõik talgud leiab talgukaardilt www.annetamistalgud.ee.

Annetamistalgutega ühineb Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse loodud annetuskeskkond “Ma armastan aidata”, kuhu on koondunud enam kui 50 heategevusorganisatsiooni. Mida rohkem inimesed talgupäeval annetuskeskkonnas annetavad, seda rohkem panustab ka Swedbank: 10 000 euro täitumisel lisab pank 10 000 eurot, 20 000 puhul 20 000 ja nii kuni 40 000 euroni välja. Sel moel soovib Swedbank innustada inimesi annetama ja aidata omalt poolt kasvatada tehtud annetuste mõju.

Annetamistalguid veab eest Vabaühenduste Liit koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 30. novembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri. 

2019. aasta esimestel annetamistalgutel koguti Eestis 128 000 eurot, mullu 182 000. Annetamistalgute eesmärk on muuta annetamine ühiskonna harjumuspäraseks osaks ning tuua heategevuse juurde rohkem inimesi.

Märksõnad

© 2023 MAK | kodulehe tegemine vvunk