Tänavusel tunnustussündmusel, mille eestvedajaks oli Ida-Viru Ettevõtluskeskus tõime esile 2022. aasta tublid ja staažikad töötajad, silmapaistvad teod ning parimad koostööpartnerid.
AASTA TEGU on Smart Manufacturing Meetup konverents, mis on ainuke tööstuskonverents Lõuna-Eestis ja pakub väga tugevat konkurentsi Äripäeva korraldatud konverentsidele.
AASTA KOOSTÖÖPARTNER: Riigi Tugiteenuste Keskus ja PATEE
Programm, tänud Pille Ruulile toetava ja innustava programmi juhtimise eest!
VÕRGUSTIKUÜLENE AASTA KOLLEEG on Marje Randver, kes tõi uue lähenemise üle-eestilisele Ettevõtlusnädalale ja on alati abivalmis ja rõõmsameelne kolleeg.
Märksõnad
Alates 2019. aastast on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas, kui ministeerium võttis reaalajamajanduse valdkonna oma eestvedamisele.
Sirli Heinsoo on reaalajamajanduse alaseid projekte juhtinud alates 2016. aastast alustades algselt teema vedamist erasektoris Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus.
Alates 2019. aastast on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas, kui ministeerium võttis reaalajamajanduse valdkonna oma eestvedamisele.
Aastate jooksul on Sirli algatanud ja panustanud erinevate reaalajamajanduse teemaliste era- ja avalike projektide ellu viimisesse nii piiriüleselt kui ka siseriiklikult. Samuti on Sirli eestvedamisel loodud erinevaid temaatilisi avaliku ja erasektori ühiseid koostöövorme töögruppide, komiteede ja juhtrühmade näol, millest on välja kasvanud uued ühisalgatused ettevõtluskeskkonna parendamise eesmärgil, nagu andmepõhine aruandlus.
Sirli on lõpetanud ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimise eriala Tartu Ülikoolis ning uurinud oma lõputöö raames täpsemalt, kuidas reaalajamajandus ja eelkõige e-arved ettevõtjate elu mõjutavad.
Sirli Heinsoo online seminari salvestust teemal “Eesti reaalajamajanduse ja andmepõhise aruandluse arengud ja tulevikusuunad saad nüüd järele vaadata!
Märksõnad
Tiina Timmotalo alustas 2017 aprillis FMJ Raamatupidamisteenused raamatupidajana, eelnev töökogemus on olnud seotud raamatupidamise, personalitöö ja ettevõtlusega.
Hea algusena sai Tiina kohe lisaks tavapärasele raamatupidamisele tegeleda personali- ja palgaarvestusega, see on tema lemmikvaldkond siiani. Päris kiiresti sai Tiinale selgeks, et andmete sisestamine on selle töö juures tema jaoks kõige igavam osa, seepärast haaras ta kinni igasugustest pakkumistest, kus nägi võimalust üksluiset andmesisestust vältida.
Jätkuvalt paelub Tiinat kliendid/projektid, kus saab midagi niimoodi tööle panna, et raamatupidaja osa oleks sisuline, st andmete töötlemine ja analüüs.
Tiina arvates on e-arve üks lihtsamaid variante ja võiks olla esmane valik, mida rakendada, et enda tööst eemaldada robotile jõukohane osa.
Tiina Timmotalo esines 21.11 toimunud koolitusel: “Kuidas e-arved ja andmepõhine aruandlus mõjutavad raamatupidaja tööd?” Vaata järele!
Märksõnad
Olgu selleks kõne, email või chat, seda saab analüüsida ja automaatselt panna tööle äri kasuks.
Terje Ennomäe on ettevõtte Feelingstream asutaja, mis analüüsib vestlusi kõnekeskuses. Olgu selleks kõne, email või chat, seda saab analüüsida ja automaatselt panna tööle äri kasuks.
Terje tutvustab igapäevaselt ettevõtjatele tehisintellekti põhiseid lahendusi ja aitab kliendisuhtluse andmeid kasutada ärianalüüsiks.
Terjel on magistrikraad Euroopa õpingute ja teenuse disaini erialal.
Tema varasemad ametid on olnud seotud klienditeeninduse ja kvaliteedijuhtimisega pangandussektoris.
Terje astus üles 31.10 toimunud tasuta online seminaril „Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!“
Seminaril andis Terje ülevaate klienditeeninduses tekkivate andmete maailmast ning arutles, miks ja kas erinevad kanalid (kõne, email, chat) annavad meile eelise ettevõtte äriliste eesmärkide täitmiseks. Kas võib nii olla, et tehisintellekt aitab luua efektiivsust, kuid ei saa pakkuda nii head kliendikogemust? Või hoopis aitavad andmed meil igapäevaotsuseid paremini teha, sest me näeme rohkem ja me ei tegele ebaolulisega? Terje näitab kasutuslugusid suurtes ettevõtetes ning toob sisse praktilisi ideid klienditeeninduse automatiseerimiseks.
Vaata järele!
Märksõnad
Oma töös MindTitani tegevjuhina teeb Kristjan koostööd nii korporatsioonide, startuppide kui ka avaliku sektoriga, et leida need ärilised probleemid, mille lahendamiseks on mõistlik kasutada tehisintellekti.
Olles taustalt insener, on ta varasemas elus üles ehitanud Milremi autonoomse sõitmise üksuse ning löönud kaasa Tudengivormeli tarkvara ja elektroonika arenduses.
MindTitani eesmärgiks on lahendada tehisintellekti (AI) abil äriprobleeme; probleeme, mille lahendus peitub andmetes ning mida lihtsamal moel ei õnnestu lahendada. MindTitani 85% AI projektidest õnnestuvad, samal ajal kui Gartneri statistika ütleb, et 85% kõigist AI projektidest ebaõnnestuvad.
Kristjan Jansons astus üles 17.10 toimunud tasuta online seminaril „Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!“
Seminaril andis Kristjan ülevaate, mida tehisintellektiga teha, mida mitte? Ja millised on tulevikusuunad?
Vaata järele!
Märksõnad
Miks peaks tegema otsuseid andmete ja mitte kõhutunde pealt? Kuidas panna inimesed mõistma, milline tohutu väärtus andmetes tegelikult peidus on? Kuidas täpselt see väärtus tehisintellekti abil enda kasuks tööle panna, et pakkuda järjest personaalsemaid ja proaktiivsemaid teenuseid?
Just nende küsimustega tegeleb Kristel Kriisa Riigi Infosüsteemi Ameti masinõppe ja keeletehnoloogia osakonnas tihedas koostöös MKMi digiriigi arengu osakonnaga.
Eesti on tuntud kui üks maailma juhtivaid digiriike. 99% meie avaliku sektori teenustest on digitaalsed, andmevahetus süsteemide vahel toimub turvaliselt ja sujuvalt ning võtame järjest rohkem kasutusele tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk kratte. Meid külastavad igal nädalal kümned delegatsioonid, et meie kogemustest õppida. Meie ise tüüpiliste eestlastena aga oleme pigem tagasihoidlikud ja tihti ka ülemäära kriitilised oma saavutuste osas ning soovime arendada veel ägedamaid lahendusi ja veel paremaid teenuseid.
Kristelil on pikaajaline kogemus avalikus sektoris haridustehnoloogia valdkonnas, kus ta tegeles aastaid keeleoskuse arvutipõhise hindamisega. RIAs töötab Kristel 2022. aastast ning nüüd on tema fookuses tehisintellekt avalikus sektoris. Kristel osaleb Eesti kolmanda tehisintellekti strateegia ehk kratikava koostamises ning juhib kratitoe portfelli projekti, mille kaudu pakutakse avaliku sektori asutustele krattide arendamisel ja juurutamisel tuge. Ta on korraldanud seminare mitmes ministeeriumis ja IT-majas nii virtuaalselt kui silmast-silma. Ka on RIA ja MKM viinud läbi ajurünnakuid ja süvatöötubasid, mille raames on mitmed avaliku sektori asutused koostanud koostöös erasektori parimate ekspertidega projektiplaane uute ja põnevate lahenduste arendamiseks. Lisaks teeb Kristel koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et jagada kogemusi tehisintellekti rakendamisel avalikus sektoris.
Kristeli hobi on kirjutamine ning tema sulest on ilmunud kaks noorteromaani.
17.10 ja 31.10 toimuvad tasuta online jätku seminarid teemal “Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!” kus Kristel Kriisa räägib täpsemalt, miks andmed on ülioluline vara: nende võimalused, eeldused, ohud ja tulevikusuundumused.
Seminaril uurime lähemalt, miks andmeid mõnikord uueks naftaks nimetatakse, milline väärtus neis tegelikult peidus on ja kuidas see väärtus andmetest näiteks tehisintellekti abil kätte saada. Vaatame, kuidas võiks andmeid efektiivselt kasutada ressursside optimeerimiseks, tulu genereerimiseks ning paremate toodete või teenuste pakkumiseks. Tutvume edulugudega, analüüsime võimalikke ohukohti ja räägime tulevikusuundadest.
Vaata järele!
Märksõnad
Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht.
Valdek Järvpõld lõpetas 1980 aastal Tartu Ülikooli Majandusküberneetika eriala. Sellest ajast peale on ta tegelenud majandusarvestuse automatiseerimisega. Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht. Valdek osaleb juba aastaid ERK Nõukoja liikmena ning XBRL Europe töörühmades. Kahel viimasel aastal on ta lisaks osalenud ka konsultandina MKM reaalajamajanduse ettevõtmistes.
25.09 oli võimalus kuulata Valdek Järvepõldu tasuta veebiseminaril „XBRL GL – miks ja kuidas seda kasutada?“
XBRL GL – MIKS JA KUIDAS SEDA KASUTADA?
Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril.
Esinejad:
Valdek Järvepõld, Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Vaata järele!
Märksõnad
Andmepõhise aruandluse eesmärk on pakkuda võimalust esitada infot riigile vaid üks kord!
Peamised väljakutsed
Kuidas XBRL GL aitab kaasa andmepõhise aruandluse ettevalmistamisele. Miks majandustehinguid kajastavate raamatupidamiskirjendite täiendamine andmepõhiseks aruandluseks vajalikuga on lihtsam kui mõne muu metoodika kasutamine. Kuidas tehniliselt lahendada raamatupidamiskirjendite kajastamine standardsel XBRL GL kujul sõltumata majandustarkvarast. Kas kirjendite agregeerimine on mõistlik teha majandustarkvara tasandil või kasutada jagatud teenust (nt MyCompanyDataService). Milline peab olema asutustepoolne tehniline valmidus XBRL GL kirjendite vastuvõtmiseks.
Miks just XBRL GL?
XBRL GL on info edastamise struktureeritud vorming, mis on XMLi põhine ning sobib äri ja finantsinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Esialgu on lahendatud palga ja tööjõukulude ning maksude infovajadus. Sama struktuuriga on aga võimalik edastada ka kogu EKOMAR ja muud maksuaruanded.
Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril, kus esinesid:
Valdek Järvepõld, Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Märksõnad
Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes
Ajal, mil ChatGPT ja muud tehisintellekti valdkonna teemad on andnud hoogu juurde aruteludele erinevate ametite asendatavusest tehisaruga, on asjakohane uurida kuidas edeneb reaalajamajanduse suunas liikumine. Reaalajamajanduse all mõistame majandustehingutega seonduvate andmete võimalikult automaatset edastamist ja töötlemist era- ja avaliku sektori infosüsteemides. Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes, kus kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamisel on vaja teha järjest suurema detailsusega andmete põhjal üha operatiivsemaid otsuseid kõikidel juhtimistasanditel.
Oluline on tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi
Tänapäeva tarbijad eelistavad mugavaid ja operatiivseid võimalusi toodete ja teenuste tellimiseks ning nende eest tasumiseks. Selle eelduseks on palju võimekamad ettevõtetevahelised tarneahela- või maksesüsteemid, mis koos teiste vajalike tehniliste komponentidega sisuliselt ongi aluseks reaalajamajandusele. Parimateks näideteks on siin üleminek masinloetavatele e-arvetele ettevõtetevahelises arveldamises või digitaalsetele makselahendustele e-kaubanduses. Seejuures on omakorda äärmiselt oluline tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi ja rakendades ühtset taksonoomiat majandustehingute detailseimate aspektide eristamiseks, mis on vajalik andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.
Praktikas on reaalaajamajanduse komponente erinevates majandusharudes rakendatud juba aastaid ja ettevõtete majandusinfosüsteemid on arenenud tasemele, kus nende töökindlusest sõltub kogu ettevõtte toimimine. Sama lugu on ettevõtete vahel kasutatavate e-tellimuste, e-veoselehtedega või teiste e-dokumentidega, mis kaasavad kõiki tarneahela liikmeid. Tehes tehnilised võimalused kättesaadavaks ja digitaalne asjaajamine kohustuslikuks kõigile ettevõtetele, olemegi tegelikult jõudnud reaalajamajanduseni. Siin on oluline osa majandusinfosüsteemide arendajatel ja tugiteenuste pakkujatel (sh raamatupidamisettevõtted), kelle pakutavad lahendused peavad reaalajamajanduses osalemise tegema mugavaks ka mikroettevõtjatele.
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele, mis tugineb standardsel lähenemisel majandustehingute kajastamisele. Eelmainitud ühtne taksonoomia kujutab endast majandustehingute kirjendamiseks vajalike klassifikaatorite süsteemi, mis tagab, et tehingu sisust tulenevalt palub majandusinfosüsteem märkida igale kandereale vajalikud tunnused. Näiteks tuleb müügiarvet koostades märkida mis teenusega on tegemist vastavalt toodete ja teenuste ühtsele loendile. See omakorda lisab vajadusel täiendavad tunnused, mille alusel saab hiljem automaatselt panna kokku aruandeandmete komplekti nii majandusaasta aruande, statistika küsimustike kui ka maksuameti jaoks. Samuti muutub üha olulisemaks kestlikkuse näitajatest aru andmine. Loomulikult saadetakse igale ametile ainult ettenähtud andmed ja tagatakse konfidentsiaalsus (nagu ka tänastes majandusinfosüsteemides).
Tänu andmepõhisele aruandlusele väheneb ettevõtete halduskoormus, sest esitades automaatselt andmekomplekte kaob vajadus tegeleda eraldi kõigi tänaste erinevate asutuste poolt nõutavate aruannetega. Küll aga tekib küsimus, mida avalikus sektoris kogutavate andmetega peale hakatakse ja kas sellest on kasu ka ettevõtjale. Andmete väärindamine võib seisneda operatiivses majanduskeskkonna analüüsis ning ettevõtja võib saada asjakohast infot oma ettevõtte käekäigu kohta võrdluses teiste sama sektori ettevõtetega. Samuti on võimalik prognoosida ettevõtte jätkusuutlikust (nn elujõulisuse indeks) ja uurida millised on olnud sarnastesse olukordadesse sattunud teiste ettevõtete arenguteed, et paremini juhtida ettevõtlusega seotud riske. Juba täna on võimalik saada taustinformatsiooni oma tehingupartnerite kui ka tegelike kasusaajate kohta (tunne oma klienti ehk KYC), mis muudab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsemaks.
Kokkuvõttes võime tõdeda, et mitte ükski ettevõte ei saa tegutseda ilma teiste ettevõteteta ja reaalajamajandus aitab kõigil sulanduda üheks üle riigi tõhusalt toimivaks majanduseks.
Maakondlikud Arenduskeskused YouTube kanalil on vaatamiseks veebikoolituste sari erinevatel reaalajamajanduse teemadel ja neid salvestusi saab vaadata omale sobival ajal SIIN.
Samuti on järelevaadatavad I poolaastal toimunud veebiseminaride salvestused ja et nende vaatamine oleks mugav, siis on need salvestatud eraldi teemade/esinejate kaupa.
19.04 toimunud veebiseminari „Ettevõtte andmete väärindamine otsusteks“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
09.05 toimunud veebiseminari „Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
Tegevusi viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.
Märksõnad
AASTA TEGU on Smart Manufacturing Meetup konverents, mis on ainuke tööstuskonverents Lõuna-Eestis ja pakub väga tugevat konkurentsi Äripäeva korraldatud konverentsidele.
AASTA KOOSTÖÖPARTNER: Riigi Tugiteenuste Keskus ja PATEE
Programm, tänud Pille Ruulile toetava ja innustava programmi juhtimise eest!
VÕRGUSTIKUÜLENE AASTA KOLLEEG on Marje Randver, kes tõi uue lähenemise üle-eestilisele Ettevõtlusnädalale ja on alati abivalmis ja rõõmsameelne kolleeg.
PARIMAD KOLLEEGID:
MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused – Piret Torm-Mirontšik
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) – Hannes Ojangu
Ida-Viru Ettevõtluskeskus – Aleksandra Leštšuk
Hiiumaa Arenduskeskus – Angela Koit
JAEK Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus – Annely Maleva
SA Järvamaa – Ruth Aarma
Lääne-Viru Arenduskeskus – Helen Karus
Läänemaa SA – Kaja Rüütel
Pärnumaa Arenduskeskus – Kaydi Tomson
Põlvamaa Arenduskeskus – Diana Marga
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus – Jaune Riim
Saare Arenduskeskus SA – Triin Arva
SA Tartu Ärinõuandla – Viljam Viljasoo
Valgamaa Arenguagentuur – Anneli Kattai
Viljandimaa Arenduskeskus – Johan-Kristjan Konovalov
Võrumaa Arenduskeskus – Kerli Mikson
VÕRGUVARA EHK STAAŽIKAD TÖÖTAJAD:
Igal aastal tunnustame võrgustiku kõiki töötajaid, kel täitub ümmargune number tööle asumisest: 5, 10, 15, 20 ja 25 aastat.
5-AASTANE STAAŽ
KAJA SÕRMUS – Hiiumaa Arenduskeskus
ANU RITSON – SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK)
EDUARD LAUR – SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK)
ALICE KONSBERG – Valgamaa Arenguagentuur
TIIT TOOTS – Võrumaa Arenduskeskus
KATRIN VOLMAN – Võrumaa Arenduskeskus
HILLE LILLEMÄGI – Võrumaa Arenduskeskus
ERMO BRECHER – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
10-AASTANE STAAŽ
MAILI KALLASTE – SA Tartu Ärinõuandla
ILMI AKSLI – Hiiumaa Arenduskeskus
LAURI JALONEN – Ida-Viru Ettevõtluskeskus
REELIKA VAABEL – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
TAIVI OSELIN – Lääne-Viru Arenduskeskus
AARNE LEISALU – Lääne-Viru Arenduskeskus
TATJANA JÄÄGER – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
ANNELI KATTAI – Valgamaa Arenguagentuur
MARGIT KOOL – Pärnumaa Arenduskeskus
KAISA TAMMOJA – Põlvamaa Arenduskeskus
TRIIN ARVA – Saare Arenduskeskus SA
KAIRI ONG – Viljandimaa Arenduskeskus
15-AASTANE STAAŽ
TATJANA ZAMORSKAJA – Ida-Viru Ettevõtluskeskus
ERVIN TRUU – SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK)
20-AASTANE STAAŽ
PILLE SÖÖT – Ida-Viru Ettevõtluskeskus
VIIVE PILBERG – Põlvamaa Arenduskeskus
25-AASTANE STAAŽ
JANEK KADARIK – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus