Andmepõhise aruandluse eesmärk on pakkuda võimalust esitada infot riigile vaid üks kord!
Peamised väljakutsed
Kuidas XBRL GL aitab kaasa andmepõhise aruandluse ettevalmistamisele. Miks majandustehinguid kajastavate raamatupidamiskirjendite täiendamine andmepõhiseks aruandluseks vajalikuga on lihtsam kui mõne muu metoodika kasutamine. Kuidas tehniliselt lahendada raamatupidamiskirjendite kajastamine standardsel XBRL GL kujul sõltumata majandustarkvarast. Kas kirjendite agregeerimine on mõistlik teha majandustarkvara tasandil või kasutada jagatud teenust (nt MyCompanyDataService). Milline peab olema asutustepoolne tehniline valmidus XBRL GL kirjendite vastuvõtmiseks.
Miks just XBRL GL?
XBRL GL on info edastamise struktureeritud vorming, mis on XMLi põhine ning sobib äri ja finantsinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Esialgu on lahendatud palga ja tööjõukulude ning maksude infovajadus. Sama struktuuriga on aga võimalik edastada ka kogu EKOMAR ja muud maksuaruanded.
Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril, kus esinesid:
Valdek Järvepõld, Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Märksõnad
Eesti andmevahetuskiht X-tee on meie digiriigi oluline vundament.
Videokoolituse eesmärk on tutvustada Eesti andmevahetuskihti X-tee ning anda ülevaade selle olulisematest põhimõtetest. Kuidas X-tee toetab reaalmajandust, kuidas see võimaldab erinevatel organisatsioonidel (nii avalikul sektoril kui ka erasektoril) üksteisega turvaliselt andmeid vahetada ning kuidas selline andmevahetuskiht võimaldab luua uusi teenuseid.
Peamised teemad, millele videokoolitusel osaleja vastused saab;
- saad ülevaate, mida X-tee endast kujutab ja mida see võimaldab,
- sulle tutvustatakse X-tee andmevahetuse ja turvalisuse olulisemaid põhimõtteid.,
- mõistad X-tee kaudu osutatud andmeteenuste ja andmevahetuse rolli Eesti digiriigis.
Koolitaja: Taavi Meinberg, X-tee tootejuht, Riigi Infosüsteemi Amet
Koolituse formaat: järelevaadatav videokoolitus
Infoseminar on järelevaadatav.
Märksõnad
Andmepõhise aruandluse eesmärk on pakkuda võimalust esitada infot riigile vaid üks kord!
Traditsiooniline aruandlus on raamatupidajate praktikas aastakümneid seisnenud raamatupidamisregistrites olevate andmete põhjal esitamiseks ettenähtud aruandevormide täitmises. Kahtlemata on lugematul hulgal aega kokkuhoitud, kui aruandes küsitud andmed õnnestus saada kätte raamatupidamistarkvarast ning veelgi vahvam, kui tarkvarast sai ka aruannet esitada otse e-Maksuametisse.
100%-liselt andmepõhine aruandlus tähendab, et me esitame tulevikus andmed raamatupidamiskirjendite tasemel, mitte nende kirjendite kokkuvõttena tänastel aruandevormidel. Sisuliselt jääb ära esitamiseks vajalike aruandevormide täitmine.
Praktikas tähendab see oluliselt suurema tähelepanu pööramist igapäevasele raamatupidamiskirjendite koostamisele – mida korrektsemalt on kirjendi detailid sisestatud, seda õigemat pilti näitab lõpuks kusagil riigiametis kirjendite põhjal automaatselt kokku pandud aruanne.
Selleks, et võimalikult palju tänaseid majandustehingute infol tuginevaid aruandeid saaks kätte andmepõhiselt, tuleb leppida kokku raamatupidamiskirjendi standardis, mille aluseks on XBRL Global Ledger taksonoomia raamistik. Erinevate ametkondade (nt Maksuamet, Statistikaamet, Äriregister, Keskkonnaamet) jaoks ühe ja sama raamatupidamiskirjendi alusel info esitamine eeldab ühtsete taksonoomiate kasutamist riigis tervikuna. Selles suunas liikumist alustas juba aastaid tagasi Aruandlus 3.0 projekt, mis omakorda sai alguse 2015. aastal nn null-bürokraatia initsiatiivist.
Kokkuvõtvalt – andmepõhise aruandluse suur eesmärk on vabastada ettevõtjad ja neid toetavad raamatupidajad traditsioonilise aruandluse kammitsaist, pakkudes võimalust esitada raamatupidamiskirjendite tasemel info riigile vaid üks kord. Seda nii kõige levinumate maksu- kui ka statistikaaruannetest kuni majandusaasta aruandeni välja.
- Mis on XBRL GL?
- Masinloetavad andmed.
- Andmestandardid ning automaatne andmete edastamine.
- Töös olevad ja tuleviku lahendused andmepõhiseks aruandluseks.
- Andmepõhise aruandluse kasutegurid ettevõtjale.
Vaata videokoolitust, kus ülevaadet teemast annab Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Märksõnad
12.09 toimunud SEMINARI AJAKAVA, TEEMAD ja ESINEJAD
10:00-10:20 Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees: seminaripäeva sissejuhatus
10:20-10:50 DIGITAALNE TOOTEPASS: Aire Rihe, Keskkonnaministeeriumi nõunik
10:50-11:05 “Partnerkaardi e-kviitungi arengulugu” Rene Paats, Tallinna Kaubamaja Grupp AS lojaalsusprogrammi juht annab põgusa ja väga praktilise sissevaate Partnerkaardi e-kviitungist ja selle rakendamise vajalikkusest.
11:05-11:30 “Millised on e-veoselehe arendused?” Ulrika Hurt, Digilogistika Keskuse juhatuse liige anna ülevaate e-veoselehe tänastest arendustest.
11:30-12:00 “Kuidas e-veoseleht ettevõtja elu lihtsamaks muudab?” Ivar Merilo, Thorgate kaasasutaja avab ettevõtja ja praktiku vaadet. Kuidas alates 2018. a. on Waybilleriga veetud ca 750 000 koormat ning säästetud 2.2M lehte paberit & tuhandeid töötunde.
12:00-12:30 “Digitaalsed makselahendused ja kliendiandmed- kuidas neid kasutada lisamüügi tegemiseks?” Tõnu Väät, E-kaubanduse Liidu tegevjuht annab ülevaate, kuidas andmed enda kasuks tööle panna, õigustest ja võimalustest.
- ülevaade digitaalsetest makselahendustest, järelmaksust, osta kohe maksa hiljem võimalusest jm,
- ostukorvi hülgajad, kuidas neid andmete kaudu kätte saada,
- kuidas teha lisamüüki kasutades ära andmeid (ostad jalgratta, müü ka kiiver),
- privaatsuspoliitika ja isikuandmete kasutamine ja kaitse.
12:30-13:00 PAUS
13:00-14:00 “E-tellimuse ja e-arve roll ostu-müügi protsessis”: Toomas Veersoo, Telema AS nõukogu esimees annab ülevaate, mis on e-tellimus, selgitab, miks võtta kasutusele e-arve reaalajamajanduse terviklahenduse osana? Kuidas jõuda paberil arvetelt automaatselt vahetatavate arvete ja tellimusteni. Monika Urva, Telema AS tootejuht tutvustab parimaid praktikaid selle saavutamiseks ning erinevaid arenguetappe automatiseerimises.
14:00-14:30 G2B, B2B, ettevõtja andmete väärindamine, Jaan Õmblus, Statistikaameti juhitivanalüütik.
14:30-15:00 KYC: tunne oma klienti; ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.
15:00 SEMINARI LÕPP
Vaata ka 09.05 toimunud online seminari salvestusi teemal “Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem” SIIN
09.05 toimunud seminari moderaator: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees: seminaripäeva sissejuhatus
Seminari teemad ja esinejad:
E-TELLIMUS ja E-ARVED: Toomas Veersoo, Telema AS nõukogu esimees.
E-KVIITUNG: Kuno Peek, Telia arendusjuht.
E-VEOSELEHT: Heiti Mering, Digilogistika Keskus OÜ juhatuse liige.
DIGITAALNE TOOTEPASS: Aire Rihe, Keskkonnaministeeriumi nõunik; Arvo Tambek, GS1 Estonia MTÜ IT juht.
DIGITAALSED MAKSELAHENDUSED: Tõnu Väät, E-kaubanduse Liidu tegevjuht.
G2B, B2B, ettevõtja andmete väärindamine, Jaan Õmblus, Statistikaameti juhitivanalüütik.
KYC: tunne oma klienti; ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.