E-arve kohustuse mõju raamatupidaja tööle
Koolitusel saad ülevaate e-arvete kasutuse hetkeseisust Eestis. Milles seisneb e-arvete teemat puudutav muudatus raamatupidamise seaduses? Arutame raamatupidamisteenuse pakkujatena, millised mured on raamatupidajate elus “tänu vabadusele” saata arveid suvalises vormis ja e-posti vahendusel. Miks ettevõtjad ei taha/ei vaevu üle minna e-arvele? Kas ja kuidas mõjuvad rohepöördest tulenevad uued aruandlusnõuded mikro- ja väikeettevõtetele ning kuidas e-arved lahendavad võimalikud probleemid. E-arve seos andmepõhise aruandlusega – mis on andmepõhine aruandlus ja mis on selle erinevus võrreldes tänaste traditsiooniliste aruannetega. Kuidas raamatupidamiskirjendis kajastuvad aruandluseks vajalikud tunnused ja millisel moel need jõuavad aruannetesse. Kuidas uued nõuded muuta uuteks võimalusteks raamatupidaja töö tõhusamaks tegemisel. Kuidas raamatupidaja saab aidata ettevõtja halduskoormust vähendada tänu e-arve kohustusele ja andmepõhisele aruandlusele.
Peamised teemad, millele koolitusel osaleja vastused saab – miks osaleda koolitusel?
- Saad kindlustunde, et raamatupidaja on ka digiajastul tähtis roll ettevõtjale eluliselt vajalike tugiteenuste pakkujana
- Saad ülevaate e-arvete hetkeseisust Eestis ja peatselt kehtima hakkavast kohustusest
- Saad teada, kuidas e-arve kohustus muuta endale kasulikuks võimaluseks olla tõhusam
- Saad täiendava põhjuse, miks e-arveid rakendada kohe
- Saad ülevaate mida tähendab andmepõhine aruandlus
- Saad praktilisi nõuandeid, kuidas üldse digiraamatupidamisest maksimum võtta
- Koolituse aeg ja koht:
23.04 ja 25.04 kell 10:30-12:00 VEEBIS - Koolitajad:
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Ulvi Tallo, raamatupidamisbüroo Grow tegevjuht ja partner
Märksõnad
Andmepõhise aruandluse eesmärk on pakkuda võimalust esitada infot riigile vaid üks kord!
Peamised väljakutsed
Kuidas XBRL GL aitab kaasa andmepõhise aruandluse ettevalmistamisele. Miks majandustehinguid kajastavate raamatupidamiskirjendite täiendamine andmepõhiseks aruandluseks vajalikuga on lihtsam kui mõne muu metoodika kasutamine. Kuidas tehniliselt lahendada raamatupidamiskirjendite kajastamine standardsel XBRL GL kujul sõltumata majandustarkvarast. Kas kirjendite agregeerimine on mõistlik teha majandustarkvara tasandil või kasutada jagatud teenust (nt MyCompanyDataService). Milline peab olema asutustepoolne tehniline valmidus XBRL GL kirjendite vastuvõtmiseks.
Miks just XBRL GL?
XBRL GL on info edastamise struktureeritud vorming, mis on XMLi põhine ning sobib äri ja finantsinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Esialgu on lahendatud palga ja tööjõukulude ning maksude infovajadus. Sama struktuuriga on aga võimalik edastada ka kogu EKOMAR ja muud maksuaruanded.
Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril, kus esinesid:
Valdek Järvepõld, Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Märksõnad
Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes
Ajal, mil ChatGPT ja muud tehisintellekti valdkonna teemad on andnud hoogu juurde aruteludele erinevate ametite asendatavusest tehisaruga, on asjakohane uurida kuidas edeneb reaalajamajanduse suunas liikumine. Reaalajamajanduse all mõistame majandustehingutega seonduvate andmete võimalikult automaatset edastamist ja töötlemist era- ja avaliku sektori infosüsteemides. Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes, kus kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamisel on vaja teha järjest suurema detailsusega andmete põhjal üha operatiivsemaid otsuseid kõikidel juhtimistasanditel.
Oluline on tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi
Tänapäeva tarbijad eelistavad mugavaid ja operatiivseid võimalusi toodete ja teenuste tellimiseks ning nende eest tasumiseks. Selle eelduseks on palju võimekamad ettevõtetevahelised tarneahela- või maksesüsteemid, mis koos teiste vajalike tehniliste komponentidega sisuliselt ongi aluseks reaalajamajandusele. Parimateks näideteks on siin üleminek masinloetavatele e-arvetele ettevõtetevahelises arveldamises või digitaalsetele makselahendustele e-kaubanduses. Seejuures on omakorda äärmiselt oluline tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi ja rakendades ühtset taksonoomiat majandustehingute detailseimate aspektide eristamiseks, mis on vajalik andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.
Praktikas on reaalaajamajanduse komponente erinevates majandusharudes rakendatud juba aastaid ja ettevõtete majandusinfosüsteemid on arenenud tasemele, kus nende töökindlusest sõltub kogu ettevõtte toimimine. Sama lugu on ettevõtete vahel kasutatavate e-tellimuste, e-veoselehtedega või teiste e-dokumentidega, mis kaasavad kõiki tarneahela liikmeid. Tehes tehnilised võimalused kättesaadavaks ja digitaalne asjaajamine kohustuslikuks kõigile ettevõtetele, olemegi tegelikult jõudnud reaalajamajanduseni. Siin on oluline osa majandusinfosüsteemide arendajatel ja tugiteenuste pakkujatel (sh raamatupidamisettevõtted), kelle pakutavad lahendused peavad reaalajamajanduses osalemise tegema mugavaks ka mikroettevõtjatele.
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele, mis tugineb standardsel lähenemisel majandustehingute kajastamisele. Eelmainitud ühtne taksonoomia kujutab endast majandustehingute kirjendamiseks vajalike klassifikaatorite süsteemi, mis tagab, et tehingu sisust tulenevalt palub majandusinfosüsteem märkida igale kandereale vajalikud tunnused. Näiteks tuleb müügiarvet koostades märkida mis teenusega on tegemist vastavalt toodete ja teenuste ühtsele loendile. See omakorda lisab vajadusel täiendavad tunnused, mille alusel saab hiljem automaatselt panna kokku aruandeandmete komplekti nii majandusaasta aruande, statistika küsimustike kui ka maksuameti jaoks. Samuti muutub üha olulisemaks kestlikkuse näitajatest aru andmine. Loomulikult saadetakse igale ametile ainult ettenähtud andmed ja tagatakse konfidentsiaalsus (nagu ka tänastes majandusinfosüsteemides).
Tänu andmepõhisele aruandlusele väheneb ettevõtete halduskoormus, sest esitades automaatselt andmekomplekte kaob vajadus tegeleda eraldi kõigi tänaste erinevate asutuste poolt nõutavate aruannetega. Küll aga tekib küsimus, mida avalikus sektoris kogutavate andmetega peale hakatakse ja kas sellest on kasu ka ettevõtjale. Andmete väärindamine võib seisneda operatiivses majanduskeskkonna analüüsis ning ettevõtja võib saada asjakohast infot oma ettevõtte käekäigu kohta võrdluses teiste sama sektori ettevõtetega. Samuti on võimalik prognoosida ettevõtte jätkusuutlikust (nn elujõulisuse indeks) ja uurida millised on olnud sarnastesse olukordadesse sattunud teiste ettevõtete arenguteed, et paremini juhtida ettevõtlusega seotud riske. Juba täna on võimalik saada taustinformatsiooni oma tehingupartnerite kui ka tegelike kasusaajate kohta (tunne oma klienti ehk KYC), mis muudab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsemaks.
Kokkuvõttes võime tõdeda, et mitte ükski ettevõte ei saa tegutseda ilma teiste ettevõteteta ja reaalajamajandus aitab kõigil sulanduda üheks üle riigi tõhusalt toimivaks majanduseks.
Maakondlikud Arenduskeskused YouTube kanalil on vaatamiseks veebikoolituste sari erinevatel reaalajamajanduse teemadel ja neid salvestusi saab vaadata omale sobival ajal SIIN.
Samuti on järelevaadatavad I poolaastal toimunud veebiseminaride salvestused ja et nende vaatamine oleks mugav, siis on need salvestatud eraldi teemade/esinejate kaupa.
19.04 toimunud veebiseminari „Ettevõtte andmete väärindamine otsusteks“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
09.05 toimunud veebiseminari „Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
Tegevusi viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.
Märksõnad
Eesti andmevahetuskiht X-tee on meie digiriigi oluline vundament.
Videokoolituse eesmärk on tutvustada Eesti andmevahetuskihti X-tee ning anda ülevaade selle olulisematest põhimõtetest. Kuidas X-tee toetab reaalmajandust, kuidas see võimaldab erinevatel organisatsioonidel (nii avalikul sektoril kui ka erasektoril) üksteisega turvaliselt andmeid vahetada ning kuidas selline andmevahetuskiht võimaldab luua uusi teenuseid.
Peamised teemad, millele videokoolitusel osaleja vastused saab;
- saad ülevaate, mida X-tee endast kujutab ja mida see võimaldab,
- sulle tutvustatakse X-tee andmevahetuse ja turvalisuse olulisemaid põhimõtteid.,
- mõistad X-tee kaudu osutatud andmeteenuste ja andmevahetuse rolli Eesti digiriigis.
Koolitaja: Taavi Meinberg, X-tee tootejuht, Riigi Infosüsteemi Amet
Koolituse formaat: järelevaadatav videokoolitus
Infoseminar on järelevaadatav.
Märksõnad
Andmepõhise aruandluse eesmärk on pakkuda võimalust esitada infot riigile vaid üks kord!
Traditsiooniline aruandlus on raamatupidajate praktikas aastakümneid seisnenud raamatupidamisregistrites olevate andmete põhjal esitamiseks ettenähtud aruandevormide täitmises. Kahtlemata on lugematul hulgal aega kokkuhoitud, kui aruandes küsitud andmed õnnestus saada kätte raamatupidamistarkvarast ning veelgi vahvam, kui tarkvarast sai ka aruannet esitada otse e-Maksuametisse.
100%-liselt andmepõhine aruandlus tähendab, et me esitame tulevikus andmed raamatupidamiskirjendite tasemel, mitte nende kirjendite kokkuvõttena tänastel aruandevormidel. Sisuliselt jääb ära esitamiseks vajalike aruandevormide täitmine.
Praktikas tähendab see oluliselt suurema tähelepanu pööramist igapäevasele raamatupidamiskirjendite koostamisele – mida korrektsemalt on kirjendi detailid sisestatud, seda õigemat pilti näitab lõpuks kusagil riigiametis kirjendite põhjal automaatselt kokku pandud aruanne.
Selleks, et võimalikult palju tänaseid majandustehingute infol tuginevaid aruandeid saaks kätte andmepõhiselt, tuleb leppida kokku raamatupidamiskirjendi standardis, mille aluseks on XBRL Global Ledger taksonoomia raamistik. Erinevate ametkondade (nt Maksuamet, Statistikaamet, Äriregister, Keskkonnaamet) jaoks ühe ja sama raamatupidamiskirjendi alusel info esitamine eeldab ühtsete taksonoomiate kasutamist riigis tervikuna. Selles suunas liikumist alustas juba aastaid tagasi Aruandlus 3.0 projekt, mis omakorda sai alguse 2015. aastal nn null-bürokraatia initsiatiivist.
Kokkuvõtvalt – andmepõhise aruandluse suur eesmärk on vabastada ettevõtjad ja neid toetavad raamatupidajad traditsioonilise aruandluse kammitsaist, pakkudes võimalust esitada raamatupidamiskirjendite tasemel info riigile vaid üks kord. Seda nii kõige levinumate maksu- kui ka statistikaaruannetest kuni majandusaasta aruandeni välja.
- Mis on XBRL GL?
- Masinloetavad andmed.
- Andmestandardid ning automaatne andmete edastamine.
- Töös olevad ja tuleviku lahendused andmepõhiseks aruandluseks.
- Andmepõhise aruandluse kasutegurid ettevõtjale.
Vaata videokoolitust, kus ülevaadet teemast annab Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Märksõnad
Miks kasutada digitaalseid makselahendusi? Missuguseid digitaalseid makselahendusi turul täna pakutakse, millised on trendid, samuti räägime järelmaksust ehk kõigest, mida peaks e-äris maksete poolelt teadma.
- Erinevate digitaalsete makselahenduste tutvustamine
- Digitaalse makselahenduse kasutamise kasutegur
Tõnu Väät, E-kaubanduse Liidu tegevjuht räägib koolitusel e-makselahendustest, trendidest, järelmaksust ehk kõigest, mida peaks e-äris maksete poolelt teadma.
Märksõnad
- Andmepõhine aruandlus
- Kuidas ESGaruandluses on kasu andmepõhisest aruandlusest
- Mis on ESG, miks kasulik
kuidas E-arved ja kestlikkuse asjad on seotud
Mis on andmepõhine aruandlus ja mille poolest see muudab traditsioonilist aruannete ettevalmistamise ja esitamise protsessi.
Mida ESG aruandlusnõuded kaasa toovad nii otsestele aruandekohustuslastele (suured ettevõtted) ja kas ja kuidas see kandub üle nende partneriks olevatele keskmistele ja väikeettevõtetele.
Kuidas andmed detailsemaks ajada ning mida näiteks e-arve andmeväljade kaudu saab edastada, et kestlikkuseinfo paremini liiguks.
Esinejad: Kristiina Kerge, Teeme Ära tehnoloogia ja innovatsiooni arendusjuht ja Margus Tammeraja: Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.
Vaata videosalvestust!
Märksõnad
Videosalvestusel tuleb juttu:
- mis on reaalajamajandus
- e-arve roll reaalajamajanduses;
- e-arve ja andmekvaliteet;
- digitaliseerumine;
- E-arve kasu;
- praktilised nõuanded.
Ülevaate teemast annab Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Märksõnad
12.09 toimunud SEMINARI AJAKAVA, TEEMAD ja ESINEJAD
10:00-10:20 Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees: seminaripäeva sissejuhatus
10:20-10:50 DIGITAALNE TOOTEPASS: Aire Rihe, Keskkonnaministeeriumi nõunik
10:50-11:05 “Partnerkaardi e-kviitungi arengulugu” Rene Paats, Tallinna Kaubamaja Grupp AS lojaalsusprogrammi juht annab põgusa ja väga praktilise sissevaate Partnerkaardi e-kviitungist ja selle rakendamise vajalikkusest.
11:05-11:30 “Millised on e-veoselehe arendused?” Ulrika Hurt, Digilogistika Keskuse juhatuse liige anna ülevaate e-veoselehe tänastest arendustest.
11:30-12:00 “Kuidas e-veoseleht ettevõtja elu lihtsamaks muudab?” Ivar Merilo, Thorgate kaasasutaja avab ettevõtja ja praktiku vaadet. Kuidas alates 2018. a. on Waybilleriga veetud ca 750 000 koormat ning säästetud 2.2M lehte paberit & tuhandeid töötunde.
12:00-12:30 “Digitaalsed makselahendused ja kliendiandmed- kuidas neid kasutada lisamüügi tegemiseks?” Tõnu Väät, E-kaubanduse Liidu tegevjuht annab ülevaate, kuidas andmed enda kasuks tööle panna, õigustest ja võimalustest.
- ülevaade digitaalsetest makselahendustest, järelmaksust, osta kohe maksa hiljem võimalusest jm,
- ostukorvi hülgajad, kuidas neid andmete kaudu kätte saada,
- kuidas teha lisamüüki kasutades ära andmeid (ostad jalgratta, müü ka kiiver),
- privaatsuspoliitika ja isikuandmete kasutamine ja kaitse.
12:30-13:00 PAUS
13:00-14:00 “E-tellimuse ja e-arve roll ostu-müügi protsessis”: Toomas Veersoo, Telema AS nõukogu esimees annab ülevaate, mis on e-tellimus, selgitab, miks võtta kasutusele e-arve reaalajamajanduse terviklahenduse osana? Kuidas jõuda paberil arvetelt automaatselt vahetatavate arvete ja tellimusteni. Monika Urva, Telema AS tootejuht tutvustab parimaid praktikaid selle saavutamiseks ning erinevaid arenguetappe automatiseerimises.
14:00-14:30 G2B, B2B, ettevõtja andmete väärindamine, Jaan Õmblus, Statistikaameti juhitivanalüütik.
14:30-15:00 KYC: tunne oma klienti; ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.
15:00 SEMINARI LÕPP
Vaata ka 09.05 toimunud online seminari salvestusi teemal “Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem” SIIN
09.05 toimunud seminari moderaator: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees: seminaripäeva sissejuhatus
Seminari teemad ja esinejad:
E-TELLIMUS ja E-ARVED: Toomas Veersoo, Telema AS nõukogu esimees.
E-KVIITUNG: Kuno Peek, Telia arendusjuht.
E-VEOSELEHT: Heiti Mering, Digilogistika Keskus OÜ juhatuse liige.
DIGITAALNE TOOTEPASS: Aire Rihe, Keskkonnaministeeriumi nõunik; Arvo Tambek, GS1 Estonia MTÜ IT juht.
DIGITAALSED MAKSELAHENDUSED: Tõnu Väät, E-kaubanduse Liidu tegevjuht.
G2B, B2B, ettevõtja andmete väärindamine, Jaan Õmblus, Statistikaameti juhitivanalüütik.
KYC: tunne oma klienti; ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.
Märksõnad
Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!
Kuidas ja miks on oluline ja kasulik oma ettevõtet andmepõhiselt juhtida. Ülevaade sellest, mida riik teeb ettevõtete heaks, et ettevõtja andmed muuta väärtuslikuks infoks, et vähendada ettevõtja kulu, suurendada potentsiaalset tulu ja väärtust.
31.10 toimunud tasuta online seminari esinejad ja teemad:
Kristel Kriisa, Riigi Infosüsteemi Amet
Andmed kui ülioluline vara: võimalused, eeldused, ohud ja tulevikusuundumused
Vaatame, kuidas ja millest alustada, et hakata andmeid kasutama ressursside optimeerimiseks, tulu genereerimiseks ning paremate toodete või teenuste pakkumiseks. Katsetame erinevaid tööriistu, tutvume veel mõningate edulugudega ning vaatame, milliseid vigu tasuks kindlasti vältida.
Märt Ridala, Solita Eesti
Andmete kasutamisjuhtumite praktiline lähivaade – kas ettevõttes on loodud süsteemid, mille abil saad jälgida, mis kaup firma laos on, milline klient pole maksnud ja kas kõigi müügiliinidega ikka keegi tegeleb? Ülevaate tüüpilistest vigadest.
Terje Ennomäe, Feelingstream
Avame klienditeeninduses tekkivate andmete maailma ning arutame, miks ja kas erinevad kanalid (kõne, email, chat) annavad meile eelise ettevõtte äriliste eesmärkide täitmiseks. Kas võib nii olla, et tehisintellekt aitab luua efektiivsust, kuid ei saa pakkuda nii head kliendikogemust? Või hoopis aitavad andmed meil igapäevaotsuseid paremini teha, sest me näeme rohkem ja me ei tegele ebaolulisega? Terje näitab kasutuslugusid suurtes ettevõtetes ning toob sisse praktilisi ideid klienditeeninduse automatiseerimiseks.
Seminari modereerib Andres Huul, Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ juhatuse liige.
17.10 toimunud tasuta online SEMINAR ON JÄRELEVAADATAV SIIN
Esinejad ja teemad:
Kristel Kriisa, Riigi Infosüsteemi Amet, projektijuht masinõppe ja keeletehnoloogia osakond
Andmed kui ülioluline vara: võimalused, eeldused, ohud ja tulevikusuundumused
Uurime lähemalt, miks andmeid mõnikord uueks naftaks nimetatakse, milline väärtus neis tegelikult peidus on ja kuidas see väärtus andmetest näiteks tehisintellekti abil kätte saada. Vaatame, kuidas võiks andmeid efektiivselt kasutada ressursside optimeerimiseks, tulu genereerimiseks ning paremate toodete või teenuste pakkumiseks. Tutvume edulugudega, analüüsime võimalikke ohukohti ja räägime tulevikusuundadest.
Jaan Õmblus, juhtivanalüütik, Statistikaamet
Põnev ülevaade kasutaja platvormist tehisintellekti haldamiseks.
Kristjan Jansons, MindTitan
Ülevaade, mida tehisintellektiga teha, mida mitte? Ja millised on tulevikusuunad?
Kristiina Niilits, toetuste spetsialist, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)
Tutvustame, millised toetusmeetmeid saab innovatsiooniks ja andmete väärindamiseks täna kasutada, mis on kavas lähitulevikus. Aprilli alguses on avanemas uus toetusmeede. Jagame infot, kuidas Sinu ettevõte võib sellest kasu saada.
Vaata ka 19.04 toimunud online seminari salvestust teemal “Ettevõtte andmete väärindamine otsusteks” SIIN
19.04 toimunud seminari moderaator: Andres Huul, Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ juhatuse liige
Toimunud seminari teemad ja esinejad:
Ettevõtte andmed on äri edu alus: Juhan-Madis Pukk, Partner/Äriarendus, FlowIT
KYC: tunne oma klienti: Rainer Osanik, õigusbüroo R.O.S. Law Office
Ettevõtte elujõulisuse indeks: Jaan Õmblus, Statistikaameti juhitivanalüütik
Toetusmeetmete tutvustus: Kristiina Niilits, EIS