EL e-kviitungi standardi koostamise hetkeseisust ja millised võivad olla tuleviku trendid ja valikud.Mobiilimaailmaga liitus ta 1992 aastal mobiiltelefonide müügifirmas LEVI & KUTO OÜ tehnikadirektori ametikohal.
KUNO PEEK, Telia Eesti mobiilipõhiste lisaväärtusteenuste ja makselahenduste arendusjuht.
Hariduselt on Kuno Peek diplomeeritud raadiotehnika insener (TPI 1976) ja telekommunikatsiooni euroinsener (FEANI 1999). Ta alustas oma karjääri insenerina Eesti Sideministeeriumi Info- ja Arvutuskeskuses ja samas asutuses juhatas ka 8 aastat erikonstrueerimisbürood. Edasi siirdus Kuno juhtivaks konstruktoriks tootmiskooperatiivi KUTO, kus suurimaks väljakutseks oli Toompeale elektroonilise hääletusmasina projekteerimine ja väljaehitamine koostöös Soome firmaga Valmet Automation. Mobiilimaailmaga liitus ta 1992 aastal mobiiltelefonide müügifirmas LEVI & KUTO OÜ tehnikadirektori ametikohal. Lisaks müügitöö tehnilisele toetusele sai sellel perioodil koostöös firmaga NOKIA loodud Eestis, Lätis ja Leedus esimesed NOKIA poolt volitatud mobiiltelefonide remondi- ja hooldustöökojad. Teliaga (endine EMT) liitus Kuno 1996 aastal ning pea kogu järgneva perioodi on ta otsinud ja arendanud tehnoloogilisi võimalusi, kuidas mobiilimaailm meie igapäevaelu lihtsamaks ja mugavamaks võiks muuta.
Tema lemmikhobiks on avamerepurjetamine.
9.05 toimuval veebiseminaril andis Kuno kokkuvõtlikku ülevaate Eesti e-kviitungi 8-aastasest arenguteest, hindas turu valmidust e-kviitungi süsteemi rakendamiseks, lahenduse rakendamise olulisi tehnoloogilisi aspekte ja suurandmete (Big Data) omandisuhte ning andmekaitse probleemistikku. Samuti käsitles tavakasutajat e-kviitungi taustsüsteemis Telia ja Unifiedpost poolt loodud pilootkommertslahenduses Telia äpis PARGI.EE. Seminarilt sai lühiülevaate EL e-kviitungi standardi koostamise hetkeseisust ja millised võivad olla tuleviku trendid ja valikud.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on peagi saadaval!
Märksõnad
Aire tegevusvaldkonnad on ÜRO tasandi keskkonnategevused, kestlik areng, Euroopa Liidu kestliku rahastuse pakett, ringmajanduse strateegiline vaade ja selle rahastamine
Aire Rihe on töötanud Keskkonnaministeeriumis juba 10 aastat, alates 2012. aastast. Aire alustas keskkonnatasude valdkonna nõunikuna. Alates 2019. aastast on ta juhtkonna nõunik. Aire tegevusvaldkonnad on ÜRO tasandi keskkonnategevused, kestlik areng, Euroopa Liidu kestliku rahastuse pakett, ringmajanduse strateegiline vaade ja selle rahastamine, riiklikult strateegiliste keskkonnaprojektide jätkusuutlik rahastamine ja mullavaldkonna arendamine Eestis.
Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumise ajal 2017. a oli Aire asejuht rahvusvaheliste keskkonnaküsimuste töörühmas, kestliku arengu töörühmas, ökoinnovatsiooni töörühmas. Ökoinnovatsiooni töörühma ja selle nõukogu järelduste kaudu algatas Eesti tollal digitaalse tootepassi loomise idee ja ülesande see Euroopa Komisjonil välja töötada.
ÜRO tasandil on Aire läbirääkija, esindanud Eestit kõrgetasemeliste kohtumiste raames ja 2019. a ÜRO IV Keskkonnaassamblee juhi Siim Kiisleri meeskonnas. Ministrite deklaratsiooni abil algatati globaalse keskkonnaandmete strateegia koostamise ja plasti vähendamise õiguslikult siduva konventsiooni loomine.
Kestliku rahastusega kui ka reaalajamajandusega seoses tegeleb Aire keskkonnakestlikkuse hindamise edendamisega Eestis ja keskkonnaga seotud suuna arendamises, sh andmemajanduse ja reaalajamajanduse suunal.
9.05 toimunud veebiseminaril andis Aire ülevaate teemadel: Mis on digitaalne tootepass? EL kohustused ja direktiivid ja nende mõju ettevõtjale.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on peagi saadaval!
Märksõnad
Kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.
Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest
Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest ja aidanud kaasa uuendustele arvestusalal. Automatiseerimise ja digiteerimise osas on Margusel aastakümnete jagu praktilisi kogemusi nii majandustarkvara kui e-arve teenuste pakkujana. Raamatupidamisettevõtte Robby & Bobby partnerina on ta detailideni kursis, kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.
Margus on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja, aidanud käima lükata e-arvete operaatori eArvekeskus (tänane Finbite) ja loonud arvete menetluslahenduse FitekIn (täna Unifiedposti portfellis olev rakendus). Margus on aidanud oma tarkvaralahendusi pakkudes kaasa tuhandete Eesti ja ka naaberriikide raamatupidajate töö tõhusamaks muutmisele, hoides samal ajal silmad lahti tulevikuvõimaluste suhtes. Selle üheks näiteks on ka e-arved ja nende roll tuleviku reaalajamajanduse tuleku kiirendamisel.
Tallinna Tehnikaülikooli (toonase TPI) tööstusraamatupidamise eriala lõpetanuna on Margusel selge arusaamine ja vajalikud taustateadmised raamatupidamisest. Oma artiklites, kommentaarides ja intervjuudes rõhutab Margus alati, et raamatupidajatel on jätkuvalt kanda tähtis roll meie majanduses ning raamatupidajad peavad olema ise uuendusmeelsed ja eestvedajad kõiges, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ja aitab neil olla tõhusamad ja keskenduda kasumi teenimisele läbi väärtuspakkumise.
Märksõnad
Miks on ettevõttel oluline enda tegevuse keskkonna- ja sotsiaalset mõju teada ning juhtida.
Kristiina Kerge on positiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga IT-lahenduste ekspert. Ta tegeleb igapäevaselt keskkonnaandmetega – on Teeme Ära tehnoloogia ja innovatsiooni arendusjuht, andmepõhise rakenduse Kuhuviia.ee looja ja uurib praegu Eesti Maaülikooli doktorantuuris ringmajanduse teemasid.
Viimase 12 aasta jooksul on Kristiina panustanud mitmete keskkonnaalgatuste kasvule, nagu näiteks Kuhuviia.ee teenus Eestis (alates 2013), Teeme Ära Sihtasutuse digi tööriistad jäätmete kaardistamiseks – AI tööriist ja mobiiliäpp ( 2016–2019). Uusim arendus on Sustaxo – tööriist ettevõtetele oma kasvuhoonegaaside mõju isesesivaks hindamiseks. Kristiina Kerge on üks Sustaxo OÜ asutajatest ja Zero Waste koolitaja.
Kristiina töö on aidata mõista, kuidas Euroopa kestliku rahastamise paketi raamistik mõjutab Eesti väikeseid ja keskmiseid ettevõtteid ja kuidas kestlikkuse aruandluses on kasu andmepõhisest lähenemisest ning miks on ettevõttel oluline enda tegevuse keskkonna- ja sotsiaalset mõju teada ning juhtida.
Keskkonnaalaste väljakutsete ja nutika tehnoloogia ühendamine on tema kirg.
Märksõnad
Kas kõik ettevõtjad teavad, millised on nende kohustused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks?
Turul on erinevaid teenuspakkujaid, kes ettevõtte eest teevad KYC ära, kuid sellised teenused ei ole odavad.
Vaid suuettevõtted ja -korporatsioonid suudavad eraldada piisavalt ressurssi (me räägime siin miljarditest eurodest ainuüksi Euroopa Liidu territooriumil), et teostada tunne oma klienti (KYC – Know Your Customer) protseduure ning sellel järgnevat ärisuhte monitooringut tasemel, mis võimaldab nii rahapesu kui terrorismi rahastamist tuvastada ning seeläbi ka ennetada. Turul on erinevaid teenuspakkujaid, kes ettevõtte eest teevad KYC ära, kuid sellised teenused ei ole odavad.
Eestis vaid kümnendik nendest ettevõtetest, kes rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse mõistes on kohustatud KYC protseduuri läbi viima, seda tegelikkuses teevad ning ulatuses ja sisuga, mis on regulatsioonides silmas peetud. Kindlasti on üheks mittetegemise põhjuseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine, kuid teisest küljest puudub selleks SME-del ka vajalik ressurss ning nii tehaksegi KYC-d nagu eelmisel sajandil – kogutakse ja skaneeritakse pabereid. Kuhu on selles valdkonnas jäänud digiinnovatsioon?
Samas kõik need dokumendid ja neis sisalduvad andmed on kuskil ju digitaalselt olemas!
Meetodid, kuidas veel tänagi KYC protseduure rakendatakse ja kontrolle tehakse, pärinevad eelmisest sajandist. Hulga andmeid kogutakse kokku paberil, neid skaneeritakse ja sisestatakse. Suur osa KYC andmetest kogutakse kokku läbi kolmandate allikate ning selleks, et olla veendunud nende õigsuses, võrreldakse (verifitseeritakse) neid veel alternatiivsete allikatega. Kulutatakse tohutult ressurssi st. nii aega kui raha, kuid sisuliselt nimetatud tegevus ju rahapesu ega terrorismi rahastamist ei tõkesta. Energia kulutatakse formaalsete nõuete täitmisele aga sisulisile analüüsile, mis tegelikke rahapesu või terrorismi rahastamise juhtumeid leida aitaks, ressurssi lihtsalt enam ei jätku.
Kuid siin on riigil endal võimalik palju ära teha, et muuta KYC tegemine lihtsamaks ja sujuvamaks, võimaldades ligipääsu otseallikatele (nt. riiklikele andmebaasidele) ja väljastades andmeid masinloetavalt ja verifitseerides andmete päritolu.
Hariduselt olen jurist ning juurapõldu kündnud juba üle 25 aasta
Olen juba pea 5 aastat tegelenud erinevate projektide raames (Diginno, Dinnocap, Accelerate Estonia) ja nüüd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välise eksperdina uue andmete komplekspäringul põhineva ja riigi poolt arendatavata tunne oma kliendi andmevahetusteenuse loomisega. Ning tunneli lõpus tõesti paistab valgus! Loodetavasti selle aasta lõpuks teeme kättesaadavaks KYC profiilide alusel riiklikel registritel ja andmebaasidel põhineva tasuta teenuse, mis aitab ettevõtetele senisest väiksema aja ning raha kuluta saada vajalikud andmed oma tehingupartnerite kohta, veendumaks nende usaldusväärsuses.
Hariduselt olen jurist ning juurapõldu kündnud juba üle 25 aasta nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. Lisaks olen töötanud üle 10 aasta erinevates ülikoolides lektorina.
Märksõnad
Kas andmepõhine aruandlus toob kaasa uusi riske?
Saad ülevaate, mis on andmepõhine aruandlus ja mis on selle erinevus võrreldes tänaste traditsiooniliste aruannetega. Kuidas raamatupidamiskirjendis kajastuvad aruandluseks vajalikud tunnused ja millisel moel need jõuavad aruannetesse. Kas andmepõhine aruandlus toob kaasa uusi riske? Kuidas e-arved on seotud andmepõhise aruandlusega, milline on seos e-arvete ja standardsete raamatupidamiskirjendite vahel ning kuidas uued võimalused muudavad raamatupidaja töö tõhusamaks. Kuidas raamatupidaja saab aidata ettevõtja halduskoormust vähendada tänu andmepõhisele aruandlusele.
Peamised teemad, millele koolitusel osaleja vastused saab – miks osaleda koolitusel?
- Saad kindlustunde, et raamatupidajal on ka digiajastul tähtis roll ettevõtjale eluliselt vajalike tugiteenuste pakkujana
- Saad ülevaate, mida tähendab andmepõhine aruandlus
- Saad teada, kuidas andmepõhine aruandlus aitab sul paremini raamatupidamisteenust osutada
- Saada täiendava põhjuse miks e-arveid rakendada
- Saad juhiseid, kuidas digiraamatupidamisest maksimum võtta
- Koolituse aeg ja koht:
21.04 algusega kell 10:00 ja 28.04 algusega kell 10.00, VEEBIS - Koolitajad:
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Ulvi Tallo, Grow Finance OÜ tegevjuht