Reaalajamajandus



"Reaalajamajandus" teemalised postitused:

Sirli Heinsoo, reaalajamajanduse valdkonna juht

Reaalajamajanduse alaseid projekte juhtinud juba alates 2016 aastast.

Sirli Heinsoo, reaalajamajanduse valdkonna juhtAlates 2019. aastast on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas, kui ministeerium võttis reaalajamajanduse valdkonna oma eestvedamisele.

Sirli Heinsoo on reaalajamajanduse alaseid projekte juhtinud alates 2016. aastast alustades algselt teema vedamist erasektoris Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus.

Alates 2019. aastast on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas, kui ministeerium võttis reaalajamajanduse valdkonna oma eestvedamisele.

Aastate jooksul on Sirli algatanud ja panustanud erinevate reaalajamajanduse teemaliste era- ja avalike projektide ellu viimisesse nii piiriüleselt kui ka siseriiklikult. Samuti on Sirli eestvedamisel loodud erinevaid temaatilisi avaliku ja erasektori ühiseid koostöövorme töögruppide, komiteede ja juhtrühmade näol, millest on välja kasvanud uued ühisalgatused ettevõtluskeskkonna parendamise eesmärgil, nagu andmepõhine aruandlus.

Sirli on lõpetanud ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimise eriala Tartu Ülikoolis ning uurinud oma lõputöö raames täpsemalt, kuidas reaalajamajandus ja eelkõige e-arved ettevõtjate elu mõjutavad.

Sirli Heinsoo online seminari salvestust teemal “Eesti reaalajamajanduse ja andmepõhise aruandluse arengud ja tulevikusuunad saad nüüd järele vaadata!

Vaata salvestust

Märksõnad

Miks peaks tegema otsuseid andmete pealt? Kristel Kriisa

Riigi Infosüsteemi Amet, projektijuht masinõppe ja keeletehnoloogia osakond

Miks peaks tegema otsuseid andmete ja mitte kõhutunde pealt? Kristel KriisaMiks peaks tegema otsuseid andmete ja mitte kõhutunde pealt? Kuidas panna inimesed mõistma, milline tohutu väärtus andmetes tegelikult peidus on? Kuidas täpselt see väärtus tehisintellekti abil enda kasuks tööle panna, et pakkuda järjest personaalsemaid ja proaktiivsemaid teenuseid?

Just nende küsimustega tegeleb Kristel Kriisa Riigi Infosüsteemi Ameti masinõppe ja keeletehnoloogia osakonnas tihedas koostöös MKMi digiriigi arengu osakonnaga.

Eesti on tuntud kui üks maailma juhtivaid digiriike. 99% meie avaliku sektori teenustest on digitaalsed, andmevahetus süsteemide vahel toimub turvaliselt ja sujuvalt ning võtame järjest rohkem kasutusele tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk kratte. Meid külastavad igal nädalal kümned delegatsioonid, et meie kogemustest õppida. Meie ise tüüpiliste eestlastena aga oleme pigem tagasihoidlikud ja tihti ka ülemäära kriitilised oma saavutuste osas ning soovime arendada veel ägedamaid lahendusi ja veel paremaid teenuseid.

Kristelil on pikaajaline kogemus avalikus sektoris haridustehnoloogia valdkonnas, kus ta tegeles aastaid keeleoskuse arvutipõhise hindamisega. RIAs töötab Kristel 2022. aastast ning nüüd on tema fookuses tehisintellekt avalikus sektoris. Kristel osaleb Eesti kolmanda tehisintellekti strateegia ehk kratikava koostamises ning juhib kratitoe portfelli projekti, mille kaudu pakutakse avaliku sektori asutustele krattide arendamisel ja juurutamisel tuge. Ta on korraldanud seminare mitmes ministeeriumis ja IT-majas nii virtuaalselt kui silmast-silma. Ka on RIA ja MKM viinud läbi ajurünnakuid ja süvatöötubasid, mille raames on mitmed avaliku sektori asutused koostanud koostöös erasektori parimate ekspertidega projektiplaane uute ja põnevate lahenduste arendamiseks. Lisaks teeb Kristel koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et jagada kogemusi tehisintellekti rakendamisel avalikus sektoris.

Kristeli hobi on kirjutamine ning tema sulest on ilmunud kaks noorteromaani.

17.10 ja 31.10 toimuvad tasuta online jätku seminarid teemal “Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!” kus Kristel Kriisa räägib täpsemalt, miks andmed on ülioluline vara: nende võimalused, eeldused, ohud ja tulevikusuundumused.
Seminaril uurime lähemalt, miks andmeid mõnikord uueks naftaks nimetatakse, milline väärtus neis tegelikult peidus on ja kuidas see väärtus andmetest näiteks tehisintellekti abil kätte saada. Vaatame, kuidas võiks andmeid efektiivselt kasutada ressursside optimeerimiseks, tulu genereerimiseks ning paremate toodete või teenuste pakkumiseks. Tutvume edulugudega, analüüsime võimalikke ohukohti ja räägime tulevikusuundadest.

Vaata järele!

Vaata salvestusi

Märksõnad

Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht.

Valdek Järvpõld lõpetas 1980 aastal Tartu Ülikooli Majandusküberneetika eriala. Sellest ajast peale on ta tegelenud majandusarvestuse automatiseerimisega. Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht. Valdek osaleb juba aastaid ERK Nõukoja liikmena ning XBRL Europe töörühmades. Kahel viimasel aastal on ta lisaks osalenud ka konsultandina MKM reaalajamajanduse ettevõtmistes.

25.09 oli võimalus kuulata Valdek Järvepõldu tasuta veebiseminaril „XBRL GL – miks ja kuidas seda kasutada?“

XBRL GL – MIKS JA KUIDAS SEDA KASUTADA?

Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril.

Esinejad:
Valdek Järvepõld, 
Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees

Vaata järele!

Vaata salvestust

Märksõnad

Reaalajamajandus praktikas. Margus Tammeraja

Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees

Margus TammerajaEesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes

Ajal, mil ChatGPT ja muud tehisintellekti valdkonna teemad on andnud hoogu juurde aruteludele erinevate ametite asendatavusest tehisaruga, on asjakohane uurida kuidas edeneb reaalajamajanduse suunas liikumine. Reaalajamajanduse all mõistame majandustehingutega seonduvate andmete võimalikult automaatset edastamist ja töötlemist era- ja avaliku sektori infosüsteemides. Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes, kus kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamisel on vaja teha järjest suurema detailsusega andmete põhjal üha operatiivsemaid otsuseid kõikidel juhtimistasanditel.

Oluline on tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi

Tänapäeva tarbijad eelistavad mugavaid ja operatiivseid võimalusi toodete ja teenuste tellimiseks ning nende eest tasumiseks. Selle eelduseks on palju võimekamad ettevõtetevahelised tarneahela- või maksesüsteemid, mis koos teiste vajalike tehniliste komponentidega sisuliselt ongi aluseks reaalajamajandusele. Parimateks näideteks on siin üleminek masinloetavatele e-arvetele ettevõtetevahelises arveldamises või digitaalsetele makselahendustele e-kaubanduses. Seejuures on omakorda äärmiselt oluline tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi ja rakendades ühtset taksonoomiat majandustehingute detailseimate aspektide eristamiseks, mis on vajalik andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.

Praktikas on reaalaajamajanduse komponente erinevates majandusharudes rakendatud juba aastaid ja ettevõtete majandusinfosüsteemid on arenenud tasemele, kus nende töökindlusest sõltub kogu ettevõtte toimimine. Sama lugu on ettevõtete vahel kasutatavate e-tellimuste, e-veoselehtedega või teiste e-dokumentidega, mis kaasavad kõiki tarneahela liikmeid. Tehes tehnilised võimalused kättesaadavaks ja digitaalne asjaajamine kohustuslikuks kõigile ettevõtetele, olemegi tegelikult jõudnud reaalajamajanduseni. Siin on oluline osa majandusinfosüsteemide arendajatel ja tugiteenuste pakkujatel (sh raamatupidamisettevõtted), kelle pakutavad lahendused peavad reaalajamajanduses osalemise tegema mugavaks ka mikroettevõtjatele.

Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele

Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele, mis tugineb standardsel lähenemisel majandustehingute kajastamisele. Eelmainitud ühtne taksonoomia kujutab endast majandustehingute kirjendamiseks vajalike klassifikaatorite süsteemi, mis tagab, et tehingu sisust tulenevalt palub majandusinfosüsteem märkida igale kandereale vajalikud tunnused. Näiteks tuleb müügiarvet koostades märkida mis teenusega on tegemist vastavalt toodete ja teenuste ühtsele loendile. See omakorda lisab vajadusel täiendavad tunnused, mille alusel saab hiljem automaatselt panna kokku aruandeandmete komplekti nii majandusaasta aruande, statistika küsimustike kui ka maksuameti jaoks. Samuti muutub üha olulisemaks kestlikkuse näitajatest aru andmine. Loomulikult saadetakse igale ametile ainult ettenähtud andmed ja tagatakse konfidentsiaalsus (nagu ka tänastes majandusinfosüsteemides).

Tänu andmepõhisele aruandlusele väheneb ettevõtete halduskoormus, sest esitades automaatselt andmekomplekte kaob vajadus tegeleda eraldi kõigi tänaste erinevate asutuste poolt nõutavate aruannetega. Küll aga tekib küsimus, mida avalikus sektoris kogutavate andmetega peale hakatakse ja kas sellest on kasu ka ettevõtjale. Andmete väärindamine võib seisneda operatiivses majanduskeskkonna analüüsis ning ettevõtja võib saada asjakohast infot oma ettevõtte käekäigu kohta võrdluses teiste sama sektori ettevõtetega. Samuti on võimalik prognoosida ettevõtte jätkusuutlikust (nn elujõulisuse indeks) ja uurida millised on olnud sarnastesse olukordadesse sattunud teiste ettevõtete arenguteed, et paremini juhtida ettevõtlusega seotud riske. Juba täna on võimalik saada taustinformatsiooni oma tehingupartnerite kui ka tegelike kasusaajate kohta (tunne oma klienti ehk KYC), mis muudab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsemaks.

Kokkuvõttes võime tõdeda, et mitte ükski ettevõte ei saa tegutseda ilma teiste ettevõteteta ja reaalajamajandus aitab kõigil sulanduda üheks üle riigi tõhusalt toimivaks majanduseks.

 

Maakondlikud Arenduskeskused YouTube kanalil on vaatamiseks veebikoolituste sari erinevatel reaalajamajanduse teemadel ja neid salvestusi saab vaadata omale sobival ajal SIIN.
Samuti on järelevaadatavad I poolaastal toimunud veebiseminaride salvestused ja et nende vaatamine oleks mugav, siis on need salvestatud eraldi teemade/esinejate kaupa.

19.04 toimunud veebiseminari „Ettevõtte andmete väärindamine otsusteks“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT

09.05 toimunud veebiseminari „Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT

Tegevusi viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Vaata videokoolitusi

Märksõnad

E-kviitung. Kuno Peek

EL e-kviitungi standardi koostamise hetkeseisust ja millised võivad olla tuleviku trendid ja valikud.

Kuno Peek

EL e-kviitungi standardi koostamise hetkeseisust ja millised võivad olla tuleviku trendid ja valikud.Mobiilimaailmaga liitus ta 1992 aastal mobiiltelefonide müügifirmas LEVI & KUTO OÜ tehnikadirektori ametikohal.

KUNO PEEK, Telia Eesti mobiilipõhiste lisaväärtusteenuste ja makselahenduste arendusjuht.

Hariduselt on Kuno Peek diplomeeritud raadiotehnika insener (TPI 1976) ja telekommunikatsiooni euroinsener (FEANI 1999). Ta alustas oma karjääri insenerina Eesti Sideministeeriumi Info- ja Arvutuskeskuses ja samas asutuses juhatas ka 8 aastat erikonstrueerimisbürood. Edasi siirdus Kuno juhtivaks konstruktoriks tootmiskooperatiivi KUTO, kus suurimaks väljakutseks oli Toompeale elektroonilise hääletusmasina projekteerimine ja väljaehitamine koostöös Soome firmaga Valmet Automation. Mobiilimaailmaga liitus ta 1992 aastal mobiiltelefonide müügifirmas LEVI & KUTO OÜ tehnikadirektori ametikohal. Lisaks müügitöö tehnilisele toetusele sai sellel perioodil koostöös firmaga NOKIA loodud Eestis, Lätis ja Leedus esimesed NOKIA poolt volitatud mobiiltelefonide remondi- ja hooldustöökojad. Teliaga (endine EMT) liitus Kuno 1996 aastal ning pea kogu järgneva perioodi on ta otsinud ja arendanud tehnoloogilisi võimalusi, kuidas mobiilimaailm meie igapäevaelu lihtsamaks ja mugavamaks võiks muuta.
Tema lemmikhobiks on avamerepurjetamine.

9.05 toimunud veebiseminaril ”Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ andis Kuno kokkuvõtlikku ülevaate Eesti e-kviitungi 8-aastasest arenguteest, hindas turu valmidust e-kviitungi süsteemi rakendamiseks, lahenduse rakendamise olulisi tehnoloogilisi aspekte ja suurandmete (Big Data) omandisuhte ning andmekaitse probleemistikku. Samuti käsitles tavakasutajat e-kviitungi taustsüsteemis Telia ja Unifiedpost poolt loodud pilootkommertslahenduses Telia äpis PARGI.EE. Seminarilt sai lühiülevaate EL e-kviitungi standardi koostamise hetkeseisust ja millised võivad olla tuleviku trendid ja valikud.

Seminari järelevaadatav videosalvestus on nüüd saadaval!

Vaata salvestust

Märksõnad

Mis on digitaalne tootepass? Aire Rihe

EL kohustused ja direktiivid ja nende mõju ettevõtjale.
Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem.

Aire RiheAire tegevusvaldkonnad on ÜRO tasandi keskkonnategevused, kestlik areng, Euroopa Liidu kestliku rahastuse pakett, ringmajanduse strateegiline vaade ja selle rahastamine

Aire Rihe on töötanud Keskkonnaministeeriumis juba 10 aastat, alates 2012. aastast. Aire alustas keskkonnatasude valdkonna nõunikuna. Alates 2019. aastast on ta juhtkonna nõunik. Aire tegevusvaldkonnad on ÜRO tasandi keskkonnategevused, kestlik areng, Euroopa Liidu kestliku rahastuse pakett, ringmajanduse strateegiline vaade ja selle rahastamine, riiklikult strateegiliste keskkonnaprojektide jätkusuutlik rahastamine ja mullavaldkonna arendamine Eestis.

Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumise ajal 2017. a oli Aire asejuht rahvusvaheliste keskkonnaküsimuste töörühmas, kestliku arengu töörühmas, ökoinnovatsiooni töörühmas. Ökoinnovatsiooni töörühma ja selle nõukogu järelduste kaudu algatas Eesti tollal digitaalse tootepassi loomise idee ja ülesande see Euroopa Komisjonil välja töötada.

ÜRO tasandil on Aire läbirääkija, esindanud Eestit kõrgetasemeliste kohtumiste raames ja 2019. a ÜRO IV Keskkonnaassamblee juhi Siim Kiisleri meeskonnas. Ministrite deklaratsiooni abil algatati globaalse keskkonnaandmete strateegia koostamise ja plasti vähendamise õiguslikult siduva konventsiooni loomine.

Kestliku rahastusega kui ka reaalajamajandusega seoses tegeleb Aire keskkonnakestlikkuse hindamise edendamisega Eestis ja keskkonnaga seotud suuna arendamises, sh andmemajanduse ja reaalajamajanduse suunal.

9.05 toimunud veebiseminaril ”Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ andis Aire ülevaate teemadel: Mis on digitaalne tootepass? EL kohustused ja direktiivid ja nende mõju ettevõtjale.

Seminari järelevaadatav videosalvestus on nüüd saadaval!

Vaata salvestust

Märksõnad

Ettevõtte äriprotsesside tõhustamine. Margus Tammeraja

Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest

Margus TammerajaKuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.

Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest

Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest ja aidanud kaasa uuendustele arvestusalal. Automatiseerimise ja digiteerimise osas on Margusel aastakümnete jagu praktilisi kogemusi nii majandustarkvara kui e-arve teenuste pakkujana. Raamatupidamisettevõtte Robby & Bobby partnerina on ta detailideni kursis, kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.

Margus on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja, aidanud käima lükata e-arvete operaatori eArvekeskus (tänane Finbite) ja loonud arvete menetluslahenduse FitekIn (täna Unifiedposti portfellis olev rakendus). Margus on aidanud oma tarkvaralahendusi pakkudes kaasa tuhandete Eesti ja ka naaberriikide raamatupidajate töö tõhusamaks muutmisele, hoides samal ajal silmad lahti tulevikuvõimaluste suhtes. Selle üheks näiteks on ka e-arved ja nende roll tuleviku reaalajamajanduse tuleku kiirendamisel.

Tallinna Tehnikaülikooli (toonase TPI) tööstusraamatupidamise eriala lõpetanuna on Margusel selge arusaamine ja vajalikud taustateadmised raamatupidamisest. Oma artiklites, kommentaarides ja intervjuudes rõhutab Margus alati, et raamatupidajatel on jätkuvalt kanda tähtis roll meie majanduses ning raamatupidajad peavad olema ise uuendusmeelsed ja eestvedajad kõiges, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ja aitab neil olla tõhusamad ja keskenduda kasumi teenimisele läbi väärtuspakkumise.

Märksõnad

Ettevõtte tegevuse keskkonna- ja sotsiaalne mõju. Kristiina Kerge

Miks on ettevõttel oluline enda tegevuse keskkonna- ja sotsiaalset mõju teada ning juhtida.

Kristiina KergeMiks on ettevõttel oluline enda tegevuse keskkonna- ja sotsiaalset mõju teada ning juhtida.

Kristiina Kerge on positiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga IT-lahenduste ekspert. Ta tegeleb igapäevaselt keskkonnaandmetega – on Teeme Ära tehnoloogia ja innovatsiooni arendusjuht, andmepõhise rakenduse Kuhuviia.ee looja ja uurib praegu Eesti Maaülikooli doktorantuuris ringmajanduse teemasid.

Viimase 12 aasta jooksul on Kristiina panustanud mitmete keskkonnaalgatuste kasvule, nagu näiteks Kuhuviia.ee teenus Eestis (alates 2013), Teeme Ära Sihtasutuse digi tööriistad jäätmete kaardistamiseks – AI tööriist ja mobiiliäpp ( 2016–2019). Uusim arendus on Sustaxo – tööriist ettevõtetele oma kasvuhoonegaaside mõju isesesivaks hindamiseks. Kristiina Kerge on üks Sustaxo OÜ asutajatest ja Zero Waste koolitaja. 

Kristiina töö on aidata mõista, kuidas Euroopa kestliku rahastamise paketi raamistik mõjutab Eesti väikeseid ja keskmiseid ettevõtteid ja kuidas kestlikkuse aruandluses on kasu andmepõhisest lähenemisest ning miks on ettevõttel oluline enda tegevuse keskkonna- ja sotsiaalset mõju teada ning juhtida.

Keskkonnaalaste väljakutsete ja nutika tehnoloogia ühendamine on tema kirg. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel on valminud rida reaalajamajanduse teemalisi videoid.
Kutsume teid vaatama videosalvestust teemal “KUIDAS ANDMEPÕHINE ARUANDLUS TOETAB KESTLIKKUSE NÕUDEID?”
Lisaks Kristiina Kergele jagab nõuandeid Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.

 

Vaata salvestust

Märksõnad

Rainer OsanikKas kõik ettevõtjad teavad, millised on nende kohustused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks?

Turul on erinevaid teenuspakkujaid, kes ettevõtte eest teevad KYC ära, kuid sellised teenused ei ole odavad.

Vaid suuettevõtted ja -korporatsioonid suudavad eraldada piisavalt ressurssi (me räägime siin miljarditest eurodest ainuüksi Euroopa Liidu territooriumil), et teostada tunne oma klienti (KYC – Know Your Customer) protseduure ning sellel järgnevat ärisuhte monitooringut tasemel, mis võimaldab nii rahapesu kui terrorismi rahastamist tuvastada ning seeläbi ka ennetada. Turul on erinevaid teenuspakkujaid, kes ettevõtte eest teevad KYC ära, kuid sellised teenused ei ole odavad.

Eestis vaid kümnendik nendest ettevõtetest, kes rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse mõistes on kohustatud KYC protseduuri läbi viima, seda tegelikkuses teevad ning ulatuses ja sisuga, mis on regulatsioonides silmas peetud. Kindlasti on üheks mittetegemise põhjuseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine, kuid teisest küljest puudub selleks SME-del ka vajalik ressurss ning nii tehaksegi KYC-d nagu eelmisel sajandil – kogutakse ja skaneeritakse pabereid. Kuhu on selles valdkonnas jäänud digiinnovatsioon?

Samas kõik need dokumendid ja neis sisalduvad andmed on kuskil ju digitaalselt olemas!

Meetodid, kuidas veel tänagi KYC protseduure rakendatakse ja kontrolle tehakse, pärinevad eelmisest sajandist. Hulga andmeid kogutakse kokku paberil, neid skaneeritakse ja sisestatakse. Suur osa KYC andmetest kogutakse kokku läbi kolmandate allikate ning selleks, et olla veendunud nende õigsuses, võrreldakse (verifitseeritakse) neid veel alternatiivsete allikatega. Kulutatakse tohutult ressurssi st. nii aega kui raha, kuid sisuliselt nimetatud tegevus ju rahapesu ega terrorismi rahastamist ei tõkesta. Energia kulutatakse formaalsete nõuete täitmisele aga sisulisile analüüsile, mis tegelikke rahapesu või terrorismi rahastamise juhtumeid leida aitaks, ressurssi lihtsalt enam ei jätku.

Kuid siin on riigil endal võimalik palju ära teha, et muuta KYC tegemine lihtsamaks ja sujuvamaks, võimaldades ligipääsu otseallikatele (nt. riiklikele andmebaasidele) ja väljastades andmeid masinloetavalt ja verifitseerides andmete päritolu.

Hariduselt olen jurist ning juurapõldu kündnud juba üle 25 aasta

Olen juba pea 5 aastat tegelenud erinevate projektide raames (Diginno, Dinnocap, Accelerate Estonia) ja nüüd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välise eksperdina uue andmete komplekspäringul põhineva ja riigi poolt arendatavata tunne oma kliendi andmevahetusteenuse loomisega. Ning tunneli lõpus tõesti paistab valgus! Loodetavasti selle aasta lõpuks teeme kättesaadavaks KYC profiilide alusel riiklikel registritel ja andmebaasidel põhineva tasuta teenuse, mis aitab ettevõtetele senisest väiksema aja ning raha kuluta saada vajalikud andmed oma tehingupartnerite kohta, veendumaks nende usaldusväärsuses.

Hariduselt olen jurist ning juurapõldu kündnud juba üle 25 aasta nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. Lisaks olen töötanud üle 10 aasta erinevates ülikoolides lektorina.

Märksõnad

Reaalajamajanduse mõju raamatupidajate tööle

Reaalajamajanduse eesmärk on pakkuda nii ettevõtete kui ettevõtete ja riigi vaheline infovahetus võimalikult automaatseks ja loomulikult digitaalseks. Raamatupidajaid puudutab see eelkõige e-käsitöö osakaalu vähenemises – juba täna võimaldavad digiteerimine ja e-arved meil säästa aega andmete sisestuse ja töötlemise arvel. Tulevikusuund on ka klassikalise aruandluse asendamine aruannetes küsitavate andmete esitamisele detailsete või agregeeritud kirjetena, mille alusel saavad erinevad asutused (nt Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Äriregister jt) võtta välja just neile olulised detailid. Tulevikus ei esita me enam mitte käibedeklaratsiooni või ei täida EKOMARi küsimustikku, vaid keskendume majandustehingute igapäevase kajastamise õigsuse tagamisele. Kahtlemata näeme oma majandusinfosüsteemides kõiki olulisi näitajaid ka edaspidi traditsiooniliste aruannet kujul, kui see on vajalik, aga aruande esitamiseks puudub vajadus külastada meile nii „armsaks“ saanud erinevaid e-teenuste portaale. Arutleme neil teemadel lähemalt praktilises võtmes ja otseülekannet kuulates on teil võimalik esinejatelt ka küsimusi küsida.

  • Koolituse aeg ja koht:
    21.11 kell 10.00-11:30, VEEBIS
  • Koolitajad:
    Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
    Tiina Timmotalo, FMJ Raamatupidamisteenused
Vaata salvestust

Märksõnad

© 2023 MAK | kodulehe tegemine vvunk