Andmepõhise aruandluse eesmärk on pakkuda võimalust esitada infot riigile vaid üks kord!
Traditsiooniline aruandlus on raamatupidajate praktikas aastakümneid seisnenud raamatupidamisregistrites olevate andmete põhjal esitamiseks ettenähtud aruandevormide täitmises. Kahtlemata on lugematul hulgal aega kokkuhoitud, kui aruandes küsitud andmed õnnestus saada kätte raamatupidamistarkvarast ning veelgi vahvam, kui tarkvarast sai ka aruannet esitada otse e-Maksuametisse.
100%-liselt andmepõhine aruandlus tähendab, et me esitame tulevikus andmed raamatupidamiskirjendite tasemel, mitte nende kirjendite kokkuvõttena tänastel aruandevormidel. Sisuliselt jääb ära esitamiseks vajalike aruandevormide täitmine.
Praktikas tähendab see oluliselt suurema tähelepanu pööramist igapäevasele raamatupidamiskirjendite koostamisele – mida korrektsemalt on kirjendi detailid sisestatud, seda õigemat pilti näitab lõpuks kusagil riigiametis kirjendite põhjal automaatselt kokku pandud aruanne.
Selleks, et võimalikult palju tänaseid majandustehingute infol tuginevaid aruandeid saaks kätte andmepõhiselt, tuleb leppida kokku raamatupidamiskirjendi standardis, mille aluseks on XBRL Global Ledger taksonoomia raamistik. Erinevate ametkondade (nt Maksuamet, Statistikaamet, Äriregister, Keskkonnaamet) jaoks ühe ja sama raamatupidamiskirjendi alusel info esitamine eeldab ühtsete taksonoomiate kasutamist riigis tervikuna. Selles suunas liikumist alustas juba aastaid tagasi Aruandlus 3.0 projekt, mis omakorda sai alguse 2015. aastal nn null-bürokraatia initsiatiivist.
Kokkuvõtvalt – andmepõhise aruandluse suur eesmärk on vabastada ettevõtjad ja neid toetavad raamatupidajad traditsioonilise aruandluse kammitsaist, pakkudes võimalust esitada raamatupidamiskirjendite tasemel info riigile vaid üks kord. Seda nii kõige levinumate maksu- kui ka statistikaaruannetest kuni majandusaasta aruandeni välja.
- Mis on XBRL GL?
- Masinloetavad andmed.
- Andmestandardid ning automaatne andmete edastamine.
- Töös olevad ja tuleviku lahendused andmepõhiseks aruandluseks.
- Andmepõhise aruandluse kasutegurid ettevõtjale.
Vaata videokoolitust, kus ülevaadet teemast annab Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Märksõnad
Miks kasutada digitaalseid makselahendusi? Missuguseid digitaalseid makselahendusi turul täna pakutakse, millised on trendid, samuti räägime järelmaksust ehk kõigest, mida peaks e-äris maksete poolelt teadma.
- Erinevate digitaalsete makselahenduste tutvustamine
- Digitaalse makselahenduse kasutamise kasutegur
Tõnu Väät, E-kaubanduse Liidu tegevjuht räägib koolitusel e-makselahendustest, trendidest, järelmaksust ehk kõigest, mida peaks e-äris maksete poolelt teadma.
Märksõnad
- Andmepõhine aruandlus
- Kuidas ESGaruandluses on kasu andmepõhisest aruandlusest
- Mis on ESG, miks kasulik
kuidas E-arved ja kestlikkuse asjad on seotud
Mis on andmepõhine aruandlus ja mille poolest see muudab traditsioonilist aruannete ettevalmistamise ja esitamise protsessi.
Mida ESG aruandlusnõuded kaasa toovad nii otsestele aruandekohustuslastele (suured ettevõtted) ja kas ja kuidas see kandub üle nende partneriks olevatele keskmistele ja väikeettevõtetele.
Kuidas andmed detailsemaks ajada ning mida näiteks e-arve andmeväljade kaudu saab edastada, et kestlikkuseinfo paremini liiguks.
Esinejad: Kristiina Kerge, Teeme Ära tehnoloogia ja innovatsiooni arendusjuht ja Margus Tammeraja: Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.
Vaata videosalvestust!
Märksõnad
Videosalvestusel tuleb juttu:
- mis on reaalajamajandus
- e-arve roll reaalajamajanduses;
- e-arve ja andmekvaliteet;
- digitaliseerumine;
- E-arve kasu;
- praktilised nõuanded.
Ülevaate teemast annab Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Märksõnad
Kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.
Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest
Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest ja aidanud kaasa uuendustele arvestusalal. Automatiseerimise ja digiteerimise osas on Margusel aastakümnete jagu praktilisi kogemusi nii majandustarkvara kui e-arve teenuste pakkujana. Raamatupidamisettevõtte Robby & Bobby partnerina on ta detailideni kursis, kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.
Margus on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja, aidanud käima lükata e-arvete operaatori eArvekeskus (tänane Finbite) ja loonud arvete menetluslahenduse FitekIn (täna Unifiedposti portfellis olev rakendus). Margus on aidanud oma tarkvaralahendusi pakkudes kaasa tuhandete Eesti ja ka naaberriikide raamatupidajate töö tõhusamaks muutmisele, hoides samal ajal silmad lahti tulevikuvõimaluste suhtes. Selle üheks näiteks on ka e-arved ja nende roll tuleviku reaalajamajanduse tuleku kiirendamisel.
Tallinna Tehnikaülikooli (toonase TPI) tööstusraamatupidamise eriala lõpetanuna on Margusel selge arusaamine ja vajalikud taustateadmised raamatupidamisest. Oma artiklites, kommentaarides ja intervjuudes rõhutab Margus alati, et raamatupidajatel on jätkuvalt kanda tähtis roll meie majanduses ning raamatupidajad peavad olema ise uuendusmeelsed ja eestvedajad kõiges, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ja aitab neil olla tõhusamad ja keskenduda kasumi teenimisele läbi väärtuspakkumise.
Märksõnad
Miks on ettevõttel oluline enda tegevuse keskkonna- ja sotsiaalset mõju teada ning juhtida.
Kristiina Kerge on positiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga IT-lahenduste ekspert. Ta tegeleb igapäevaselt keskkonnaandmetega – on Teeme Ära tehnoloogia ja innovatsiooni arendusjuht, andmepõhise rakenduse Kuhuviia.ee looja ja uurib praegu Eesti Maaülikooli doktorantuuris ringmajanduse teemasid.
Viimase 12 aasta jooksul on Kristiina panustanud mitmete keskkonnaalgatuste kasvule, nagu näiteks Kuhuviia.ee teenus Eestis (alates 2013), Teeme Ära Sihtasutuse digi tööriistad jäätmete kaardistamiseks – AI tööriist ja mobiiliäpp ( 2016–2019). Uusim arendus on Sustaxo – tööriist ettevõtetele oma kasvuhoonegaaside mõju isesesivaks hindamiseks. Kristiina Kerge on üks Sustaxo OÜ asutajatest ja Zero Waste koolitaja.
Kristiina töö on aidata mõista, kuidas Euroopa kestliku rahastamise paketi raamistik mõjutab Eesti väikeseid ja keskmiseid ettevõtteid ja kuidas kestlikkuse aruandluses on kasu andmepõhisest lähenemisest ning miks on ettevõttel oluline enda tegevuse keskkonna- ja sotsiaalset mõju teada ning juhtida.
Keskkonnaalaste väljakutsete ja nutika tehnoloogia ühendamine on tema kirg.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel on valminud rida reaalajamajanduse teemalisi videoid.
Kutsume teid vaatama videosalvestust teemal “KUIDAS ANDMEPÕHINE ARUANDLUS TOETAB KESTLIKKUSE NÕUDEID?”
Lisaks Kristiina Kergele jagab nõuandeid Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.
Märksõnad
Kas kõik ettevõtjad teavad, millised on nende kohustused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks?
Turul on erinevaid teenuspakkujaid, kes ettevõtte eest teevad KYC ära, kuid sellised teenused ei ole odavad.
Vaid suuettevõtted ja -korporatsioonid suudavad eraldada piisavalt ressurssi (me räägime siin miljarditest eurodest ainuüksi Euroopa Liidu territooriumil), et teostada tunne oma klienti (KYC – Know Your Customer) protseduure ning sellel järgnevat ärisuhte monitooringut tasemel, mis võimaldab nii rahapesu kui terrorismi rahastamist tuvastada ning seeläbi ka ennetada. Turul on erinevaid teenuspakkujaid, kes ettevõtte eest teevad KYC ära, kuid sellised teenused ei ole odavad.
Eestis vaid kümnendik nendest ettevõtetest, kes rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse mõistes on kohustatud KYC protseduuri läbi viima, seda tegelikkuses teevad ning ulatuses ja sisuga, mis on regulatsioonides silmas peetud. Kindlasti on üheks mittetegemise põhjuseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine, kuid teisest küljest puudub selleks SME-del ka vajalik ressurss ning nii tehaksegi KYC-d nagu eelmisel sajandil – kogutakse ja skaneeritakse pabereid. Kuhu on selles valdkonnas jäänud digiinnovatsioon?
Samas kõik need dokumendid ja neis sisalduvad andmed on kuskil ju digitaalselt olemas!
Meetodid, kuidas veel tänagi KYC protseduure rakendatakse ja kontrolle tehakse, pärinevad eelmisest sajandist. Hulga andmeid kogutakse kokku paberil, neid skaneeritakse ja sisestatakse. Suur osa KYC andmetest kogutakse kokku läbi kolmandate allikate ning selleks, et olla veendunud nende õigsuses, võrreldakse (verifitseeritakse) neid veel alternatiivsete allikatega. Kulutatakse tohutult ressurssi st. nii aega kui raha, kuid sisuliselt nimetatud tegevus ju rahapesu ega terrorismi rahastamist ei tõkesta. Energia kulutatakse formaalsete nõuete täitmisele aga sisulisile analüüsile, mis tegelikke rahapesu või terrorismi rahastamise juhtumeid leida aitaks, ressurssi lihtsalt enam ei jätku.
Kuid siin on riigil endal võimalik palju ära teha, et muuta KYC tegemine lihtsamaks ja sujuvamaks, võimaldades ligipääsu otseallikatele (nt. riiklikele andmebaasidele) ja väljastades andmeid masinloetavalt ja verifitseerides andmete päritolu.
Hariduselt olen jurist ning juurapõldu kündnud juba üle 25 aasta
Olen juba pea 5 aastat tegelenud erinevate projektide raames (Diginno, Dinnocap, Accelerate Estonia) ja nüüd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välise eksperdina uue andmete komplekspäringul põhineva ja riigi poolt arendatavata tunne oma kliendi andmevahetusteenuse loomisega. Ning tunneli lõpus tõesti paistab valgus! Loodetavasti selle aasta lõpuks teeme kättesaadavaks KYC profiilide alusel riiklikel registritel ja andmebaasidel põhineva tasuta teenuse, mis aitab ettevõtetele senisest väiksema aja ning raha kuluta saada vajalikud andmed oma tehingupartnerite kohta, veendumaks nende usaldusväärsuses.
Hariduselt olen jurist ning juurapõldu kündnud juba üle 25 aasta nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. Lisaks olen töötanud üle 10 aasta erinevates ülikoolides lektorina.
Märksõnad
Üle-eestilise ettevõtlusnädala vedaja on MAK võrgustik.
Vaata lähemalt www.ettevotlusnadal.ee
Märksõnad
Koolitused sinu digioskuste arendamiseks!
Google jätkab koostöös Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustiku, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja EASiga. Toome sinuni olulised digiturunduse põhiteadmised ja uusimad tööriistad oma ettevõtte arendamiseks veebis. Koolitajateks on Eesti juhtivad digieksperdid.
Veebikoolitused kõigile!
Koolitused toimuvad veebis, seega saad osaleda just sealt, kus asud. Koolitustel osalemine on kõigile tasuta, vaja on ennast ainult eelnevalt registreerida. Programm annab sulle tervikliku ülevaate digiturundusest, koolitajad toovad praktilisi näiteid ning jagavad kasulikke nippe, mida saad kohe oma ettevõttes kasutusse võtta.
Koolituskalender
- There are no upcoming .
- There are no upcoming .
Latest Past
AI-ga võimendatud turundusstrateegia
VEEBIS | Koolitaja: Laura Pesonen
Võimenda oma produktiivsust AI-ga
VEEBIS | Koolitaja: Sandra Reivik
Häkkerid või hooletus? Suurenda oma ettevõtte turvalisust veebis
VEEBIS | Koolitaja: info peagi!
Märksõnad
12.09 toimunud SEMINARI AJAKAVA, TEEMAD ja ESINEJAD
10:00-10:20 Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees: seminaripäeva sissejuhatus
10:20-10:50 DIGITAALNE TOOTEPASS: Aire Rihe, Keskkonnaministeeriumi nõunik
10:50-11:05 “Partnerkaardi e-kviitungi arengulugu” Rene Paats, Tallinna Kaubamaja Grupp AS lojaalsusprogrammi juht annab põgusa ja väga praktilise sissevaate Partnerkaardi e-kviitungist ja selle rakendamise vajalikkusest.
11:05-11:30 “Millised on e-veoselehe arendused?” Ulrika Hurt, Digilogistika Keskuse juhatuse liige anna ülevaate e-veoselehe tänastest arendustest.
11:30-12:00 “Kuidas e-veoseleht ettevõtja elu lihtsamaks muudab?” Ivar Merilo, Thorgate kaasasutaja avab ettevõtja ja praktiku vaadet. Kuidas alates 2018. a. on Waybilleriga veetud ca 750 000 koormat ning säästetud 2.2M lehte paberit & tuhandeid töötunde.
12:00-12:30 “Digitaalsed makselahendused ja kliendiandmed- kuidas neid kasutada lisamüügi tegemiseks?” Tõnu Väät, E-kaubanduse Liidu tegevjuht annab ülevaate, kuidas andmed enda kasuks tööle panna, õigustest ja võimalustest.
- ülevaade digitaalsetest makselahendustest, järelmaksust, osta kohe maksa hiljem võimalusest jm,
- ostukorvi hülgajad, kuidas neid andmete kaudu kätte saada,
- kuidas teha lisamüüki kasutades ära andmeid (ostad jalgratta, müü ka kiiver),
- privaatsuspoliitika ja isikuandmete kasutamine ja kaitse.
12:30-13:00 PAUS
13:00-14:00 “E-tellimuse ja e-arve roll ostu-müügi protsessis”: Toomas Veersoo, Telema AS nõukogu esimees annab ülevaate, mis on e-tellimus, selgitab, miks võtta kasutusele e-arve reaalajamajanduse terviklahenduse osana? Kuidas jõuda paberil arvetelt automaatselt vahetatavate arvete ja tellimusteni. Monika Urva, Telema AS tootejuht tutvustab parimaid praktikaid selle saavutamiseks ning erinevaid arenguetappe automatiseerimises.
14:00-14:30 G2B, B2B, ettevõtja andmete väärindamine, Jaan Õmblus, Statistikaameti juhitivanalüütik.
14:30-15:00 KYC: tunne oma klienti; ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.
15:00 SEMINARI LÕPP
Vaata ka 09.05 toimunud online seminari salvestusi teemal “Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem” SIIN
09.05 toimunud seminari moderaator: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees: seminaripäeva sissejuhatus
Seminari teemad ja esinejad:
E-TELLIMUS ja E-ARVED: Toomas Veersoo, Telema AS nõukogu esimees.
E-KVIITUNG: Kuno Peek, Telia arendusjuht.
E-VEOSELEHT: Heiti Mering, Digilogistika Keskus OÜ juhatuse liige.
DIGITAALNE TOOTEPASS: Aire Rihe, Keskkonnaministeeriumi nõunik; Arvo Tambek, GS1 Estonia MTÜ IT juht.
DIGITAALSED MAKSELAHENDUSED: Tõnu Väät, E-kaubanduse Liidu tegevjuht.
G2B, B2B, ettevõtja andmete väärindamine, Jaan Õmblus, Statistikaameti juhitivanalüütik.
KYC: tunne oma klienti; ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.