Tänavusel tunnustussündmusel, mille eestvedajaks oli Ida-Viru Ettevõtluskeskus tõime esile 2022. aasta tublid ja staažikad töötajad, silmapaistvad teod ning parimad koostööpartnerid.
AASTA TEGU on Smart Manufacturing Meetup konverents, mis on ainuke tööstuskonverents Lõuna-Eestis ja pakub väga tugevat konkurentsi Äripäeva korraldatud konverentsidele.
AASTA KOOSTÖÖPARTNER: Riigi Tugiteenuste Keskus ja PATEE
Programm, tänud Pille Ruulile toetava ja innustava programmi juhtimise eest!
VÕRGUSTIKUÜLENE AASTA KOLLEEG on Marje Randver, kes tõi uue lähenemise üle-eestilisele Ettevõtlusnädalale ja on alati abivalmis ja rõõmsameelne kolleeg.
Märksõnad
Tänavusel tunnustussündmusel, mille eestvedajaks oli Ida-Viru Ettevõtluskeskus tõime esile 2022. aasta tublid ja staažikad töötajad, silmapaistvad teod ning parimad koostööpartnerid.
AASTA TEGU on Smart Manufacturing Meetup konverents, mis on ainuke tööstuskonverents Lõuna-Eestis ja pakub väga tugevat konkurentsi Äripäeva korraldatud konverentsidele.
AASTA KOOSTÖÖPARTNER: Riigi Tugiteenuste Keskus ja PATEE
Programm, tänud Pille Ruulile toetava ja innustava programmi juhtimise eest!
VÕRGUSTIKUÜLENE AASTA KOLLEEG on Marje Randver, kes tõi uue lähenemise üle-eestilisele Ettevõtlusnädalale ja on alati abivalmis ja rõõmsameelne kolleeg.
PARIMAD KOLLEEGID:
MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused – Piret Torm-Mirontšik
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) – Hannes Ojangu
Ida-Viru Ettevõtluskeskus – Aleksandra Leštšuk
Hiiumaa Arenduskeskus – Angela Koit
JAEK Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus – Annely Maleva
SA Järvamaa – Ruth Aarma
Lääne-Viru Arenduskeskus – Helen Karus
Läänemaa SA – Kaja Rüütel
Pärnumaa Arenduskeskus – Kaydi Tomson
Põlvamaa Arenduskeskus – Diana Marga
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus – Jaune Riim
Saare Arenduskeskus SA – Triin Arva
SA Tartu Ärinõuandla – Viljam Viljasoo
Valgamaa Arenguagentuur – Anneli Kattai
Viljandimaa Arenduskeskus – Johan-Kristjan Konovalov
Võrumaa Arenduskeskus – Kerli Mikson
VÕRGUVARA EHK STAAŽIKAD TÖÖTAJAD:
Igal aastal tunnustame võrgustiku kõiki töötajaid, kel täitub ümmargune number tööle asumisest: 5, 10, 15, 20 ja 25 aastat.
5-AASTANE STAAŽ
KAJA SÕRMUS – Hiiumaa Arenduskeskus
ANU RITSON – SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK)
EDUARD LAUR – SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK)
ALICE KONSBERG – Valgamaa Arenguagentuur
TIIT TOOTS – Võrumaa Arenduskeskus
KATRIN VOLMAN – Võrumaa Arenduskeskus
HILLE LILLEMÄGI – Võrumaa Arenduskeskus
ERMO BRECHER – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
10-AASTANE STAAŽ
MAILI KALLASTE – SA Tartu Ärinõuandla
ILMI AKSLI – Hiiumaa Arenduskeskus
LAURI JALONEN – Ida-Viru Ettevõtluskeskus
REELIKA VAABEL – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
TAIVI OSELIN – Lääne-Viru Arenduskeskus
AARNE LEISALU – Lääne-Viru Arenduskeskus
TATJANA JÄÄGER – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
ANNELI KATTAI – Valgamaa Arenguagentuur
MARGIT KOOL – Pärnumaa Arenduskeskus
KAISA TAMMOJA – Põlvamaa Arenduskeskus
TRIIN ARVA – Saare Arenduskeskus SA
KAIRI ONG – Viljandimaa Arenduskeskus
15-AASTANE STAAŽ
TATJANA ZAMORSKAJA – Ida-Viru Ettevõtluskeskus
ERVIN TRUU – SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK)
20-AASTANE STAAŽ
PILLE SÖÖT – Ida-Viru Ettevõtluskeskus
VIIVE PILBERG – Põlvamaa Arenduskeskus
25-AASTANE STAAŽ
JANEK KADARIK – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Märksõnad
Koolitused sinu digioskuste arendamiseks!
Google jätkab koostöös Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustiku, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja EASiga. Toome sinuni olulised digiturunduse põhiteadmised ja uusimad tööriistad oma ettevõtte arendamiseks veebis. Koolitajateks on Eesti juhtivad digieksperdid.
Veebikoolitused kõigile!
Koolitused toimuvad veebis, seega saad osaleda just sealt, kus asud. Koolitustel osalemine on kõigile tasuta, vaja on ennast ainult eelnevalt registreerida. Programm annab sulle tervikliku ülevaate digiturundusest, koolitajad toovad praktilisi näiteid ning jagavad kasulikke nippe, mida saad kohe oma ettevõttes kasutusse võtta.
Koolituskalender
Mõista, kuidas töötab tehisintellekt – sissejuhatus masinõppesse
VEEBIS | Koolitaja: Jüri Kirpu
Sissejuhatus pilvetehnoloogiatesse
VEEBIS | Koolitaja: Jüri Kirpu
Lugude rääkimine andmete visualiseerimisega
VEEBIS | Koolitaja: Kristo Peterson
Pane andmed tööle – otsuste tegemine andmete abil
VEEBIS | Koolitaja: Sandra Reivik
Häkkerid või hooletus? Suurenda oma ettevõtte turvalisust veebis
VEEBIS | Koolitaja: info peagi!
Võimenda oma produktiivsust AI-ga
VEEBIS | Koolitaja: Sandra Reivik
Märksõnad
12.09 toimunud SEMINARI AJAKAVA, TEEMAD ja ESINEJAD
10:00-10:20 Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees: seminaripäeva sissejuhatus
10:20-10:50 DIGITAALNE TOOTEPASS: Aire Rihe, Keskkonnaministeeriumi nõunik
10:50-11:05 “Partnerkaardi e-kviitungi arengulugu” Rene Paats, Tallinna Kaubamaja Grupp AS lojaalsusprogrammi juht annab põgusa ja väga praktilise sissevaate Partnerkaardi e-kviitungist ja selle rakendamise vajalikkusest.
11:05-11:30 “Millised on e-veoselehe arendused?” Ulrika Hurt, Digilogistika Keskuse juhatuse liige anna ülevaate e-veoselehe tänastest arendustest.
11:30-12:00 “Kuidas e-veoseleht ettevõtja elu lihtsamaks muudab?” Ivar Merilo, Thorgate kaasasutaja avab ettevõtja ja praktiku vaadet. Kuidas alates 2018. a. on Waybilleriga veetud ca 750 000 koormat ning säästetud 2.2M lehte paberit & tuhandeid töötunde.
12:00-12:30 “Digitaalsed makselahendused ja kliendiandmed- kuidas neid kasutada lisamüügi tegemiseks?” Tõnu Väät, E-kaubanduse Liidu tegevjuht annab ülevaate, kuidas andmed enda kasuks tööle panna, õigustest ja võimalustest.
- ülevaade digitaalsetest makselahendustest, järelmaksust, osta kohe maksa hiljem võimalusest jm,
- ostukorvi hülgajad, kuidas neid andmete kaudu kätte saada,
- kuidas teha lisamüüki kasutades ära andmeid (ostad jalgratta, müü ka kiiver),
- privaatsuspoliitika ja isikuandmete kasutamine ja kaitse.
12:30-13:00 PAUS
13:00-14:00 “E-tellimuse ja e-arve roll ostu-müügi protsessis”: Toomas Veersoo, Telema AS nõukogu esimees annab ülevaate, mis on e-tellimus, selgitab, miks võtta kasutusele e-arve reaalajamajanduse terviklahenduse osana? Kuidas jõuda paberil arvetelt automaatselt vahetatavate arvete ja tellimusteni. Monika Urva, Telema AS tootejuht tutvustab parimaid praktikaid selle saavutamiseks ning erinevaid arenguetappe automatiseerimises.
14:00-14:30 G2B, B2B, ettevõtja andmete väärindamine, Jaan Õmblus, Statistikaameti juhitivanalüütik.
14:30-15:00 KYC: tunne oma klienti; ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.
15:00 SEMINARI LÕPP
Vaata ka 09.05 toimunud online seminari salvestusi teemal “Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem” SIIN
09.05 toimunud seminari moderaator: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees: seminaripäeva sissejuhatus
Seminari teemad ja esinejad:
E-TELLIMUS ja E-ARVED: Toomas Veersoo, Telema AS nõukogu esimees.
E-KVIITUNG: Kuno Peek, Telia arendusjuht.
E-VEOSELEHT: Heiti Mering, Digilogistika Keskus OÜ juhatuse liige.
DIGITAALNE TOOTEPASS: Aire Rihe, Keskkonnaministeeriumi nõunik; Arvo Tambek, GS1 Estonia MTÜ IT juht.
DIGITAALSED MAKSELAHENDUSED: Tõnu Väät, E-kaubanduse Liidu tegevjuht.
G2B, B2B, ettevõtja andmete väärindamine, Jaan Õmblus, Statistikaameti juhitivanalüütik.
KYC: tunne oma klienti; ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.
Märksõnad
Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!
Kuidas ja miks on oluline ja kasulik oma ettevõtet andmepõhiselt juhtida. Ülevaade sellest, mida riik teeb ettevõtete heaks, et ettevõtja andmed muuta väärtuslikuks infoks, et vähendada ettevõtja kulu, suurendada potentsiaalset tulu ja väärtust.
31.10 toimunud tasuta online seminari esinejad ja teemad:
Kristel Kriisa, Riigi Infosüsteemi Amet
Andmed kui ülioluline vara: võimalused, eeldused, ohud ja tulevikusuundumused
Vaatame, kuidas ja millest alustada, et hakata andmeid kasutama ressursside optimeerimiseks, tulu genereerimiseks ning paremate toodete või teenuste pakkumiseks. Katsetame erinevaid tööriistu, tutvume veel mõningate edulugudega ning vaatame, milliseid vigu tasuks kindlasti vältida.
Märt Ridala, Solita Eesti
Andmete kasutamisjuhtumite praktiline lähivaade – kas ettevõttes on loodud süsteemid, mille abil saad jälgida, mis kaup firma laos on, milline klient pole maksnud ja kas kõigi müügiliinidega ikka keegi tegeleb? Ülevaate tüüpilistest vigadest.
Terje Ennomäe, Feelingstream
Avame klienditeeninduses tekkivate andmete maailma ning arutame, miks ja kas erinevad kanalid (kõne, email, chat) annavad meile eelise ettevõtte äriliste eesmärkide täitmiseks. Kas võib nii olla, et tehisintellekt aitab luua efektiivsust, kuid ei saa pakkuda nii head kliendikogemust? Või hoopis aitavad andmed meil igapäevaotsuseid paremini teha, sest me näeme rohkem ja me ei tegele ebaolulisega? Terje näitab kasutuslugusid suurtes ettevõtetes ning toob sisse praktilisi ideid klienditeeninduse automatiseerimiseks.
Seminari modereerib Andres Huul, Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ juhatuse liige.
17.10 toimunud tasuta online SEMINAR ON JÄRELEVAADATAV SIIN
Esinejad ja teemad:
Kristel Kriisa, Riigi Infosüsteemi Amet, projektijuht masinõppe ja keeletehnoloogia osakond
Andmed kui ülioluline vara: võimalused, eeldused, ohud ja tulevikusuundumused
Uurime lähemalt, miks andmeid mõnikord uueks naftaks nimetatakse, milline väärtus neis tegelikult peidus on ja kuidas see väärtus andmetest näiteks tehisintellekti abil kätte saada. Vaatame, kuidas võiks andmeid efektiivselt kasutada ressursside optimeerimiseks, tulu genereerimiseks ning paremate toodete või teenuste pakkumiseks. Tutvume edulugudega, analüüsime võimalikke ohukohti ja räägime tulevikusuundadest.
Jaan Õmblus, juhtivanalüütik, Statistikaamet
Põnev ülevaade kasutaja platvormist tehisintellekti haldamiseks.
Kristjan Jansons, MindTitan
Ülevaade, mida tehisintellektiga teha, mida mitte? Ja millised on tulevikusuunad?
Kristiina Niilits, toetuste spetsialist, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)
Tutvustame, millised toetusmeetmeid saab innovatsiooniks ja andmete väärindamiseks täna kasutada, mis on kavas lähitulevikus. Aprilli alguses on avanemas uus toetusmeede. Jagame infot, kuidas Sinu ettevõte võib sellest kasu saada.
Vaata ka 19.04 toimunud online seminari salvestust teemal “Ettevõtte andmete väärindamine otsusteks” SIIN
19.04 toimunud seminari moderaator: Andres Huul, Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ juhatuse liige
Toimunud seminari teemad ja esinejad:
Ettevõtte andmed on äri edu alus: Juhan-Madis Pukk, Partner/Äriarendus, FlowIT
KYC: tunne oma klienti: Rainer Osanik, õigusbüroo R.O.S. Law Office
Ettevõtte elujõulisuse indeks: Jaan Õmblus, Statistikaameti juhitivanalüütik
Toetusmeetmete tutvustus: Kristiina Niilits, EIS
Märksõnad
Reaalajamajanduse mõju raamatupidajate tööle
Reaalajamajanduse eesmärk on pakkuda nii ettevõtete kui ettevõtete ja riigi vaheline infovahetus võimalikult automaatseks ja loomulikult digitaalseks. Raamatupidajaid puudutab see eelkõige e-käsitöö osakaalu vähenemises – juba täna võimaldavad digiteerimine ja e-arved meil säästa aega andmete sisestuse ja töötlemise arvel. Tulevikusuund on ka klassikalise aruandluse asendamine aruannetes küsitavate andmete esitamisele detailsete või agregeeritud kirjetena, mille alusel saavad erinevad asutused (nt Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Äriregister jt) võtta välja just neile olulised detailid. Tulevikus ei esita me enam mitte käibedeklaratsiooni või ei täida EKOMARi küsimustikku, vaid keskendume majandustehingute igapäevase kajastamise õigsuse tagamisele. Kahtlemata näeme oma majandusinfosüsteemides kõiki olulisi näitajaid ka edaspidi traditsiooniliste aruannet kujul, kui see on vajalik, aga aruande esitamiseks puudub vajadus külastada meile nii „armsaks“ saanud erinevaid e-teenuste portaale. Arutleme neil teemadel lähemalt praktilises võtmes ja otseülekannet kuulates on teil võimalik esinejatelt ka küsimusi küsida.
- Koolituse aeg ja koht:
21.11 kell 10.00-11:30, VEEBIS - Koolitajad:
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Tiina Timmotalo, FMJ Raamatupidamisteenused
Märksõnad
Alustava ettevõtja baaskoolitus on ettevõtluskoolitus, mis on mõeldud inimesele, kes soovib enda äri luua.
Alustava ettevõtja baaskoolitus on ettevõtluskoolitus, mis on mõeldud inimesele, kes soovib enda äri luua. Alustava ettevõtja baaskoolituse käigus saab kaardistatud kõikide osalejate ärimudel, koolituse käigus toimub äriplaani koostamine ja valmib tegevuskava, mis on heaks abivahendiks ettevõtte asutamisel ja arendamisel. Osalejad saavad esmase teadmise tööriistadest, mida kasutada ettevõtluse alustamisel ning soovitused koolitajatelt enda äriidee arendamist puudutavates küsimustes.
Alustava ettevõtja baaskoolitus täidab Töötukassa ettevõtluskoolituse nõudeid ja sobib Töötukassa ettevõtlusega alustamise toetuse taotlemiseks.
Koolituse moodulid
Alustava ettevõtja baaskoolitus kestab 7 päeva (56 akadeemilist tundi), mille raames käsitletakse järgmiseid mooduleid:
I moodul: Strateegiline planeerimine väikeettevõttes
- Sissejuhatus koolitusprogrammi
- Äriidee ja visioon
- Ärimudel. Ärimudeli ja äriplaani seosed
- Strateegia
- Ärimudeli arendus. Toote/teenusedisain
- Väliskeskkonna analüüs
II moodul: Turundus ja müük
- Turundusuuringud
- Turundusstrateegia. Turundustööriistad ja -valikud
- Turundusplaani koostamine. Hinnastrateegia
- Müügimudeli valik sõltuvalt ärimudelist
- Müügipsühholoogia ja -argumendid. Liftikõne
- Müügiplaani koostamine
III moodul: Finantsjuhtimine ja -planeerimine
- Ettevõtlusega seotud maksud
- Finantsaruanded ja raamatupidamine
- Eelarve koostamine. Tasuvusuanalüüs.
- Investeeringute planeerimine
- Finantsprognooside koostamine
IV moodul: Juhtimine. Äriplaanide esitlused
- Juhi roll ja enesejuhtimine
- Meeskond ja partnerid
- Äriplaanide esitlused.
Koolituste toimumise infot vaata meie kodulehe koolituskalendrist.
Baaskoolituse korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit.
Koolituskalender
Võrumaa | Alustava ettevõtja baaskoolitus
Registreerimine 08.02-15.03 | Kuupäevad: 20.03 - 10.05 | Võru Riigimaja
Ida-Virumaa | Alustava ettevõtja baaskoolitus (venek.)
Registreerimine 12.02-14.03 | Kuupäevad: 26.03-21.05
Märksõnad
Kuidas ettevõtjana olla tõhusam haldus- ja muude administratiivsete teemadega tegelemisel. Digitaliseerumise võlud ja valud.
Kuidas raamatupidaja aitab ettevõtjat digitaliseeruvas maailmas e-arvete rakendamise näitel. Kuidas leida oma ettevõttele parim raamatupidamisteenus – mida teenusepakkujate valikul arvestada.
Peamised teemad, millele koolitusel osaleja vastused saab!
- Saad juhiseid kuidas tulla paremini toime nii riigi poolt pandud kohustuste kui ettevõtte juhtimiseks hädavajalike haldus- ja administratiivteemadega
- Saad ülevaate mida ja kuidas tasub digitaliseerida ehk millisel moel on infotehnoloogia ettevõtjale abiks ka valdkondades, kus justkui IT-ga mitte mingit pistmist ei ole.
- Saad aru miks on raamatupidaja ettevõtja tugiteenuste pakkuja – raamatupidaja roll digilahenduste soovitajana
- Saad teada kuidas e-arvete rakendamine aitab sul paremini oma raamatupidamist korraldada
- Saad ülevaate e-arvete kasutamisest Eestis – selge pilt mis ja miks on toimumas
- Saad juhiseid kuidas leida oma ettevõttele parim raamatupidamisteenus – mida teenusepakkujate valikul arvestada
- Saad teada mida teha siis, kui raamatupidamisteenuse pakkujaga on suusad risti.
Märksõnad
Kuidas olla efektiivsem raamatupidaja digitaliseeruvas maailmas e-arvete rakendamise näitel
Kuidas olla efektiivsem raamatupidaja digitaliseeruvas maailmas e-arvete rakendamise näitel. Kuidas raamatupidaja saab aidata ettevõtja efektiivsust tõsta olles talle teejuhiks digitaalsete lahenduse valikul.
Peamised teemad, millele koolitusel osaleja vastused saab – miks osaleda koolitusel?
- Saad kindlustunde, et raamatupidaja mängib jätkuvalt tähtsat rolli ettevõtjale eluliselt vajalike tugiteenuste pakkujana.
- Saad ülevaate e-arvete kasutamisest Eestis – selge pilt mis ja miks on toimumas
- Saad teada kuidas e-arvete rakendamine aitab sul paremini raamatupidamisteenust osutada
- Saad teada kuidas ettevõtjale digitaalsete lahenduste valikul abiks olla ja millist rolli mängivad siin e-arved
- Saad praktilise ülevaate digitaalsetest lahendustest – tead, mida soovitada.
Märksõnad
E-arvest rääkides tuletan kohe meelde, et e-arve EI OLE PDF-fail e-kirja manuses, vaid raamatupidamissüsteemi automaatselt ilmuv masinloetav dokument, millelt andmed on juba kenasti ostuarve detailvaates näha, Raamatupidajana oled ettevõtjatele asendamatuks toeks paljude neile riigi poolt pandud kohustuste täitmisel – mille hulka kuuluvad kindlasti ka maksude maksmine ja raamatupidamisseaduse järgmine. Selge, et ennekõike tahab ettevõtja keskenduda oma äriprotsessidele, mille jaoks ta üldse oma ettevõtte rajas, mitte kõikvõimalikele kohustuslikele või soovituslikele haldus- või administratiivtegevustele. Siin tulevadki suures osas appi raamatupidamisteenuste pakkujad. Aga selleks, et raamatupidaja oma tugirolli edukalt täidaks, peab ta esmalt läbi mõtlema ja korraldama iseenda töö võimalikult optimaalseks ja tõhusaks. Meie õnneks elame riigis, kus infotehnoloogia võidukäik ja digitaliseerumine on toonud kaasa nii hulga riigipoolseid e-teenuseid kui ka laia valiku digilahendusi, mis aitavad raamatupidajal ettevõtjale nn abi- või tugitegevuste osas abiks olla.
Raamatupidamisteenuste pakkujad on tänases Eestis valdavalt võtnud kasutusele vähemasti mõne raamatupidamisprogrammi, sest käsitsi (või ka Excelis) arvepidamine on kordades aeglasem ja vigade tekkimise võimalused suuremad.
Raamatupidamisteenuste pakkujad on tänases Eestis valdavalt võtnud kasutusele vähemasti mõne raamatupidamisprogrammi, sest käsitsi (või ka Excelis) arvepidamine on kordades aeglasem ja vigade tekkimise võimalused suuremad. Seega on erinevalt ettevõtjatest, keda raamatupidajad teenindavad, digitaliseerumine juba aastaid igapäevane praktika. Pigem on veel jätkuvalt ettevõtjaid, kes kipuvad oma algdokumente raamatupidajale esitama paberkujul – siin on üks lihtsamaid omavahelise asjaajamise tõhusamaks muutmise võimalus: raamatupidaja aitab ettevõtjal minna digitaalse(ma)ks rakendades tänapäevasemaid lahendusi. Seega on raamatupidajal kaks suurt ülesannete rühma – muuta tõhusamaks iseenda töö ja aidata seda teha ka ettevõtjal.
Raamatupidaja jaoks on suur kasu, et tema kliendist ettevõtja müügiarve on kenasti raamatupidamissüsteemis, mis aitab loomulikult kaasa arvepidamise korrashoidmisele ja aastaaruande esitamisele.
Kõige lihtsam on kahepoolset koostööd digitaliseerimisel mõista müügiarve koostamise näitel – ettevõtja peab enda osutatud teenuse või müüdud kauba eest esitama arve. Kuigi tänaselgi päeval on võimalik täita arveblankett paberil, tehakse enamus arveid arvutis. Kas mõnes teksti- või tabeltöötluseprogrammis arve koostamine ja selle printmine või e-postiga saatmine on kõige mõistlikum? Loomulikult mitte, sest arve peab jõudma mitte ainult adressaadini, vaid ka ettevõtja enda raamatupidamisse. Seega pakub nutikas raamatupidaja müügiarve koostamiseks võimaluse enda üles seatud raamatupidamisprogrammis (tavaliselt täiesti tasuta funktsionaalsus), mille puhul tuleb ettevõtjale teha selgeks vaid mõned üksikud töövõtted. Enamuses digilahendustest on juba sisseehitatud ka e-arvete saatmine ja vastuvõtmine, mistõttu jääb ära ka tüütu e-posti kaudu arvete vahetamine. Raamatupidaja jaoks on suur kasu, et tema kliendist ettevõtja müügiarve on kenasti raamatupidamissüsteemis, mis aitab loomulikult kaasa arvepidamise korrashoidmisele ja aastaaruande esitamisele. Raamatupidaja osutab sedasi ettevõtjale üsna lihtsal viisil teene ja aitab tal digitaliseerimisest kasu lõigata, säästes tema aega ja energiat tüütute „pisiasjadega” toimetamise arvelt.
Eeltulenevast näitest ilmneb kuivõrd oluline ja kasulik on raamatupidajal vallata internetipõhiseid digilahendusi ning nende abil aidata ettevõtja protsesse tõhusamaks muuta. Lisaks e-arvete temaatikale, on kasutusel loomulikult netipanga võimalused, kus raamatupidaja saab suure efekti kasutades pangaliideseid andmete automaatseks raamatupidamissüsteemi importimiseks või ettevalmistatud maksekorralduste üles laadimiseks. Samuti on kviitungite-ostutšekkide töötlemiseks hea kasutada rakendusi nagu Costpocket, kus ettevõtja saab koheselt oma ostu eest saadud kviitungi pildistada, sealt digiteeritakse andmed ja edastatakse raamatupidamissüsteemi – suur ajasääst ja paberivabadus ühe hoobiga. Nutikas raamatupidaja pakub lisaks raamatupidamissüsteemi võimalustele ettevõtjale ka muid rakendusi, nt ajahalduseks Funkytime’i, mis võimaldab oma töötunde arveldavatel vabakutselistel jälgida ajakulu ja koostada müügiarveid või hoopis eelarvestamise rakendust VeeRa, mis annab kohese ülevaate eelarve täitmisest. Samuti on väga palju kasu rahakäibe jälgimise ja ennustamise rakendustest (Ebitly, Sisiflow).
Kokkuvõttes – digipädev ja nutikas raamatupidaja suudab tänaseid IT-maailma võimalusi rakendades olla ise tõhusam raamatupidamisteenuse pakkuja ja samas aidata oma klientidest ettevõtete haldussuutlikkust oluliselt tõsta ning lasta neil keskenduda äriprotsessidele ja kasumlikkuse kasvatamisele.