Esinejad:
Seminari juhatab sisse ja modereerib: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees: katab andmepõhise aruandluse üldisema teema sissejuhatuse: „Mis on andmepõhine aruandlus ja mille poolest see muudab traditsioonilist aruannete ettevalmistamise ja esitamise protsessi?“
Adele Johanson:
„Mida ESG aruandlusnõuded kaasa toovad otsestele aruandekohustuslastele ja kuidas see kandub üle nende partnerettevõtetele? Mida on juba tehtud ja mis on tulemas, (SuSTool, Interregi projekt).
„Kuidas andmed detailsemaks ajada ning mida näiteks erinevate andmeväljade kaudu saab edastada, et kestlikkuseinfo paremini liiguks?“
Andres Aavik, Flowit: ettevõtte kogemuslugu – oli Sustaxo arenduses kaasatud ja nad tegin Flowitiga läbi jalajälje enesehindamise Sustaxo keskkonnas. Jagab kogemust, kuidas nad ettevõttena andmeid kogusid ja miks see neile kasulik oli.
Kristiina Niilits, toetuste spetsialist, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), tutvustab avanevat meedet.
Sihtrühm: väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhid, juhatuse liikmed, finantsjuhid, ostujuhid, müügijuhid, tarneahela juhid, ettevõtte arendusspetsialistid, raamatupidajad.
Seminari toimumisaeg: 30.04 kell 10:00 – 12:00
Seminari formaat: VEEBIS (ZOOMIS)
Märksõnad
Tänavusel tunnustussündmusel, mille eestvedajaks oli Ida-Viru Ettevõtluskeskus tõime esile 2022. aasta tublid ja staažikad töötajad, silmapaistvad teod ning parimad koostööpartnerid.
AASTA TEGU on Smart Manufacturing Meetup konverents, mis on ainuke tööstuskonverents Lõuna-Eestis ja pakub väga tugevat konkurentsi Äripäeva korraldatud konverentsidele.
AASTA KOOSTÖÖPARTNER: Riigi Tugiteenuste Keskus ja PATEE
Programm, tänud Pille Ruulile toetava ja innustava programmi juhtimise eest!
VÕRGUSTIKUÜLENE AASTA KOLLEEG on Marje Randver, kes tõi uue lähenemise üle-eestilisele Ettevõtlusnädalale ja on alati abivalmis ja rõõmsameelne kolleeg.
Märksõnad
Alates 2019. aastast on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas, kui ministeerium võttis reaalajamajanduse valdkonna oma eestvedamisele.
Sirli Heinsoo on reaalajamajanduse alaseid projekte juhtinud alates 2016. aastast alustades algselt teema vedamist erasektoris Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus.
Alates 2019. aastast on Sirli töötanud reaalajamajanduse valdkonnajuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnas, kui ministeerium võttis reaalajamajanduse valdkonna oma eestvedamisele.
Aastate jooksul on Sirli algatanud ja panustanud erinevate reaalajamajanduse teemaliste era- ja avalike projektide ellu viimisesse nii piiriüleselt kui ka siseriiklikult. Samuti on Sirli eestvedamisel loodud erinevaid temaatilisi avaliku ja erasektori ühiseid koostöövorme töögruppide, komiteede ja juhtrühmade näol, millest on välja kasvanud uued ühisalgatused ettevõtluskeskkonna parendamise eesmärgil, nagu andmepõhine aruandlus.
Sirli on lõpetanud ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimise eriala Tartu Ülikoolis ning uurinud oma lõputöö raames täpsemalt, kuidas reaalajamajandus ja eelkõige e-arved ettevõtjate elu mõjutavad.
Sirli Heinsoo online seminari salvestust teemal “Eesti reaalajamajanduse ja andmepõhise aruandluse arengud ja tulevikusuunad saad nüüd järele vaadata!
Märksõnad
Tiina Timmotalo alustas 2017 aprillis FMJ Raamatupidamisteenused raamatupidajana, eelnev töökogemus on olnud seotud raamatupidamise, personalitöö ja ettevõtlusega.
Hea algusena sai Tiina kohe lisaks tavapärasele raamatupidamisele tegeleda personali- ja palgaarvestusega, see on tema lemmikvaldkond siiani. Päris kiiresti sai Tiinale selgeks, et andmete sisestamine on selle töö juures tema jaoks kõige igavam osa, seepärast haaras ta kinni igasugustest pakkumistest, kus nägi võimalust üksluiset andmesisestust vältida.
Jätkuvalt paelub Tiinat kliendid/projektid, kus saab midagi niimoodi tööle panna, et raamatupidaja osa oleks sisuline, st andmete töötlemine ja analüüs.
Tiina arvates on e-arve üks lihtsamaid variante ja võiks olla esmane valik, mida rakendada, et enda tööst eemaldada robotile jõukohane osa.
Tiina Timmotalo esines 21.11 toimunud koolitusel: “Kuidas e-arved ja andmepõhine aruandlus mõjutavad raamatupidaja tööd?” Vaata järele!
Märksõnad
Olgu selleks kõne, email või chat, seda saab analüüsida ja automaatselt panna tööle äri kasuks.
Terje Ennomäe on ettevõtte Feelingstream asutaja, mis analüüsib vestlusi kõnekeskuses. Olgu selleks kõne, email või chat, seda saab analüüsida ja automaatselt panna tööle äri kasuks.
Terje tutvustab igapäevaselt ettevõtjatele tehisintellekti põhiseid lahendusi ja aitab kliendisuhtluse andmeid kasutada ärianalüüsiks.
Terjel on magistrikraad Euroopa õpingute ja teenuse disaini erialal.
Tema varasemad ametid on olnud seotud klienditeeninduse ja kvaliteedijuhtimisega pangandussektoris.
Terje astus üles 31.10 toimunud tasuta online seminaril „Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!“
Seminaril andis Terje ülevaate klienditeeninduses tekkivate andmete maailmast ning arutles, miks ja kas erinevad kanalid (kõne, email, chat) annavad meile eelise ettevõtte äriliste eesmärkide täitmiseks. Kas võib nii olla, et tehisintellekt aitab luua efektiivsust, kuid ei saa pakkuda nii head kliendikogemust? Või hoopis aitavad andmed meil igapäevaotsuseid paremini teha, sest me näeme rohkem ja me ei tegele ebaolulisega? Terje näitab kasutuslugusid suurtes ettevõtetes ning toob sisse praktilisi ideid klienditeeninduse automatiseerimiseks.
Vaata järele!
Märksõnad
Oma töös MindTitani tegevjuhina teeb Kristjan koostööd nii korporatsioonide, startuppide kui ka avaliku sektoriga, et leida need ärilised probleemid, mille lahendamiseks on mõistlik kasutada tehisintellekti.
Olles taustalt insener, on ta varasemas elus üles ehitanud Milremi autonoomse sõitmise üksuse ning löönud kaasa Tudengivormeli tarkvara ja elektroonika arenduses.
MindTitani eesmärgiks on lahendada tehisintellekti (AI) abil äriprobleeme; probleeme, mille lahendus peitub andmetes ning mida lihtsamal moel ei õnnestu lahendada. MindTitani 85% AI projektidest õnnestuvad, samal ajal kui Gartneri statistika ütleb, et 85% kõigist AI projektidest ebaõnnestuvad.
Kristjan Jansons astus üles 17.10 toimunud tasuta online seminaril „Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!“
Seminaril andis Kristjan ülevaate, mida tehisintellektiga teha, mida mitte? Ja millised on tulevikusuunad?
Vaata järele!
Märksõnad
Läänemaa SA, Hiiumaa Arenduskeskus ja EASi ja KredExi ühendasutus kutsub ettevõtjaid DigiSeminarile.
Neljas DigiSeminar toimub 6. detsembril Haapsalus, Fra Mare Thalasso SPA, aadress Ranna tee 2, Haapsalu linn, seminariruum Panoraam.
Registreerumine seminarile on avatud!
Päevakava:
12.00 – 12.30 – Kogunemine ja tervitusamps
12.30 – 12.45 – Avasõnad – EAS ja SA Läänemaa ja SA Hiiumaa Arenduskeskus
12.45 – 13.45 – Kaarel Suuk, Ensto Estonia pikaaegne tegevjuht – Tootmispotentsiaali tõstmine: praktilised strateegiad ja näited, protsesside tähtsus ning tootmise digitaliseerimine
13.45 – 14.00 – Sirutuspaus
14.00 – 15.00 – Erki Ala, AS DALE tootmise planeerija – Tootmisprotsessi digitaliseerimine AS DALE näitel
15.00 – 15.15 – Sirutuspaus
15.15 – 15.45 – Reet Pärgmäe AIRE tutvustus
15.45 – 16.00 – Lõppsõnad
Kaarel Suuk on Ensto Estonia tegevjuht, keda iseloomustavad pidevad otsingud ettevõtte arendamiseks. Juhina peab ta enda oluliseks rolliks luua selleks vajalik keskkond julgustades töötajaid protsesse parendama ja ennast arendama. Ta usub, et kõige suurema väärtuse annab ettevõttele töötajate kaasamine.
Kaarel ise sõnab, et eesmärkide poole saab liikuda inimeste kaudu ja läbi eestvedamise. Kaarel ei ole mitte ainult Lean-praktik vaid ka Lean-filosoofia tuline pooldaja vaid ta on tootmisettevõttes täitnud erinevaid rolle müügiüksuses, kliendihalduses, logistikas, tootmises. Olles kasvanud tippjuhiks ettevõtte seest, teab ja tunneb Kaarel hästi nii ettevõtte erinevaid protsesse, kui mõistab ka seda, kuivõrd oluline on ettevõtte sisene hea kommunikatsioon. Ta pooldab avatud organisatsiooni põhimõtet ja jagab hea meelega enda kogemusi.
Erki Ala on AS Dale LD täna tootmise planeerija ning Dales töötanud tänaseks juba 18.a. Oma igapäevatöös vastutab Erki õigeaegsete tarnete ja tootmisplaani eest, klientidega suhtluse ja ostmise eest. Samuti tegeleb protsessidega ja püüab leida parendusi läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise. Hetkel tegeleb lisaks ka õpingutega ja on 4. aasta tudeng Tallinna Tehnikakõrgkoolis, kus õpib tootmise korraldamise ja juhtimise erialal. AS Dale LD peamine tegevusala on plasti survevalu ja ekstrusioon, milles kogemust juba 32 aastat. Tootmise asukohaks on Hiiumaa, Leisu, kus töötab kokku 38 inimest.
Ettevõte põhineb kohalikul erakapitalil ja omab üle 3000m2 tootmis- ja laopinda, lisaks ka 35 survevalu pressi ja 3 ekstruuderliini.
Reet Pärgmäe on Public Funding Manager AIRE AI & ROBOTICS ESTONIA’s (AIRE). Meie soov on tuua ülikoolid tööstusele lähemale. Pakume ettevõtetele uudseid erilahendusi, mida eraturult ei leia – olgu selleks uue tehnoloogia või tarkvara testimine, andmeanalüüsimeetodid, pilvelahendused, ennetav hooldus või digitaalsete kaksikute arendus. Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & ROBOTICS ESTONIA) toetab Eesti tööstusettevõtteid nutikate digilahenduste kasutusele võtmisel tehisintellekti ja robootika vallas. AIRE-st saad nii teadmisi, kontakte kui ka infot rahastusallikate kohta.
Märksõnad
Jõgevamaa Arendus- ja ettevõtluskeskus, Järvamaa SA ja EASi ja KredExi ühendasutus kutsub ettevõtjaid DigiSeminarile – Küberturvalisus
Kolmas DigiSeminar toimub 22. novembril Pajusi Mõisa Von Wahli Restoran, Pajusi, 48224 Jõgevamaa, asukoha leiad SIIT!
Registreeru seminarile veel avatud!
Tule kuulama ja saa teada:
- Kas odavam on küberrünnet ennetada või tegeleda tagajärgedega?
- Mida teha, et küberründed ei kimbutaks?
- Kuidas ennast kaitsta?
- Ülevaade ühes ettevõttes toimunud küberrünnaku juurdlusest.
- Kuidas täpsemalt küberrünnak aset leidis?
- Milline nägi välja küberründe juurdlus?
- Kui suured otsesed ja kaudsed kulud kaasnesid küberründe juurdlusega?
Päevakava:
11.00 – 11.30 Kogunemine ja tervitus amps
11.30 – 11.45 Avasõnad (EAS ja Jõgevamaa arendus-ja ettevõtluskeskus)
11.45 – 12.45 Harri Uljas OIXIO küberturbe konsultant/insener. „Kui kalliks võib minna küberintsidendi lahendamine“
- Ülevaade ühes ettevõttes toimunud küberrünnaku juurdlusest.
- Kuidas täpsemalt küberrünnak aset leidis?
- Milline nägi välja küberründe juurdlus?
- Kui suured otsesed ja kaudsed kulud kaasnesid küberründe juurdlusega?
- Kas odavam on küberrünnet ennetada või tegeleda tagajärgedega?
- Mida teha, et küberründed ei kimbutaks?
12.45 – 13.30 Sirutuspaus koos toekama ampsuga
13.30 – 15.00 Jürgen Erm – CYBERS, tegevjuht. Diana Sosnovski – EstHus OÜ, juhatuse liige. Lahkame küberrünnete mõju ettevõtetele ning arutame kuidas ennast kaitsta. Kogemuslood elust enesest ja ITL küberturbe kampaaniast.
15.00– 15.10 Lõpusõnad
Esinejad:
Harri Uljas, küberturbe konsultant ja insener. Harri endast: Olen üle 15 aasta IT valdkonnas tegutsenud küberturbe konsultant ja tehniline insener. Olen oma olemuselt hea teoreetik ja veel parem praktik, kes suudab kõik lennukad ideed ka päriselt ellu viia. Viimastel aastatel on minu üheks suureks eesmärgiks tõsta ettevõtetes küberturvalisuse teadlikust läbi erinevate koolituste, seminaride ja konsultatsioonide.
Jürgen Erm, CYBERS, tegevjuht. Jürgen endast: Olen omandanud oma karjääri jooksul mitmesuguseid kasulikke teadmisi ja kogemusi küberturbe strateegiate, intsidentide halduse ja turvapraktikate alal. Minu eesmärgiks on aidata ettevõtetel tunda end turvaliselt tänapäevases digitaalses keskkonnas, luues koostöös tõhusaid lahendusi.
Diana Sosnovski, EstHus OÜ juhatuse liige ja osanik. Olen vastutav EstHus OÜs personali, finantside ja infotehnoloogia eest. Meie ettevõte on Skandinaavias ja Baltimaades ainus puitmajatehas, kus maju valmistatakse MHM – Massiv-Holz-Mauer® (ristkiht-naelpuit) tehnoloogiat kasutades. See liimi ja keemikaalide vaba tehnoloogia võimaldab pakkuda meie klientidele hea sisekliimaga tervisliku elukeskkonda. Samuti oleme esimene majatehas kellel on nii FSC kui ka PEFC tarneahela sertifikaadid, mis annavad tõestust, et puit on pärit vastutustundlikust metsandusest.
Märksõnad
Võrumaa Arenduskeskus, Põlvamaa Arenduskeskus, TSENTER ja EASi ja KredExi ühendasutus kutsub ettevõtjaid DigiSeminarile!
Teine DigiSeminar toimub 31. oktoobril Võrumaal, Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses TSENTER, Pärna tee 1, Väimela, Võru vald, Võru Maakond, asukoha leiad SIIT!
Registreeru seminarile hiljemalt 29.oktoobriks!
Päevakava:
10.30 – 10:45 Kogunemine, kohvi ja suupisted
10:45 – 11:00 Avasõnad EAS ja Võrumaa Arenduskeskus
11:00 – 12:00 Ressursside planeerimise tarkvara ERP kogemuslugu – ettevõtja Remo Allikas – AS Võru EMPAK tegevjuht
12:00 – 13:00 Lõunapaus, kohvi ja suupisted
13:00 – 13:50 Lean-juhtimine ettevõttes I osa – Marek Bankiir – Leanway OÜ asutaja, koolitaja
13:50 – 14:00 Sirutuspaus
14:00 – 15:00 Lean-juhtimine ettevõttes II osa – Marek Bankiir – Leanway OÜ asutaja, koolitaja
15:00 Lõpusõnad
Oma kogemuslugu ERPi, ehk ettevõtte ressursside planeerimise tarkvaraga jagab Remo Allikas, kes on pehmemööbli tootja – AS Võru EMPAKi tegevjuht.
Remo ise on pärit Pärnumaalt ning logistika suuna taustaga. Võru Empak AS on pereettevõte ning ühel päeval ei olnudki muud varianti kui tulla seda Võrru juhtima. Puidualane taust sellel hetkel puudus, kuid Remo on ennast viimase 10aasta jooksul selles valdkonnas harinud ja saanud palju praktilist kogemust. Täna on tööandja 40 inimesele ning ühtlasi ka Kagu Eesti Puiduklastri juht.
Marek Bankiir räägib Lean juhtimise olulisusest. Marek on Leanway OÜ asutaja, koolitaja ja praktik. Ta on suure rahvusvahelise kogemusega ja Eestis üks väheseid ainult lean-juhtimisele spetsialiseerunud konsultant/koolitaja. Marek on läbi viinud mitmeid lean-teemalisi koolitusi mitmetele Eesti tippettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Marek on töötanud Carlsberg Groupis OPEX ja lean-manageri positsioonidel ning nõustanud mitmeid Eesti edukaid suurettevõtteid, aidates protsessitäiuse abil saavutada konkurentsieelise.
“Ettevõtte juhtimine on oma olemuselt äärmiselt keeruline, mida võimendab omakorda pidevalt muutuv ja konkurentsitihe keskkond. Kuidas suuta säärases keskkonnas teha õigeid strateegilisi ja taktikalisi valikuid, et saavutada positiivset rahavoogu, madalaid kulusid ja suurepärast klienditeenindust? Iseäranis veel olukorras, kus valitseb üleüldine segadus sellest, mis ettevõtte tõhusaks muutmisel töötab ja mis mitte. Üsna levinud on liikuda aastast aastasse ühelt initsiatiivilt teisele. Kord võetakse eesmärgiks “vähendada raiskamisi” ja siis jälle “suurendada digitaliseerituse taset”. Nii juhtub, kui puudub praktiline arusaam sellest, kuidas operatsioonid, mida püütakse jõuga juhtida, tegelikult käituvad.
Seminari käigus saab osaleja põgusa ülevaate lean-juhtimise kontseptsioonist ja kuidas selle rakendamine operatsioonide juhtimise teadusega aitab saada objektiivse ülevaate sellest, mis ettevõtte tõhusamaks muutmisel töötab ning mis mitte, et sedasi konkureerimisvalikute virr-varris teha õigeid otsuseid. Kuna iga ettevõtte operatsioonisüsteem on unikaalne, siis väljakutsete ulatus, mida juhid kohtavad, on peaaegu lõputu. Ja see on just peamine põhjus, miks meil on vaja juhtimiseks mõnda meta-distsipliini (näiteks lean-juhtimine) ja ports teaduslikku lähenemist, et parema intuitsiooniga väljakutsetega toime tulla.”
Seminaripäeva juhib Kaido Palu – ettevõtluse suunajuht Võrumaa Arenduskeskus. Temaga saab ühendust e-posti teel aadressil kaido.palu@vorumaa.ee või telefonil +372 58550202.
Seminar on osalejale tasuta, seminare rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Üritus toimub hübriidformaadis, kuid küsimustesse ja mõttevahetustesse on kaasatud vaid kohapealsed osalejad. Ürituse linki jagatakse soovijatele vajaduspõhiselt.
Sirutuspausid annavad hea võimaluse kiireks ampsuks ning tee/kohvitassi kõrval osalejate vahelisteks mõttevahetusteks.
Märksõnad
Miks peaks tegema otsuseid andmete ja mitte kõhutunde pealt? Kuidas panna inimesed mõistma, milline tohutu väärtus andmetes tegelikult peidus on? Kuidas täpselt see väärtus tehisintellekti abil enda kasuks tööle panna, et pakkuda järjest personaalsemaid ja proaktiivsemaid teenuseid?
Just nende küsimustega tegeleb Kristel Kriisa Riigi Infosüsteemi Ameti masinõppe ja keeletehnoloogia osakonnas tihedas koostöös MKMi digiriigi arengu osakonnaga.
Eesti on tuntud kui üks maailma juhtivaid digiriike. 99% meie avaliku sektori teenustest on digitaalsed, andmevahetus süsteemide vahel toimub turvaliselt ja sujuvalt ning võtame järjest rohkem kasutusele tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk kratte. Meid külastavad igal nädalal kümned delegatsioonid, et meie kogemustest õppida. Meie ise tüüpiliste eestlastena aga oleme pigem tagasihoidlikud ja tihti ka ülemäära kriitilised oma saavutuste osas ning soovime arendada veel ägedamaid lahendusi ja veel paremaid teenuseid.
Kristelil on pikaajaline kogemus avalikus sektoris haridustehnoloogia valdkonnas, kus ta tegeles aastaid keeleoskuse arvutipõhise hindamisega. RIAs töötab Kristel 2022. aastast ning nüüd on tema fookuses tehisintellekt avalikus sektoris. Kristel osaleb Eesti kolmanda tehisintellekti strateegia ehk kratikava koostamises ning juhib kratitoe portfelli projekti, mille kaudu pakutakse avaliku sektori asutustele krattide arendamisel ja juurutamisel tuge. Ta on korraldanud seminare mitmes ministeeriumis ja IT-majas nii virtuaalselt kui silmast-silma. Ka on RIA ja MKM viinud läbi ajurünnakuid ja süvatöötubasid, mille raames on mitmed avaliku sektori asutused koostanud koostöös erasektori parimate ekspertidega projektiplaane uute ja põnevate lahenduste arendamiseks. Lisaks teeb Kristel koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et jagada kogemusi tehisintellekti rakendamisel avalikus sektoris.
Kristeli hobi on kirjutamine ning tema sulest on ilmunud kaks noorteromaani.
17.10 ja 31.10 toimuvad tasuta online jätku seminarid teemal “Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!” kus Kristel Kriisa räägib täpsemalt, miks andmed on ülioluline vara: nende võimalused, eeldused, ohud ja tulevikusuundumused.
Seminaril uurime lähemalt, miks andmeid mõnikord uueks naftaks nimetatakse, milline väärtus neis tegelikult peidus on ja kuidas see väärtus andmetest näiteks tehisintellekti abil kätte saada. Vaatame, kuidas võiks andmeid efektiivselt kasutada ressursside optimeerimiseks, tulu genereerimiseks ning paremate toodete või teenuste pakkumiseks. Tutvume edulugudega, analüüsime võimalikke ohukohti ja räägime tulevikusuundadest.
Vaata järele!