admin

Maakondlikest arenduskeksustes pälvib Eesti Vabariigi Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi Kuldar Leis. Leisile on omistatud tunnustus pikaajalise ja eduka ettevõtluse edendamise töö eest.

Kuldar Leis töötab alates 2017. aastast Kagu-Eestis ettevõtluskonsultandina ja nõustab piirkondlikke ettevõtjaid enda äri edendamiseks, järgmiste suurte sammude tegemiseks. Lisaks sellele peab Leis oluliseks noorte ettevõtlikkuse edendamist ja osaleb hea meelega koolides külalisõpetajana või viib läbi tegevusi, millega noori ettevõtlikkuse pisikuga nakatada. Nii aitab ta nõu kui ka jõuga ettevõtjaid, koole kui ka kogukonda üldse.

Pildil Kuldar Leis. Foto autor: Tauno Tõhk.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 114 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Kõikide teenetemärgi saajatega saab tutvuda ERR uudisteportaalist.

Täna ekspordivad e-kanaleid kaudu Eesti väikestest ja keskmistest ettevõttest vaid 8%, mis paigutab meid Euroopa Liidu riikidega võrreldes pingerea teise poolde. Teisalt eestlaste endi e-ostudest on 45-50% piiriülesed ning see hulk kasvab samamoodi kui kohalikust e-poest ostmine.  Seda enam on oluline, et kohalikud ettevõtjad püsiksid konkurentsis ja kasutaksid ära suurt potentsiaali enda toodete müügiks läbi e-kanalite, olgu selleks siis e-pood või mõni platvorm.

Tänavuse aasta algusest on maakondlikud arenduskeskused ja Eesti E-kaubanduse Liit alustanud koostööd, et tõsta piirkondlike ettevõtjate teadmisi e-kaubandusest ning tutvustada e-kaubandust kui ühte võimalust piiriüleseks müügiks.

E-kaubanduse ja laiemalt e-äri võimalusi tutvustati tänavusel Ettevõtlusnädalal, mil toimusid pea igas maakonnas e-äri teemalised seminarid, konverentsid. Nendelt sündmustelt võttis osa 892 piirkondlikku ettevõtjat ja huvilist. Huvi valdkonna vastu on suur, kuid paljud on takerdunud julguse kui ka teadmiste puuduse taha.
Eelkõige on ettevõtjad toonud välja, et enam on vaja teadmisi nii seadusandlusest kui ka praktilistest digiturunduse koolitustest. Euroopa Parlamendi viimase aja uuringutest selgub samuti, et Eesti ettevõtjad ei kasuta võrreldes Euroopa ametivendadega turunduskanalitena piisavalt agaralt digikanaleid. Peamiselt kasutatakse vaid ühe kanali võimalusi, Euroopa keskmine kaupmees kasutab turundamiseks vähemalt kahte ühismeedia- või digikanalit.

Aasta vältel on toimunud e-kaubanduse alased koolitused ja infopäevad ka maakondlike arenduskeskuste konsultantidele – üle on vaadatud alustava e-kaupleja näidis äriplaan kui ka omandatud teadmisi seadusandluses. Koolitusperioodi käigus on valminud ka teenuseosutajate list, mis on konsultantidele abiks, kui klientidel tekib spetsiifilisemaid küsimusi e-kaubandusega tegelemisel.

Millist abi saab alustav e-kaupleja?

– alustav ettevõtja saab pöörduda endale lähimasse maakondlikusse arenduskeskusesse, et saada nõu ettevõtlusega alustamise kohta.

– saab osaleda videokoolitusel: kuidas alustada e-poega?

– saab tutvuda infomaterjalidega Eesti E-kaubanduse Liidu koduleheküljel.

E-kaubandusega saab tegeleda igalt poolt – selleks ei pea elama linnas, vaid võib meelepärase tegevusega alustada mõnest väiksemast piirkonnast. Julget peale hakkamist!

Maakondlike arenduskeskuste võrgustik kutsub ettevõtjaid 2020. aastal toimuvatele välismesside ühis­külastustele. Järgmisel aastal on planeeritud 10 messikülastust Euroopas. Külastusreiside eesmärk on aidata ettevõtetel välja arendada uusi tooteid ja teenuseid ning asuda eksportima.

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul on oluline, et ettevõtted hoiaksid ennast kursis valdkondade arengutrendidega ja oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Tema sõnul annab reisidel osalemine võimaluse hankida uusi ideid ning tutvuda messiga enne kui tehakse otsus välja minna eksponendina. Põhjalikum ülevaade erinevatest uutest tehnoloogiatest, toodetest ning turundusvõimalustest aitab suurendada ekspordipotentsiaali.

Tänavu ootavad maakondlikud arenduskeskused ettevõtjaid osalema messireisidel, mis on suunatud nii töötlevale tööstusele, taastuvenergiale, loodusturismile kui ka disainile. Valik on tehtud maakondadest tulnud ettepanekute alusel, et julgustada piirkondlikke ettevõtteid eksportima asumisel.

2020. aastal toimuvad külastused järgmistele messidele:

• biomassi mess„European Biomass Conference & Exhibition“ Prantsusmaal,
• taastuvenergiamess „All-Energy Exhibition & Conference“ Šotimaal,
• loodusturismi mess „Birdfair“ Inglismaal,
• komposiitmaterjalide mess „JEC World“ Prantsusmaal,
• mööblikomponentide tootjate mess „Furnica“ Poolas,
• ökoehituse mess „Futurebuild London“ Inglismaal,
• loodus- ja mahepõllumajanduslike toodete mess „Natural & Organic Products Europe“ Suurbritannias
• tööstusmess „Motek“ Saksamaal,
• sisustus -ja disainimess „Formland“ Taanis,
• tööstusmess „Hannover Messe“ Saksamaal.

Messikülastustest võivad osa võtta kõik Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kes võiksid arenduskeskuste hinnangul vastavast messist kasu saada. Registreerunute hulgast valiku tegemisel on eelistatud  suurema ekspordipotentsiaaliga ettevõtted. Messikülastustega kaasneb omaosalus, reise kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline organisatsioon, mis pakub tasuta nõustamist ettevõtjatele, investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele omavalitsustele igas maakonnas.

Uuri lähemalt SIIT.

Kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, Ühisnädal, toimub 26. novembrist kuni 3. detsembrini 2019 üle Eesti.
Maakondlikud Arenduskeskused, kes Ühisnädala tegevusi koos mitmete partneritega korraldavad, kutsuvad üles inimesi märkama vabakonna eestvedajate panust ühiskonna arengusse ning tunnustama  kodanikuaktiivsust ja pealehakkamist.

Siseministeeriumi poolt tellitud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu (2019) tulemustest selgus, et uute eestvedajate kasv on aastast-aastasse napp ja ühenduste tegevust tuleks enam märgata ning tunnustada. Maakondlikud arenduskeskused korraldavad oma maakonnas tunnustussündmusi, et tõsta esile piirkondlikke algatusi, ühendusi, asutusi ja eestvedajaid, kes on silma paistnud oma tegevusega.

Ühisnädala lõpetavad üle-eestilised annetamistalgud, mis toimuvad esmakordselt Eestis 3. detsembril. Annetamistalgutel on osalema oodatud kõik vabaühendused, kes soovivad tugevdada enda sidemeid olemasolevate annetajatega või neid juurde leida. Samuti on oodatud kõik soovijad annetama vabaühenduste heaks.

Ühisnädal on kodanikualgatusi tutvustav nädal, mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös arvukate partneritega alates 2012. aastast. Enne seda tähistati igas piirkonnas kodanikupäeva, mille raames korraldati kodanikuühiskonda tutvustavaid sündmuseid.

17.10.2019 kogunes enam kui 400 õpetajat, koolijuhti ja noort haridusprogrammi Ettevõtlik Kool haridusfestivalile. Festivali raames kuulutati välja koolide ja lasteaedade parimad ettevõtlikku hoiakut arendavad edulood ning jagati välja standardid ehk kvaliteeditunnustused õppeasutustele, mis rakendavad süsteemselt ettevõtlikku õpet.

Haridusprogrammi Ettevõtlik Kool koordinaatori Kristi Krilovsi sõnul töötab täna enam kui 125 kooli ja lasteaeda programmi põhimõtete järgi. Krilovs: „Ettevõtlik Kool on kui kaasaegne hariduse kvaliteedimärk. See on teisisõnu koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.“

Sel aastal jagati välja 29 standardit ehk kvaliteeditunnustust, sh Sillamäe Lasteaed Päikseke sai kõrgeima taseme ehk kuldtaseme ning Antsla Gümnaasiumile ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumile omistati hõbetase. Baastasemed omistati kokku 26 õppeasutusele üle Eesti. Standardeid jagatakse 3 kategoorias (baas-, hõbe- ja kuldtase) õppeasutustele, mis on juurutanud hästi igapäeva õppesse ettevõtliku ja õppijakeskse õpikäsitluse.

 

Standardid ehk kvaliteeditunnustuse saajad:

Kuldtase:

Ida-Virumaa: Sillamäe Lasteaed Päikseke

Hõbetase:

Võrumaa: Antsla Gümnaasium

Jõgevamaa: Põltsamaa Ühigümnaasium

Baastase:
Raplamaa: Kohila Gümnaasium

Ida-Virumaa: Lüganuse Kool, Jõhvi Vene Põhikool, Jõhvi Põhikool, Illuka Kool

Pärnumaa: Vändra Gümnaasium, Jõõpre Kool

Lääne-Virumaa: Vasta Kool, Kunda Ühisgümnaasium, Uhtna Põhikool, Kunda Lasteaed Kelluke, Vasta Kooli Lasteaed Mõmmik,

Järvamaa: Türi Põhikool, Paide Hammerbecki Põhikool, Paide Hillar Hanssoo Põhikool, Imavere Põhikool, Peetri Kool

Viljandimaa: Viljandi Jakobsoni Kool,

Saaremaa: Aste Põhikool, Lümanda Põhikool, Kärla Põhikool, Leisi Keskkool

Valgamaa: Lüllemäe Põhikool, Tsirguliina Kool

Hiiumaa: Lauka Põhikool

Võrumaa: Mõniste Kool

 

Edulugude konkurssi parimad eestvedamised on:

Kategoorias „Põnevaim tund“:

I koht:  Koeru Keskkooli projekt „Ettevõtliku õpilase koolitund on põnev“

II koht: Rakke Kooli projekt „Cad Robotics“

III koht: Läänemaa Ühisgümnaasiumi projekt „Praktilise turunduse kootööprojekt“

 

Kategoorias „Heategu kogukonnale“

I koht: Oru Kool projektiga „Linnaga Linnamäel“

II koht: Võru Kesklinna Kool „Muusikal“

III koht: Jõõpre Kool „Jõõpre bussipeatuse uuendamine“

 

Kategoorias „Parim koostöö partneriga“

I koht: Lihula Gümnaasiumi projekt „Heategevuslik viimase koolikella ball“

II koht: Väätsa Põhikooli projekt „Träsh Walk“

III koht: Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi projekt „Moedemm“

 

Kategoorias „Noorte/laste algatus“

I koht: Rakvere Reaalgümnaasium „Raamat“

II koht: Hargla Kooli projekt „Teistsugune koolipäev“

III koht: Antsla Gümnaasium „Loovuslaager“

 

Kategoorias „Ettevõtlik lasteaed“:

I koht: Rakvere Eralasteaed Kaur projektiga „Kanad lasteaias“

II koht: Türi Lasteaia projekt: „Toidu teekond taldrikule“

III koht: Sillamäe Lasteaed Päikseke projekt „Robootika“

 

Haridusfestival on haridusprogrammi Ettevõtlik kool algatusel aastal 2007 sündinud üritus koolijuhtidele, õpetajatele ja õpilastele. Ettevõtlik Kool on üle-eestiline haridusprogramm, mis toob koolidesse, lasteaedadesse põnevat ja kaasavat õppimise metoodikat. Ettevõtliku Kooli võrgustik on laienenud igasse Eesti maakonda, kus kohalikul tasandil koordineerivad programmi maakondlikud arenduskeskused.

 

Brüssel, 04.09.2019

Valmisolek kokkuleppeta Brexitiks: komisjoni üleskutse valmistuda Ühendkuningriigi väljaastumiseks EList 31. oktoobril 2019

Komisjon esitas täna, kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumiseni 31. oktoobril 2019 on jäänud kaheksa nädalat, oma kuuenda kokkuleppeta Brexitiks valmisoleku teatise, milles korratakse üleskutset kõigile EL 27 sidusrühmadele valmistuda kokkuleppeta stsenaariumiks. Arvestades ebakindlust, mis väljaastumislepingu ratifitseerimise suhtes endiselt valitseb, ja riigi üldist sisepoliitilist olukorda, on võimalik, kuigi ebasoovitav, et 1. novembril 2019 teostub kokkuleppeta stsenaarium.

Seda arvesse võttes avaldas Euroopa Komisjon täna üksikasjaliku kontroll-lehe, et aidata Ühendkuningriigiga kauplevatel ettevõtjatel teha viimaseid ettevalmistusi. Selleks et minimeerida kaubandusvoogude häired, peaksid kõik Ühendkuningriigi tarneahelates osalejad olema olenemata oma asukohast kursis oma kohustuste ja vorminõuetega piiriülese kaubanduse valdkonnas. Kontroll-leht tugineb varasematele teatistele ja sidusrühmadele saadetud 100 teatele, mis hõlmavad mitmesuguseid valdkondi.

Lisaks sellele tegi komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku teha vajalikke kohandusi, et muuta kokkuleppeta stsenaariumi puhul transpordi valdkonnas rakendatavate ELi erandolukorra meetmete kehtivusaega. Komisjon tegi samuti ettepaneku kasutada ka 2020. aasta puhul 2019. aastal kehtivaid erandolukorra meetmeid, mis käsitlevad kalandussektorit ja Ühendkuningriigi võimalikku osalemist ELi 2020. aasta eelarves. Need meetmed on vajalikud, võttes arvesse otsust pikendada artiklis 50 sätestatud tähtaega 31. oktoobrini 2019.

Viimaks tegi komisjon ettepaneku tagada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu toetus ettevõtjatele, töötajatele ja liikmesriikidele, keda kokkuleppeta stsenaarium kõige enam mõjutab. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad need ettepanekud heaks kiitma.

Komisjon tuletab meelde, et kõik sidusrühmad peavad olema valmis kõigiks stsenaariumideks. Kuna kokkuleppeta stsenaarium on endiselt võimalik, soovitab komisjon tungivalt kõigil sidusrühmadel kasutada tänu artiklis 50 sätestatud tähtaja pikendamisele saadud lisaaega ja võtta kõik vajalikud meetmed, et valmistuda Ühendkuningriigi väljaastumiseks EList.

Konkreetsete erandolukorra meetmete tehnilised kohandused, et võtta arvesse Ühendkuningriigi väljaastumiskuupäeva 31. oktoober 2019

11. aprillil 2019 pikendas Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) artiklis 50 sätestatud tähtaega 31. oktoobrini 2019. Seda tehti Ühendkuningriigi taotlusel ja kokkuleppel Ühendkuningriigiga.

Võttes arvesse tähtaja pikendamist, vaatas komisjon läbi kõik ELi valmisoleku ja erandolukorra meetmed, et tagada nende jätkuv otstarbekohasus. Komisjon leidis, et need meetmed täidavad jätkuvalt oma eesmärki ja neid ei ole vaja sisuliselt muuta. Komisjon tegi täna siiski ettepaneku teha teatavaid tehnilisi kohandusi konkreetsetesse erandolukorra meetmetesse, et võtta arvesse uut artiklis 50 sätestatud tähtaega.

Need kohandused tehakse kolmes põhivaldkonnas.

1. Transport

• Määrus, millega tagatakse põhiline kaupade ja sõitjate veoühendus (määrus (EL) 2019/501): komisjon tegi täna ettepaneku pikendada selle määruse kehtivust kuni 31. juulini 2020, et kajastada algse määruse põhimõtteid ja kestust.

• Põhiline lennuühendus (määrus (EL) 2019/502): komisjon tegi täna ettepaneku pikendada selle määruse kehtivust kuni 24. oktoobrini 2020, et kajastada algse määruse põhimõtteid ja kestust.

2. Kalandustegevus

• Määrus kalapüügilubade kohta: komisjon tegi täna ettepaneku pikendada vastu võetud erandolukorra määruse (määrus (EL) 2019/498) lähenemisviisi ja kasutada 2020. aasta puhul samalaadset meedet, millega luuakse raamistik, mis võimaldab ELi ja Ühendkuningriigi kaluritel säilitada 2020. aastal juurdepääsu teineteise vetele. 3. ELi eelarve

• Komisjon tegi täna ettepaneku pikendada 2019. aasta erandolukorra eelarve määruse (nõukogu määrus (EL, Euratom) 2019/1197) lähenemisviisi ja kasutada 2020. aasta puhul samalaadset meedet. See tähendab, et Ühendkuningriigile ja Ühendkuningriigi toetusesaajatele jääb õigus osaleda ELi eelarvest rahastatavates programmides ja saada rahastamist kuni 2020. aasta lõpuni, kui Ühendkuningriik nõustub juba 2019. aasta erandolukorra määrusega kehtestatud tingimustega ja täidab neid, tasub oma osamakse 2020. aasta eelarvesse ning nõustub kohustuslike auditite ja kontrollide korraldamisega.

 

ELi rahalise toetuse andmine kokkuleppeta Brexitist enim mõjutatud isikutele

Komisjon teatas oma neljandas Brexitiks valmisoleku teatises 10. aprillil 2019, et kokkuleppeta stsenaariumist enim mõjutatud isikud võivad saada teatavates valdkondades ELi tehnilist ja rahalist abi.

Lisaks olemasolevatele programmidele ja vahenditele on komisjon täna teinud järgmist.

• Teinud ettepaneku laiendada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohaldamisala, et see hõlmaks teatavatel tingimustel liikmesriikidele kokkuleppeta stsenaariumist tekkida võivaid suuri rahalisi kulutusi.
• Teinud ettepaneku tagada, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi saab teatavatel tingimustel kasutada kokkuleppeta stsenaariumi tõttu koondatud töötajate ja tööta jäänud füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks.
Põllumajandussektoris tehakse kättesaadavaks kõik turu toetamise ja põllumajandustootjate otsese rahalise toetamise olemasolevad vahendid, et leevendada suurimat mõju põllumajandustoidu turgudele. Selleks et anda vahetumat toetust näiteks väikeettevõtjatele, kes on Ühendkuningriigiga suurel määral seotud, pakuvad ELi riigiabi eeskirjad paindlikke lahendusi riiklike toetusmeetmete võtmiseks.

Iirimaa

Komisjon ja Iirimaa jätkavad koostööd, et teha kindlaks vahetult pärast kokkuleppeta väljaastumist kasutatavad erandolukorra menetlused ja leida sellele järgnevaks ajavahemikuks pikaajalisem lahendus, võttes arvesse Iirimaa ainulaadset olukorda ja kaht eesmärki: kaitsta siseturu terviklikkust ja vältida ranget piirikontrolli. Väljaastumislepingus sätestatud kaitsemeede on ainus kindlaks tehtud lahendus, mis kaitseb suure reede kokkulepet, tagab rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmise ja säilitab siseturu terviklikkuse.

Kokkuleppeta stsenaariumiks valmistumine

Kokkuleppeta stsenaariumi puhul saab Ühendkuningriigist kolmas riik ilma mingite üleminekumeetmeteta. Sellest hetkest lõpeb kõigi liidu esmaste ja teiseste õigusaktide kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes. Puudub ka väljaastumislepinguga ettenähtud üleminekuperiood. On ilmselge, et see põhjustaks märkimisväärseid probleeme nii kodanikele kui ka ettevõtjatele ning sellel oleks majandusele oluline negatiivne mõju, mis oleks proportsionaalselt palju suurem Ühendkuningriigis kui EL 27 liikmesriikides.

Euroopa Komisjon on alates 2017. aasta detsembrist teinud ettevalmistusi kokkuleppeta stsenaariumiks. Praeguseks on komisjon esitanud 19 seadusandlikku ettepanekut, mille kõik on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud. Lisaks sellele on komisjon vastu võtnud 63 muud kui seadusandlikku akti ja avaldanud 100 sektoripõhist teadet Brexitiks valmistumise kohta. Komisjon ei kavanda enne uut väljaastumiskuupäeva uusi meetmeid.

Nagu osutas president Juncker 3. aprillil 2019 Euroopa Parlamendi ees kõneldes, tuleks Ühendkuningriigil kokkuleppeta stsenaariumi rakendumise korral lahendada kolm peamist eraldumisega seotud küsimust, mis on eeltingimus selleks, et EL võtaks kaalumisele arutelu tulevaste suhete üle. Need on järgmised: 1) nende kodanike õiguste kaitsmine ja säilitamine, kes on kasutanud oma vaba liikumise õigust enne Brexitit, 2) selliste finantskohustuste täitmine, mis Ühendkuningriik on võtnud liikmesriigina, ja 3) suure reede kokkuleppe sätete ja mõtte järgimine ning rahu hoidmine Iirimaa saarel ja siseturu terviklikkuse tagamine.

Kokkuleppeta stsenaarium mõjutab kõiki ettevõtjad, kes Ühendkuningriigiga kauplevad või seal teenuseid osutavad. Komisjon avaldas täna Brexitiks valmisoleku kontroll-lehe, mille kõik asjasse puutuvad ettevõtjad peaksid põhjalikult läbi vaatama. Ettevõtjad peaksid olema valmis täitma kõiki vajalikke vorminõudeid.

Tänases teatises esitatakse ülevaade ettevalmistumisest nendes valdkondades, millele tuleb jätkuvalt pöörata suurt tähelepanu. Need on kodanike õigused, piiril täidetavad vorminõuded ja kaubandus, ravimid, meditsiiniseadmed ja kemikaalid, finantsteenused ja kalandus.

Lisateave: mida teha kokkuleppeta stsenaariumi korral?

Komisjon on loonud liikmesriikide ametiasutustele kõnekeskuse, mida saab kasutada Ühendkuningriigi kokkuleppeta liidust väljaastumisele vahetult järgneval ajavahemikul. See kõnekeskus on otsene suhtluskanal, mille abil ametiasutused saavad kiire juurdepääsu komisjoni talituste eksperditeadmistele, et liikmesriikidel oleks muu hulgas lihtsam koordineerida riiklike ametiasutuste tegevust. ELi kodanikud võivad saada täiendavat teavet kokkuleppeta stsenaariumiks valmistumise kohta teabeteenistuselt Europe Direct. Küsimusi saab esitada tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11, mis töötab kõigist ELi riikidest helistades ja kõigis ELi ametlikes keeltes.

Lisateave: https://ec.europa.eu/info/brexit/brexit-preparedness/other-preparedness-activities_et#communications-of-the-european-commission 

 

Uudis on koostatud Euroopa Komisjoni 04.09.2019 avaldatud pressiteate põhjal.

Tänavune üle-eestiline ettevõtlusnädal toimub juhtmõtte „Samm Sinu unistusteni“ all. Erinevalt varasematest Ettevõtlusnädalatest tuuakse tänavu lisaks ettevõtlusele julgustavate argumentide välja ka seisukohad, miks ikkagi eelistada palgatööd. Tasakaalustatud debatiga soovitakse panna laiem avalikkus kaasa mõtlema ettevõtjaks olemise plussidele ja miinustele.

Maakondlike Arenduskeskuste (MAK) võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul toimub 7. – 13. oktoobrini ettevõtlusnädala raames enam kui 300 temaatilist üritust.

„Tänavuse Ettevõtlusnädala üks fookusi on e-äri, sest just veebipõhised lahendused võimaldavad alustavatel ettevõtetele kiirelt ja efektiivselt jõuda potentsiaalsete klientideni. Heameel on selles valdkonnas teha tihedat koostööd E-kaubanduse Liiduga ,“ ütles Huul.

Oktoobri teisel nädalal korraldatakse kõikides Eesti maakondades seminare, konverentse, töötubasid, ettevõtluskohvikuid ning muudes formaatides üritusi. 8. oktoobril toimub avatud ettevõtete päev, mil kümned ettevõtted avavad eelregistreerunud huvilistele oma uksed.

Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused juba 14. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas.

Registreerimine sündmustele on avatud, Tartu Ettevõtlusnädal avab registreerumise alates 16. septembrist.

Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Kohaliku elu üle otsustamine ja pidev kaasamine loob eelduse tugevamale ja kestlikumale sidele kodukohaga. Emotsionaalne side on ühtekuuluvuse alus ning ärgitab elanikke piirkonna huvides pingutama, panustama ja koostööd tegema.

Tänavusel Arvamusfestivalil osalesid ettevõtlikud noored üle Eesti ideejahil, mille eesmärgiks oli kaardistada noorte endi ettepanekud, kuidas muuta kodukohas elu paremaks nii, et nad ise sooviksid sinna tagasi pöörduda.

Tulemustega saab tutvuda alljärgnevalt:

 

Mida saab teha ettevõte, et noored sooviksid tulevikus kodukohta tagasi pöörduda?

Mida saab ära teha kool ja kohalik omavalitsus?

Mida saab ära teha noor ise?

Ideejahi läbiviimiseks kaasati laudkonna juhtidena:
– Cleveroni turunduse projektijuhti Reelika Maranik,
– Järva valla vallavanemat Rait Pihelgas,
– Hargla Kooli kohaloo õpetajat Rasmus Onkel,
– Pärnu linna noort Geili Pais.

Ideejahti korraldasid maakondlikud arenduskeskused, haridusprogramm Ettevõtlik Kool, ettevõtlusõppe programm Edu&Tegu.

Arvamusfestivalil peeti maha arutelu „Eurotoetused otsas? Kas külamajast saab hotell?“, mille fookuses oli ühenduste omatulu teenimine. Seekord suunati tulu teenimise fookus külamaju haldavatele ühendustele, sest teema tervikuna on väga lai.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 22 000 mittetulundusühingut.

Siseministeeriumi hiljutise uuringu tulemused näitavad, et omatulu on 2018. aasta seisuga teeninud umbes 57% vabaühendustest.

Vaatamata suhteliselt kõrgele osakaalule ei ole vabakond niivõrd võimekas omatulu teenimises ning jätkuvalt sõltuvad paljud erinevatest toetustest.

Arenguruumi on selles valdkonnas palju, sest ühendused alles avastavad tulu teenimise erinevaid mooduseid. Võib tõdeda, et üha rohkem nähakse võimalusi omale töökoha loomiseks ka vabaühenduses. Kaugtöö võimaldab täna töötada kodus või kodu lähedal, mistõttu varem sõidule kulunud aega on võimalik pühendada kogukonna arendamisse.

Arutelu panelistid nõustusid, et oleme ära harjunud erinevate toetusvõimalustega. Projektitoetuse kaasabil on saanud uue hingamise paljud külamajad ja -platsid, on pandud alus erinevatele kogukondlikele algatustele ja sündmustele.
Toetustel põhinev tegutsemine ei ole aga pikaajaliselt jätkusuutlik ning ei taga ühenduste sõltumatust. Vabaühendused otsivad lahendusi, kuidas oma teenuseid või tooteid müüa, oma valdkonnas avalikke teenuseid osutada, annetusi koguda.

Arutelu käigus toodi välja erinevaid võimalusi omatulu teenimiseks külamaja baasil: majas saab rentida ruume, pidada kohvikut, korraldada erinevaid sündmusi, viia läbi õpitube, asutada muuseum, pakkuda ööbimisvõimalust matkajatele, rajada seikluspark jms.

Ettevõtjate vaatenurgast pakub aga vabaühendus „kõlvatut“ konkurentsi,  sest parematel tingimustel saadud toetustega on soetatud vajalik inventar, mida hiljem saab kasutada tulu teenimiseks.
Samal ajal on ettevõtjad pannud ärile aluse enda vahenditest või teinud seda toetuse kaasabil, mille omaosaluse määr on suurem kui vabaühendustel.  Ettevõtja Andri Arula sõnul peaks ettevõtluskeskkond olema võrdne kõigile, ilma suurte erisusteta. Tema arvates tuleks toetused, mis loovad ebavõrdseid tingimusi, ära kaotada.

Tanel Talve tõi välja, et kohaliku omavalitsuse (KOV) toetused on olnud abiks kogukonna säilimisel ja piirkonna arendamisel. Ettevõtjad, kelle huvi on eelkõige kasu teenimine, tulevad oma toodete/teenustega pigem piirkonda, kus on tegus kogukond. Leiti, et vabaühendused ja kohalikud ettevõtjad võiksid teha rohkem koostööd ja ühisturundust, luua ühiseid teenusepakette. Näiteks turismitalu pakub majutust ja toitlustust, aga kohalik ühendus korraldab õpitube või matku. Anneli Kana, MTÜ Metsanurme eestvedaja, luges üles hulga teenuseid, millega nende ühendus omatulu teenib ja rääkis, mis kasu saab kogukond ja mis motivatsioon on ühendusel ise tulu teenida.

Järva valla vallavanem Rait Pihelgas arvas, et kõiki avalikke teenuseid ei peagi kohalik omavalitsus pakkuma, midagi on võimalik delegeerida kohalikule vabakonnale või ettevõtjale. Avalike teenuste osutamine võimaldab vabakonnal rakendada oma teadmisi ja kompetentsi antud valdkonnas ning teenida ühendusele tulu. See tagab ühenduste jätkusuutlikuma majandamise ning järk-järgulise ülemineku isemajandamisele. Küsimus on, kas ühendused on täna valmis võtma pikaajalist vastutust, mida nimetatud teenuse osutamine eeldab. Evelyn Eichorst, MTÜ Pesapuust, tõi näite psühholoogilise teenuse osutamisest, millest on ka KOVid huvitatud ja rääkis kuidas organisatsioon on ise selle teenuse pakkumisel arenenud ja laienenud.

Arutelu panelist Külli Vollmer tõi välja, et oma tulu teenimine annab ühendustele sõltumatuse. Vabaduse ise otsustada, mida teha, millal teha, kus teha, kellega teha. Sa ei sõltu rahastaja piirangutest. Kui kogukonnaga maha istuda, tuleb nutikaid ideid, kuidas olemasolevaid ressursse paremini kasutada.

Kokkuvõttes nõustusid kõik panelistid, et toetuste omaosaluse määr võiks investeeringute puhul jääda võrdseks ettevõtjatele ja ühendustele ning juriidilisest vormist olulisem peaks olema tegevuste sisu. Ühendused peaksid rohkem läbi mõtlema, kuidas pärast toetust või hoopis ilma toetuseta hakkama saada.

Maakondlikes arenduskeskustes on võimalik kõikidel vabaühendustel saada tasuta nõu ka sellest, kuidas omatulu teenimisega algust teha.

Arutelu juhtis ajakirjanik Märt Treier. Paneelis osalesid vabaühenduste konsultant Külli Vollmer, vabakonna esindaja Tanel Talve, ettevõtja Andri Arula, Järva valla vallavanem Rait Pihelgas.