admin



"admin" teemalised postitused:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hakkab läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) pakkuma toetust raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjatele kriisi võimalikult kiireks ületamiseks ja sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks.

„Koroonaviiruse levikust tingitud kriis on pannud raskesse olukorda väga paljud ettevõtjad, iseäranis keerulises olukorras on turismisektor, kus paljud ettevõtted on kaotanud oma käibe isegi kuni sajaprotsendiliselt,“ rääkis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu.

„Turismisektori päästmiseks on vajalik toetus, mis aitaks neid ettevõtjaid, kelle tegevus on rahvusvahelise reisimise peatumise tõttu seiskunud või saanud oluliselt kannatada. See hõlmab nii majutust, toitlustust kui reisikorraldust,“ selgitas Karu. Ministri hinnangul on kriisis olulisel määral kannatada saanud sektoreid veel ning valitsus jätkab meetmete lisamise ning täiendamisega. „Antud juhul on tegemist ühe näitega sektori-spetsiifilistest meetmete paketist – töö jätkub,“ lisas Karu.

Turismisektori toetamiseks luuakse mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks kompenseerimiseks tagastamatu abi korras. Toetusmeetme maht on 25 miljonit eurot.

Turismisektoril on oluline mõju Eesti majandusele. Oluline on tagada turismisektori jätkusuutlikkus üle Eesti, et oleksime edaspidigi konkurentsivõimeline sihtkoht ja sektori töökohad võimalikult suurel määral säiliksid.

Täpsemad toetusmeetme tingimused töötab EAS koos MKM-iga välja lähiajal, konsulteerides ka erialaliitudega.

Kõik kriisimeetmed ettevõtjatele leiab meie koduleheküljelt siit!

Uudis on avaldatud täismahus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 02.04.2020 pressiteate põhjal.

Märksõnad

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel kaardistati perioodil 18. – 24. märts 2 018 ettevõtja (sh 124 tulu teeniva vabaühenduse) hetkeolukord. Ankeedile vastanud ettevõtjad on tööandjaks 18 741 inimesele üle Eesti. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitas tulemused ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Küsitluse tulemusena selgus, et:

  • 52,43% vastanud ettevõtjatest usub, et neil tuleb lähiajal töötajaid koondada.
  • Kõige enam on oodata koondamisi toitlustuse valdkonnas, kõige vähem finants- ja administreerimisteenuste valdkonnas.
  • 74,38% vastanud ettevõtjatest hindavad lähinädalate käibelanguseks 51-100% võrreldes möödunud aasta 6 kuu keskmisega.
  • Palga maksmise võimekus vähemalt järgmiseks 3 kuuks on 9,61% vastanud ettevõtetest.
  • 54,71% vastanud ettevõtetest on laenu- ja/või liisingukoormus.

Enamik ettevõtteid on küsimustiku täitnud enne riigipoolse abimeetmete paketi kinnitamist.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul seisavad väga paljudel ettevõtjatel ees rasked valikud, mida illustreerivad läbiviidud küsitluse tulemused. Huul rõhutab, et ka need ettevõtjad, kelleni kriis veel ei ole jõudnud kogu oma raskuses, peaksid arvestama, et see võib olla ainult aja küsimus.

Huule sõnul on maakondlikud arenduskeskused juba alustanud teenuste uuendamisega, et pakkuda just neid teadmisi ja oskusi, mida ettevõtjad kriisiolukorras vajavad, selleks teeme koostööd nii ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsustega. Esialgne ülevaade neist valmib orienteeruvalt aprillikuu keskpaigaks.

Ettevõtjaid oodatakse pöörduma endale lähimasse maakondlikku arenduskeskusesse, kus on võimalik saada tasuta nõustamist ning koostöös konsultandiga panna paika järgmised sammud olukorras hakkama saamiseks. Nõustamised toimuvad alates 13.03 e-kanalite kaudu.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku kuulub 15 maakondlikku arenduskeskust, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust ettevõtjatele ja vabaühendustele. Võrgustikus töötab kokku 160 inimest, nende hulgas enam kui 45 ettevõtluskonsultanti.

Lisainfo:

Küsitluse tulemustega saab tutvuda siin: https://www.arenduskeskused.ee/eesti-ettevotete-kriisiabikeskuse-tulemused-2020/

Kõikide kriisimeetmetega saab tutvuda siin!

Märksõnad

Eesti Töötukassa töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.

Hüvitise põhimõtted

Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele:

  • tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
  • tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
  • tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.

Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.

Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

Hüvitise suurus:

Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot.

Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.

Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.

Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.

Hüvitise taotlemine:

Hüvitise avalduste esitamine avaneb e-töötukassas 6. aprillil.

Lisainformatsioon Eesti Töötukassa veebileheküljelt: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis

Tutvu kõikide kriimeetmetega ettevõtjatele!

Märksõnad

Täida ankeet!

Alates tänasest, 18. märtsist oodatakse ettevõtjaid kui ka vabaühendusi, kes teenivad tulu ja pakuvad teenuseid, täitma ankeeti, mis annab hiljem ülevaate nende vajadustest ja probleemidest. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitab esimese vahekokkuvõte tulemustest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 25. märtsiks. Ettevõtjatele jääb platvorm avatuks ka pärast seda.

SA Saare Arenduskeskus juhataja ja projekti koordinaatori Rainer Paenurga sõnul sai idee alguse osalemisest häkatonil “Hack the Crisis”, kus Saaremaa Turunduskoja initsiatiivil loodi testplatvorm Saaremaa ettevõtjate jaoks. Idee arendati üle-eestiliseks koostöös Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga, kuna pilootprojekt näitas ettevõtjate suurt huvi ja vajadust selle järele.

Platvormi kaudu kogutav info aitab paremini mõista ettevõtjate olukorda kriisisituatsioonis, lisaks annab see põhjaliku sisendi kriisiabipaketi väljatöötamiseks ja teisteks tugitegevusteks nagu näiteks maakondlike arenduskeskuste nõustamisteenuseks.

“Veebiplatvormi kaudu tuleb ettevõtjal täita 14 küsimusest koosnev ankeet, mille tulemused jõuavad nii ministeeriumi kui ka kõikide maakondlike arenduskeskusteni, ” selgitab Paenurk. Ankeedi täitmine võtab ettevõtjatel aega keskmiselt 3 minutit.

“Ettevõtted on igaüks oma spetsiifikaga, seetõttu on ka lahendused edaspidises olukorras toimetulekuks erinevad. Meie, maakondlikud arenduskeskused, analüüsime veebiplatvormi kaudu ettevõtjatelt saadavat infot põhjalikult ning jätkame ettevõtjate toetamist ning nõustamist vastavalt ilmnenud probleemidele, ” lisab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul.

Eesti ettevõtete kriisiabikeskus on Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku poolt pakutav platvorm Eesti ettevõtetele, kes on saanud majanduslikku kahju COVID-19 viirusepuhangu tagajärjel ning kes vajavad tuge majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks kriisiolukorras. Kriisiabikeskuse idee sai alguse Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel 13.-15.03 toimunud kriisihäkatonilt “Hack the Crisis”.

 

Lisainfo:

Märksõnad

Koondame järk-järgult ülevaate veebinaridest jt üritustest ning olulisematest otsustest, mis puudutavad ettevõtjate tegutsemist kriisiolukorras. Täiendame informatsiooni jooksvalt ning teavitame piirkondlikke ettevõtjaid kõikide maakondlike arenduskeskuste kanalite kaudu.

1. Töötukassa töötasu hüvitis

Eesti Töötukassa maksab hüvitist töötajatele, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest peatunud. Loe lähemalt, kes saavad hüvitist taotleda siit.

2. Ülevaade KredExi kriisimeetmetest

Tutvu koroonaviiruse tõttu raskustesse sattunud ettevõtete aitamise kriisimeetmetega KredExi kodulehekülje kaudu: https://www.kredex.ee/et/koroona

Kuula järele meetmet tutvustavat webinari! Kuula järele vene keeles meetmet tutvustavat webinari!

3. Eesti Töötukassa ajutiste töökohtade vahendusplatvorm

Eesti Töötukassa on loonud võimaluse ajutiste töökohtade vahendamiseks, et viia kokku tööandjad, kes hetkel vajavad abikäsi, tööotsijatega, kes momendil ei saa oma põhitöökohal tööd teha või kellel praegusel hetkel töökoht puudub.

Tööd pakuvad ettevõtted, kes praegust olukorda silmas pidades vajavad ajutiselt lisatööjõudu.
Online-messi formaat pakub võimalust vahetult tööandjatel ning tööotsijatel suhelda. Tööotsijatel on võimalik esitada küsimusi pakutavate töökohtade ja hüvede kohta ning ka soovitud töökohale kandideerida. Tööandjad, kellel on ootamatult tekkinud vajadus palgata lisajõudu saavad aga kiiresti oma probleemile lahenduse.

Ajutiste töökohtade vahendamise platvormi leiab siit: https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/

Lisainfo: info@arenduskeskused.ee

Märksõnad

Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.

Haridusprogrammi Ettevõtlik Kool arendusjuhi Heidi Uustalu sõnul mõistetakse tihtipeale ettevõtlikku õpet kui majandusõpetust, kuid tegelikult see nii ei ole. Toome alljärgnevalt välja enamlevinud müüdid ning selgitame seeläbi, mis tegelik ettevõtlik õpe ja Ettevõtlik Kool on.

Müüt nr 1: ettevõtlik õpe on sama, mis ettevõtlusõpe

 

Ettevõtlikkuse all võime mõista inimese omadusi. Ettevõtlikku inimest võib iseloomustada tahan-suudan-teen eluhoiakuga. See ei võrdu äritegevusega või majandusõppega. Ettevõtlikkus ei tee kellestki ettevõtjat (ja ei peagi tegema!), kuid võib selleni viia.

Ettevõtlik õpe on metoodika, mida rakendatakse igas õppeaines kui ka tundide välistes tegevustes, et tuua kooli ja lasteaeda rohkem iseseisvat hoiakut, arendada laste otsustusvõimet ning ärgitada koostöist tegutsemishimu. Need tunnid on loovad, täis õppimisrõõmu ning tulemuslikud, sest teooria on alati ilmestatud päriseluliste näidete ja tegevustega.
Sellise meetodi järgi õpib Eestis 124 kooli ja 15 lasteaeda.

Müüt nr 2: ettevõtlik õpe on “tilu-lilu” ja ei aita matemaatikat õpetada

 

Ettevõtliku õppe eesmärk on valmistada laps ette elueksamiks. See tähendab, et õppimine on eluline, eakohane, parajalt pingutust nõudev juhendatud teekond targemaks, paremaks, osavamaks, ettevõtlikumaks saamisel.

Seetõttu on tekkinud väärarusaam, et ettevõtlik õpe on justkui üks “tilu-lilu”, mis ei anna lapsele midagi, sest see ei õpeta ei matemaatika valemeid ega õigekirja reegleid.

Kuid tegelikult saab ka matemaatikat vägagi ettevõtlikult õppida: ja seda siis, kui matemaatikat vaadatakse kui probleemi lahendamise oskuse õppimisena. Kui õpetaja püstitab teema alguses probleemi – meil on vaja remontida korter (ehitada maja, küpsetada kook vms) ja seda koos lahendama hakata. Selle käigus saab õppida mõõtmist, mõõtühikuid, pindala, ruumala jne … ning lisaks muidugi keskenduda ka üldpädevustele.

Mida rohkem suudame teadmisi, oskusi lõimituna tegeliku eluga lasteni ja noorteni viia, seda paremini me neid eluks ette valmistame ja seda enam on nad valmis tööturu vajadustest lähtuvalt pidevaks terve elu kestvaks õppimiseks.

Müüt nr 3: Ettevõtlikkus on kaasasündinud, seda ei saagi muuta!

 

Kõik lapsed on arenemisvõimelised, see tähendab, et ka nende ettevõtlikkus on arendatav. Ettevõtlikkus on hoiak, mis iseloomustab pealehakkajat, initsiaatorit, elluviijat kui ka inimest, kes on koostööaldis ning vastutustundlik.

Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi teadur Grete Arro on öelnud, et meie kõigi ajud on plastilised, pidevalt muutuvad. See muutumine on suuresti meie kätes, kui oleme (täiskasvanud) ennastjuhtivad õppijad, ja kui me oleme lapsed, siis rohkem meie õpetajate/vanemate kätes.

Aga meie neuroplastilisuse mustrid on erinevad – mina õpin kiiremini trigonomeetriat kui sina, aga sina õpid kiiremini integraalist aru saama kui mina; minul tuleb sulgpall kiiremini, sinul uisutamine. See ei ütle midagi meie kummagi võimekuse kohta nendes valdkondades.

Ettevõtlikkust saab arendada, kui sellega tegeletakse järjekindlalt ja süsteemselt, näiteks, kui õppimine on koolis lapse jaoks ettevalmistus elueksamiks, mitte eksamite eluks. See tähendab, et õppimine on eluline, eakohane, parajalt pingutust nõudev juhendatud pidev teekond targemaks, paremaks, osavamaks, ettevõtlikumaks saamisel.

Ettevõtlik noorte kasvatamiseks on suur roll nii lapsevanematel kui ka lasteaial ja koolil, kus ta käib.

Kui sinu lapse kool või lasteaed kuulub Ettevõtlike Koolide võrgustikku, siis võid õppeasutuse valikuga rahul olla, sest just nendes koolides rakendatakse ettevõtliku õppe metoodikat.

Lugu on avaldatud ERRi portaalis ilmunud artikli alusel.

 

Märksõnad

EVEA (Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) nimetas tänasel auhinnagalal “Ettevõtlik vaim 2019” Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku 2019. aasta Ettevõtluse Sõbraks.

Alates 1993. aastast valivad Eesti ettevõtjad EVEA algatusel „Ettevõtluse Sõbra“ tiitli saajaid. “Ettevõtluse Sõbra” tiitli võib omistada aktiivsele riigi-, ühiskonna- või poliitikategelasele või organisatsioonile silmapaistvate teenete ja saavutuste eest era-, ja eriti väikeettevõtluse edendamisel.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikule omistati tiitel pikaajalise ja mõjusa tegevuse eest piirkondliku ettevõtluse kui ka vabakonna toetamise ja arendamise eest.

„Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on taasiseseisvunud Eesti vanim järjepidev riiklik ettevõtluse tugistruktuur, mis pakub tasuta nõustamisteenust nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele, vabaühendustele, haridusasutustele ja kohalikele omavalitsustele igas Eesti maakonnas. Nad mängivad tähtsat rolli uute ettevõtjate kasvatamisel, oma piirkondadesse investeeringute meelitamisel ja ettevõtjate vahelise koostöö arendamisel,“ põhjendas EVEA president Heiki Rits.

Maakondlikud arenduskeskused (MAKid) asutati ühtse võrgustikuna Vabariigi Valitsuse kinnitatud kontseptsiooni alusel 2003. aastal. MAK-ide loomise põhieesmärgiks oli luua riiklik tugistruktuur, mis toetab ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekuse arendamist ja struktuurifondide tulemuslikku kasutamist. Maakondlikud arenduskeskused (MAKid) on iseseisvad sihtasutused, mis kuuluvad täna kohalikele omavalitsustele ja/või nende liitudele.

Katusorganisatsioon MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused registreeriti 11.10.2017 ja sellesse kuuluvad kõikide maakondade arenduskeskused.

Alates 2019 on MAKid katusorganisatsiooni kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametlikuks partneriks ettevõtlustegevuste ellu viimisel. Kuni 2018 lõpuni koordineeris tegevusi lepingute alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kodanikuühenduste edendamist ja nõustamisteenust pakuvad MAK-id lepingute alusel Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Maakondlikud arenduskeskused pakuvad tasuta nõustamisteenust ettevõtjatele, vabaühendustele, haridusasutustele kui ka kohalikele omavalitsustele igas maakonnas. MAKide eestvedamisel toimub üle-eestiline Ettevõtlusnädal, Ühisnädal ning koordineeritakse haridusprogrammi Ettevõtlik Kool võrgustikku.

2019. a viidi ettevõtluskonsultantide poolt läbi 7 489 nõustamist, erinevatel ettevõtlikkusteadlikkuse suurendamise sündmustel osales 18 310 inimest.
Vabaühendustele toimus 2019. aastal 1 725 nõustamist, 1 099 unikaalsele kliendile.
Ettevõtlik Kool võrgustikku kuulub 124 kooli üle Eesti.

Varasemalt on nimetatud tiitli teiste hulgas pälvinud president Lennart Meri, Eesti Panga president Siim Kallas, majandusministrid Toomas Sildmäe, Liina Tõnisson ja Juhan Parts, justiitsminister Rein Lang, Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis, ajakirjanikud Igor Rõtov ja Avo Kokk.

Märksõnad

Maakondlikest arenduskeksustes pälvib Eesti Vabariigi Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi Kuldar Leis. Leisile on omistatud tunnustus pikaajalise ja eduka ettevõtluse edendamise töö eest.

Kuldar Leis töötab alates 2017. aastast Kagu-Eestis ettevõtluskonsultandina ja nõustab piirkondlikke ettevõtjaid enda äri edendamiseks, järgmiste suurte sammude tegemiseks. Lisaks sellele peab Leis oluliseks noorte ettevõtlikkuse edendamist ja osaleb hea meelega koolides külalisõpetajana või viib läbi tegevusi, millega noori ettevõtlikkuse pisikuga nakatada. Nii aitab ta nõu kui ka jõuga ettevõtjaid, koole kui ka kogukonda üldse.

Kuldar Leis

Pildil Kuldar Leis. Foto autor: Tauno Tõhk.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 114 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Kõikide teenetemärgi saajatega saab tutvuda ERR uudisteportaalist.

Märksõnad

© 2023 MAK | kodulehe tegemine vvunk