admin



"admin" teemalised postitused:

Kliendid on internetis, kuid kas ka Sina? Maakondlikud arenduskeskused on välja kuulutanud uhiuue koolitusprogrammi, mille käigus saavad ettevõtjad luua omaenda e-poe ning õpivad seda ka turundama. Uuri lähemalt siit!

E-müük on aastast-aastasse kasvanud umbes 25-29% ja piire ei paista olevat. Eestlased tellivad aastas e-poodidest (riigisiseselt ja piiriüleselt) hinnanguliselt ca 21 miljonit pakki ning 2019. aastal moodustas Eesti Panga andmetel e-kaubanduse käive Eestis 1,4 miljardit eurot.

e-kaubanduse baaskursus

Kasuta e-kaubanduse potentisaali! 

Maakondlike arenduskeskuste e-kaubanduse baaskursus koosneb 3 moodulit ja 6 e-õppepäevast. Programmi ootame kuni 30 ettevõtjat, kes soovivad endale e-poe luua.

Selleks, et pääseda kursusele tuleb täita kandideerimise avaldus, mille alusel valitakse välja just need ettevõtjad, kellel on suur potentsiaal e-kaubandusega alustamisel.

Kursus toimub veebiplatvormi Zoom vahendusel 26. augustist kuni 22. septembrini, kokku 6 erineval päeval. Kandideerida saab kuni 10. augustini.

Loo e-pood ja kasuta e-kaubanduse potentsiaali oma äri kasvatamiseks!

Tutvu koolitusprogrammiga ja kandideeri siin!

 

Märksõnad

Kuidas määrata õiglast hinda?

Abiks on ärimudeli ja finantsprognooside koostamine

Vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel on Eestis täita oluline roll avalike teenuste osutamisel ning sotsiaalse ettevõtluse arendamisel.

Vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel on Eestis täita oluline roll avalike teenuste osutamisel ning sotsiaalse ettevõtluse arendamisel. Vabaühenduste poolt pakutavate teenustega käivad kaasas mõned müüdid, millest peamisem on, et vabaühendused ei tohi tulu teenida. Õnneks ongi see vaid müüt ja iga pakutava teenuse või müüdava toote eest on õigus ka vabaühendusel tasu küsida.

Kuidas aga määrata tootele või teenusele õiglane hind?

Et teada saada, millised on toote või teenusega kaasnevad kulutused, vajaminevad ressursid, kes on meie kliendid ja kuidas nendeni jõuda, on vaja läbi mõelda ärimudel ja koostada selle põhjal finantsprognoosid.

Tihtipeale arvatakse, et ärimudeli ja finantsprognooside koostamine on vaid ettevõtjate pärusmaa. Tegelikult annab äriplaani koostamine hea ülevaate ka ühendustele sellest, kuidas kujundada õiglane hind ning milliseid tegevusi tuleb oma toote või teenuse turule toomiseks teha.

Abiks on ärimudeli ja finantsprognooside koostamine

Lääne-Harjumaal tegutsev MTÜ Toetus, mis pakub elanikele psühholoogilist ja logopeedilist nõustamist, osales Harjumaa vabaühendustele suunatud omatulu teenimise tugipogrammis, mille tulemusena korrigeeriti teenuste hindasid.

Ühenduse juhataja Liisi Rokk julgustab kõiki ühendusi, kes teenuseid pakuvad, finantsprognoose koostama: „Tabelite täitmine on üsna töömahukas ja esmapilgul võib tekkida soov selle täitmisest loobuda. Kindlasti tasub prognoosidega lõpuni tegeleda, sest nii on kõik numbrid reaalselt silme ees, saab arvutada, mis teenus ja millises mahus on kasumlik ning võimalikud kitsaskohad on selgelt nähtavad.“
MTÜ Toetuse meeskond vaatas enda teenused ka sisuliselt üle, võttes aluseks koostatud finantsprognoosi. Selle tulemusel hakati suure nõudlusega logopeedilise nõustamise teenust, lisaks personaalsele nõustamisele, pakkuma ka gruppidele – korraga kuni 6 lapsele. Nii oli võimalik teenuste hinnad muuta paindlikumaks ning vaadata üle spetsialistide töötasud.

Läänemaal tegutsev MTÜ Risti Huvi juhatuse liige Tiina Ojamäe osales seevastu maakondlike arenduskeskuste Alustava ettevõtja baaskoolitusel, mille käigus koostati ühendusele äriplaan. Äriplaani kirjutamise vajadus tekkis ummikseisus kui korraldati koolitusi, õpitubasid, müüdi käsitöötooteid, kuid siiski elati nö peost suhu. Ühendus oli mitu kuud isekeskis välja töötanud Risti Loomemaja teenuste hinnakirja: võrreldi oma hindu küll ühe konkurendi, küll teisega. Ühel päeval otsustati ühtede, teisel päeval teiste hindade kasuks ja reaalne elu oli veel kolmandat moodi.

Risti Loomemaja perenaise Tiina Ojamäe sõnul vaadati äriplaani koostamisel üle kõik tooted ja teenused, mille tulemusena on nüüd täpselt teada, milliseid tegevusi ja kui palju tuleb kuu jooksul pakkuda, et kahjumisse ei jääks.

“Julgeme nüüd oma toodete-teenuste eest küsida õiget hinda, sest teame, millistest kuludest meie tegevus koosneb ja oleme kursis, millised on meie konkurentide hinnad. Enne ei julgenud me palgalistest töötajast unistadagi, aga nüüd teame, millistel tingimustel ja millal me palgatöötajani võime jõuda,” ütleb Ojamäe.

Seega on ühenduse poolt toodet või teenust pakkudes väga oluline läbi mõelda ja selgelt kalkuleerida: kõik kulud, mis toote ja teenuse pakkumisega kaasnevad ja igapäevaselt tekivad; võimalikud arenduskulud.

Kui teenuse pakkumisega kaasnevaid kulusid pole läbi arvutatud ning seetõttu pakutakse neid alla omahinna, võib ühel päeval leida end olukorrast, kus head töötajad on lahkumas, puudu on töövahenditest vms.

Jätkusuutlikuks toimimiseks ja õiglase hinna määramiseks tasub konsulteerida maakondlike arenduskeskuste konsultantidega, kes aitavad teid igas maakonnas.

Märksõnad

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused (reg. nr 80424926) on kuulutanud 26. mail.2020, välja hanke e-kaubanduse koolitusprogrammide läbi viimiseks.

Koolituse  eesmärgiks on anda ettevõtjatele, kes plaanivad e-poodi luua ning juba tegutsevatele e-poe pidajatele, vajalikud baasteadmised ning oskused e-poe loomiseks ja selle optimeerimiseks, sh anda teadmised digiturundusest e-poe müügi kasvatamiseks ning parandada peamised e-poe vead.

Kokku toimub 2 koolitusprogrammi, millest üks on alustavatele e-poodnikele ja teine juba edasijõudnutele.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 4. juuni kell 12:00. Pakkumused palume saata e-maili aadressile kaja.laats@arenduskeskused.ee

Pakkumus peab sisaldama täidetud hinnapakkumise vormi (Lisa 1) ning koolitaja CV-d.

Hanke dokumendid

Lisa 1_hinnapakkumise vorm Lisa 2_käsunduslepingu vorm Pakkumuse kutse

Märksõnad

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem allkirjastas määruse, mille kohaselt hakkab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi EASi pakkuma täiendavat tuge COVID-19 puhangust kannatada saanud turismiettevõtjatele, et tagada turismisektori ettevõtjate jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime kriisijärgses majandusolukorras.

„Kuna turismiettevõtjate tavapärane tegevus on kriisiolukorra tõttu seiskunud, innustame ettevõtjaid vaatama ümber oma olemasolevad ärimudelid ning mõtlema tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis kriisist võitjana väljuda,“ ütles Siem. „Me ei saa eeldada, et välisturism sel aastal kiiresti taastuks, mistõttu vajame just selliseid toetusi, mis aitaksid kiiremini taastada sise- ja välisturismi teenuste käivet ning samas vähendaksid laiemaid mõjusid ka teistele sektoritele, nagu toitlustus ja transport.“

Määruse kohaselt muutuvad EASi turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetuse tingimused. Ettevõtete projektide omafinantseering väheneb 40%-lt 20%-le ning lisandub täiendav võimalus taotleda väikeprojektide toetusele.

Väikeprojektide toetust hakatakse pakkuma turismiettevõtja eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Väikeprojektid võivad olla iseseisvad arendused või ka suure turismi ärimudeli arendusprojekti ettevalmistavad tegevused. Väikeprojekti toetuse maht on 5000-20 000 eurot turismiettevõtja kohta.

Varasemalt EASi poolt juba avatud suurprojekti toetus on suunatud uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud tegevusteks, et välja arendada ja ellu viia kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid või tehnoloogilisi lahendusi. Suurprojekti toetuse maht on 20 000-200 000 eurot ettevõtja kohta ning toetuse omaosaluse määr langeb 20% peale.

Suur- ja väikeprojektide toetust saab taotleda igas suuruses turismiettevõte (mikroettevõttest suurettevõtteni), samuti sihtkoha arendusorganisatsioonid, erialaliidud ja kohaliku omavalitsuste üksused.

Turismiettevõtjad saavad toetusi taotleda läbi EASi alates 21. maist.

Taotlejatele, kes on juba oma projektitaotlused esitanud, rakendatakse uuendatud toetusemäära tagasiulatuvalt.

Toetuste täpsemad tingimused leiab EASi kodulehelt https://www.eas.ee/teenus/covid-turismiarimudelid/

Link määrusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/114052020009

 

Uudis on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteate põhjal.

Märksõnad

Rahandusminister Martin Helme ettepanekul kiitis valitsus heaks määruse, millega toetatakse ettevõtjaid, kelle kaubandus- ja teeninduspinnad asuvad eriolukorra ajal suletud kaubanduskeskustes. Toetuse summa on kuni 25 protsenti ühe kuu rendimaksest.

„Kaubanduskeskuste poed on kinni olnud juba poolteist kuud, nende käive on kukkunud ja tegevuse taaskäivitamine võib olla keeruline. Meie jaoks on oluline, et piirangute leevenedes suudaksid ettevõtted oma uksed taas esimesel võimalusel avada ja äritegevusega edasi minna – selleks võtame teatud osa nende rendimaksest enda kanda,“ rääkis rahandusminister Martin Helme.

„Oluline on seejuures, et omapoolse soodustuse teeb ka kaubanduskeskus ehk rendileandja ja kaupmees tasub ise samuti osa rendist. See tagab, et edasi tegutsevad elujõulised ettevõtted,“ lisas minister.

Toetust saavad taotleda nendes kaubanduskeskustes asuvad kaubandus- ja teenusettevõtted, mis suleti eriolukorra tõttu tänavu 24. märtsil.

Ettevõtted saavad läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) küsida ühekordset tagastamatut toetust, millega hüvitatakse osaliselt koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjud.

Renditoetuse taotlusvooru alguse kohta annab EAS infot oma veebilehel ja e-teeninduses. Toetus makstakse välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust.

Toetuse põhimõte on, et riik kompenseerib rentnikule rendileandja poolt tehtud soodustusega sama suure osa rendist, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti. Minimaalne toetussumma on 100 eurot.

Ehk kui rendileandja teeb 25 protsendilise rendisoodustuse, siis riik kompenseerib rentnikule veel täiendavalt 25 protsenti rendist ja rentniku lõplikuks kuluks kujuneb 50 protsenti algsest rendist. Oluline on, et vähemalt 25 protsenti rendi summast jääb rentniku kanda.

Lisaks ei tohi toetuse küsija olla sellistes raskustes, et ei vasta riigiabi saamise tingimustele ega suuda tasuda makse.

Toetust ei saa taotleda kaubanduskeskustes asuvad toidukauplused, apteegid, pangakontorid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, pakiautomaadid ja postkontorid.

Riigi eeldatav maksimaalne kulu toetusele on 4 miljonit eurot kuus, mis lähtub Eesti Kaupmeeste Liidult saadud andmetest.

Uudis on koostatud Rahandusministeeriumi 8.05.2020 pressiteate põhjal.

Tutvu kõikide kriisimeetmetega siin!

Märksõnad

Äriidee koostamine: kuidas leida hea äriidee?

Oluline on leida just see, mis paneb sinu silmad särama!

Häid mõtteid ja ideid on maailmas mitmeid. Nii mõnestki neist võiks välja arendada äriidee.

Häid mõtteid ja ideid on maailmas mitmeid. Nii mõnestki neist võiks välja arendada äriidee.
Oluline on leida just see, mis paneb sinu silmad särama!

Maakondlike arenduskeskuste pikaajaline ettevõtluskonsultant Maili Kallaste, kes on alustavaid ettevõtjaid nõustanud juba kümme aastat, annab nõu, kuidas leiad head äriideed, millest teha omaenda ettevõte.

Äriidee leidmine 4 enamlevinud allika kaudu:

Reisimine – reisidelt on paljud inimesed toonud kaasa ideid, mida Eestis veel ei tehta või mida saaks hoopiski teise nurga alt hakata pakkuma. Üks äriidee näide, mis on meie turule jõudnud, on populaarsust kogunud aerusurfi koolitused, treeningud kui ka näiteks Belgia vahvleid pakkuvad kohvikud.

Mõtle, mida uuenduslikku oled reisides märganud ja kogenud! Kas sellest saaks luua äri?

Raamatute, ajakirjade lugemine ning internetis googeldamine – meie ümber on palju informatsiooni, oska seda märgata kui sirvid kirjandust või loed uudiseid. Samuti paneb mõtte käima googeldamine!

Hobidega tegelemine – on sul kirg tortide valmistamise vastu või hoopis suur tehnika huvi? Pööra see äriks ja loo endale kui ka teistele töökohad!

Iseenda käitumis– ja tarbimisharjumuste analüüsimine – kui oled tundud, et turul puudub mõni toode või teenus, mis sinu kui ka mõne teise inimese probleemi lahendaks, siis kaalu, kuidas saaksid selle ise ära lahendada. Samuti võib mõne juba olemasoleva toote või teenuse täiendamine anda võimaluse uueks äriks.

Kuidas hinnata enda oskusi ja tugevusi?

Ära unusta neid oskusi ja teadmisi, mida oled koolis, varasemas töökohas omandanud! Just need teadmised tuleb võtta kaasa hea äriidee leidmisele ja enda ettevõtte loomisele.

Selleks, et saada hea ülevaade enda tugevusteks ning seeläbi märgata äriideed, tee läbi 2 ülesannet.

Ülesanne 1: pane paberile kirja 5 asja, mida sa oskad väga hästi teha!

Kui sa oled enda 5 oskust kirja saanud, liigu teise ülesande juurde.

Ülesanne 2: pane paberile kirja 5 asja, mille tegemist sa naudid!

Nüüd, kui oled kahe ülesandega ühele poole saanud, täienda mõlemat nimekirja veel 5 punkti võrra!
Viimaseks, tutvu nimekirjaga ja vaata, kas sa leiad mõne mõtte, millest võiks saada sinu järgmine äriidee. Koosta seejärel äriidee kirjeldus ja tule meie poole nõustamisele!

Märksõnad

Täna, 30.04.2020, avalikustas KredEx uued kriisimeetmed, millega aidatakse koroonapuhangu tõttu kannatada saanud turismi- ja toitlustusettevõtjaid ning mikro- ja väikeettevõtjaid. Lisaks muudeti juba varem välja kuulutatud kriisimeetmete tingimusi ning töötati välja põhimõtted riiklikult oluliste projektide rahastamiseks. Meetmete rakendamine toimub läbi pankade alates 7. maist.

Alates 7. maist on läbi pankade võimalik taotleda muuhulgas järgimisi uusi kriisimeetmeid (otse KredExi poole pöörduda pole vaja):

Erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele:

Erakorraline väikefinantseeringu käendus mikro- ja väikeettevõtetele.
Käenduse eesmärk on võimaldada ettevõtjatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.
Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi. KredExi käenduse ulatuseks on kuni 100% ettevõtja laenu summast ja kahjude hüvitamise ülempiiriks pankadele on vastavalt valitsuse otsusele 15% panga poolt kriisimeetmete raames kasutatud KredExi kõigi käenduste summast.

Uute ja olemasolevate teenuste tingimuste ja muu kasuliku infoga saab tutvuda KredExi kodulehel www.kredex.ee/koroona. Vene- ja ingliskeelsed tingimused avalikustatakse kodulehel hiljemalt reede hommikul.

Nii käendus- kui ka laenutaotluste menetluskiirust saavad kõige enam mõjutada ettevõtjad ise. Esmalt tasub ettevõtjal enda jaoks välja mõelda plaan, kuidas kavatsetakse ettevõte kriisist välja tuua, KredEx saab jätkusuutlikke ettevõtteid aidata laenukäenduse või otselaenuga. Mida korralikumalt ja sisukamalt on täidetud taotlused ning lisatud vajalikud dokumendid, seda kiiremini kulgeb taotluse menetlemine.

Ettevõtjal tuleks finantseerimist puudutavates küsimustes pöörduda panka. Äriplaani koostamise ja tegevuste planeerimise jaoks pakuvad nõustamist ja konsultatsioone Maakondlikud Arenduskeskused.

Lisaks töötas KredEx välja tingimused riigi seisukohalt oluliste strateegiliste ettevõtete abistamiseks. Selleks pakub KredEx erakorralist laenu ja laenukäendust maksimaalse summa piiranguta. Teenuste eesmärk on võimaldada ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

Erakorralisi käendusi hakkas KredEx läbi pankade pakkuma märtsi lõpust ning alates 3. aprillist võetakse vastu erakorraliste käibe- ja investeerimislaenude taotlusi.

Erakorraliste käibe- ja investeerimislaenude osas on KredExile 30. aprilli seisuga laekunud kokku 130 laenutaotlust kogusummas 251 mln eurot.

Lisaks on tänaseks KredExini jõudnud pankadest 53 erakorralist käenduslepingut või –taotlust laenude summas 61 mln eurot ja käenduste summas 33 mln eurot. Tegelik käenduste arv on tõenäoliselt suurem, sest info ei jõua pankadest KredExisse reaalajas.

Lisaks KredExi erakorralistele meetmetele on märkimisväärses ulatuses ettevõtjatele tuge pakkunud Eesti pangad, kes leppisid kokku ühised maksepuhkuse andmise reeglid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Tänaseks on Eesti pangad andnud maksepuhkusi enam kui 5300 ettevõttele ja edasi lükatud laenu tagasimaksete summaks on ligikaudu 1,47 miljardit eurot.

 

Uudis on koostatud KredExi 30.04 välja saadetud pressiteate põhjal.

Tutvu kõikide kriisimeetmetega!

Märksõnad

Valitsus otsustas eilsel kabinetinõupidamisel kiita heaks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja EASi poolt välja töötatud kriisimeetmete paketi, mis on suunatud kriisist kannatada saanud turismisektori ettevõtjate ning mikro- ja väikeettevõtjate toetamisele kogusummas 35 miljonit eurot.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on kriisimeetmete paketi eesmärk leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevaid majanduslikke raskusi ning tõsta ettevõtjate võimekust kriisist kiiremini väljuda. „Jälgime ka kriisi edasist kulgu ning turusignaale pärast abinõude avanemist, et olla valmis sektorile täiendavat tuge pakkuma,“ lisas Siem.

Majandus ja kommunikatsiooniministeerium hakkab läbi EASi pakkuma otsetoetust majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ja samuti turismiteenuste pakkujatele, kes pakuvad külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid. Turismi kriisitoetuse summa on 25 miljonit eurot ning toetuse suurus ettevõtja kohta jääb vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest, riigile tasutud tööjõumaksudest ja vajadustest kriisiperiood üle elada.

Et toetada turismiettevõtjaid, kes tegutsevad karantiinis olevatel saartel, on 25 miljoni euro sees eraldi suunatud 1 miljon eurot Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ning Manija turismiettevõtjate abistamiseks. Saartele suunatud toetused ei ole otseselt piiratud nendele määratud toetussummaga. Juhul, kui piirkonnast tuleb taotlusi üle 1 miljoni euro, siis kandideerivad ülejäänud taotlused samadel alustel teiste taotlejatega mujalt piirkondadest.

Samuti hakkab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi EASi pakkuma otsetoetust mikro- ja väikeettevõtjatele, mille eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada oma jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist. Toetuse kogumaht on 10 miljonit eurot, millest 500 000 eurot on eraldatud saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ning Manija) ja 500 000 eurot Ida-Virumaa mikro- ja väikeettevõtjatele. Toetuse suurus on 3000 ja 5000 eurot ettevõtja kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest.

„Kriis on toonud kaasa ulatusliku tellimuste äraütlemise ja nõudluse languse mitte ainult turismisektoris, vaid ka teiste valdkondade ettevõtjate, sh teenindussektori seas. Abinõu on mõeldud just selleks, et mikro- ja väikeettevõtjad saaksid juba kriisi ajal pakkuda näiteks uut teenust või oma tarneahel taastada, et tulu teenida ja oma likviidsust parandada. Samuti selleks, et pärast kriisi end kiiresti uuesti jalule saada ning kriisijärgset nõudlust rahuldada,“ lisas Siem.

Mõlemad EASi otsetoetused on ühekordsed ja taotleda saab ühte kriisitoetust ettevõtja kohta. Toetust taotleda saavate ettevõtete sihtgrupp on suur ning toetuse eelarve maht piiratud, mistõttu menetletakse toetusi nende laekumise järjekorras seni kuni toetust jätkub.

Ettevõtjad saavad otsetoetusi taotleda läbi EASi. Toetuste taotlemine avatakse maikuu alguses pärast toetusmeetmete määruste jõustumist.

Tutvu kõikide kriisimeetmetega!

Märksõnad

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostöös KredExi ja EASiga välja töötanud abipaketi turismisektori toetamiseks. Turismiettevõtjatel on võimalik saada laenukäendust soodsatel tingimustel KredExist, lisaks saavad väikese ja keskmise suurusega turismiettevõtjad ning turismiteenust pakkuvad mikroettevõtjad taotleda otsetoetust EASist.

„Alates kriisi algusest on turismisektor olnud üks neist sektoritest, kes on saanud kõige kiiremini ja suuremas mahus kannatada ning kohati on ettevõtjate käive kahanenud nulli. Seega on riigipoolne tugi äärmiselt oluline, et meie turismiettevõtjad peaksid vastu kuni olukorra normaliseerumiseni,“ selgitas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. „Soovin tänada nii ettevõtjaid kui erialaliite, kes on teinud väga tihedat koostööd nii KredExi kui EASiga ning andnud jooksvalt tagasisidet sellest, millised meetmed nende jaoks töötaksid ja millised mitte. See tagasiside on olnud meile väga vajalik, et saaksime disainida ja rakendada abimeetmeid, millest ettevõtjatel ka reaalselt kasu on,“ lisas Karu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hakkab läbi KredExi pakkuma soodsaid laenutooteid suurtele turismiettevõtjatele. KredEx hakkab lähinädalatel pakkuma soodsamatel tingimustel erakorralist käendust majutus- ja toitlustussektoris tegutsevate ettevõtjate ning reisibüroode ja reisikorraldajate uutele laenudele. Käenduse eesmärgiks on võimaldada majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning reisibüroodele ja reisikorraldajatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi.

Lisaks hakkab Majandus ja kommunikatsiooniministeerium läbi EASi pakkuma otsetoetust väikese ja keskmise suurusega turismiettevõtjatele (majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele ning turismiatraktsioonidele) ning turismiteenust pakkuvatele mikroettevõtjatele. Turismi kriisitoetuse summa on 25 miljonit eurot ning toetuse suurus ettevõtja kohta jääb vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja vajadustest kriisiperiood üle elada.

Et toetada turismiettevõtjaid, kes tegutsevad karantiinis olevatel saartel, on 25 miljoni euro sees eraldi määratud 1 miljon eurot Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ning Manija turismiettevõtjate abistamiseks. Samuti on määratud eraldi abi 1 miljoni euro ulatuses Ida-Virumaal tegutsevatele turismiettevõtjatele. Toetused, mis on suunatud nii saartel kui Ida-Virumaal tegutsevatele ettevõtjatele, ei ole otseselt piiratud nendele määratud toetussummaga. Juhul, kui piirkonnast tuleb taotlusi üle 1 miljoni euro, siis kandideerivad ülejäänud taotlused samadel alustel teiste taotlejatega mujalt piirkondadest.

Karu märkis, et KredExi ja EASi meetmed on küll välja töötatud, kuid rakendamiseks vajavad veel Euroopa Komisjoni ja vabariigi valitsuse heakskiitu. „Mõistame ettevõtjate põhjendatud soovi toetused kiiresti kätte saada, aga eelnevalt vajame Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, mille saadavad EAS ja KredEx läbi rahandusministeeriumi hindamisele käesoleval nädalal. Pärast seda otsustab valitsus aprilli lõpus lõplikult toetuste suunad ja määrad,“ selgitas Karu.

Meetmete täpsed kriteeriumid ja taotlemise tingimused avalikustatakse KredExi ja EASi poolt siis, kui abipakett saab vabariigi valitsuse poolt heakskiidu.

Lisaks on turismiettevõtjatel sõltuvalt profiilist võimalik toetust saada ka EASi teistest meetmetest, Maaelu Edendamise Sihtasutusest ja Töötukassalt.

Uudis on avaldatud 15.04.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteate põhjal.

Tutvu kõikide kriisimeetmetega!

Märksõnad

© 2023 MAK | kodulehe tegemine vvunk