admin

Maakondlikud arenduskeskused korraldavad Arvamusfestivalil kolm arutelu lähituleviku muutustest tööturul ja vabakonna seas. Arutelud toimuvad 9.-10. augustini Paides.

 

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused tegevjuhi Andres Huule sõnul on maakondlike arenduskeskuste arutelud suunatud teemadele, millega kogu ühiskond lähiajal silmitsi seisab. Huul: „Räägime seekord nii vabakonna võimekusest omatulu teenida kui ka muutuvast tööturust, millega piirkondlikud ettevõtjad ja töötajad kokku puutuvad.“.

Oluliseks muutuvad targad töökohad ja nutikad lahendused, millega tuleb kohaneda nii tulevastel töötajatel, tööandjatel kui ka praegustel ettevõtete juhtidel. Arutelul “Mida mina saan ära teha aastaks 2035, et kohaneda tulevikuga?” otsitakse lahendusi, kuidas kohaneda muutustega tööturul, mida on raske ette kujutada.
Mõtteid vahetatakse 9. augustil kell 14:00 Tuleviku inimese alal, Anu Välba modereerimisel. Arutelul osalevad Madis Kirsman, Avar Agentuur OÜ juht; Alo Savi, Põlva Gümnaasiumi direktor; Ott Pärna, ettevõtja ja tulevikutrendide tundja; Kristel Kruustük, Testlio asutaja ja juht, noor ettevõtja 2017 ja Tiina Saar-Veelmaa, koolitaja, tööõnne ja enesearengu ekspert.

9. augustil toimub Noortealal maailmakohvik: “Ideejaht – kuidas teha nii, et noored pöörduksid kodukohta tagasi?”, kus leitakse lahendusi, kuidas noored saaksid rohkem kaasa rääkida kodukoha arengus, et luua selline keskkond, kuhu nad soovivad ka hiljem tagasi pöörduda. Ideejahti juhib muusik Teele Viira.

Kodanikuühiskonna Arengukava üheks oluliseks suunaks on kasvatada vabaühenduste omatulu teenimise võimekust. Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmer ütleb, et ühenduste jätkusuutlikuks arenguks tuleb lisaks projektitoetustele leida ka muid võimalusi. Vollmer: „Oma tulu teenimine annab ühendustele sõltumatuse. Vabaduse ise otsustada, mida teha, millal teha, kus teha, kellega teha. Kui kogukonnaga maha istuda, tuleb nutikaid ideid, kuidas olemasolevaid ressursse paremini kasutada.“.

Arutelul “Eurotoetused otsas? Kas külamajast saab hotell?” vahetatakse mõtteid selle ümber, kui võimalik on omatulu teenimine vabakonna seas ja milliste muutusteni see viib ettevõtlusmaastikul. Diskuteerivad vabakonna esindaja ja poliitik Tanel Talve, ettevõtja Andri Arula, Järva vallavanem Rait Pihelgas, vabaühenduste konsultant Külli Vollmer. Arutelu toimub 10. augustil kell 12:00 Keskväljakul.

 

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline nõustamisvõrgustik, mis pakub tuge ettevõtluse, kodanikuühiskonna ja regionaalse arengu teemadel. Võrgustikku kuulub 15 keskust, mis kuuluvad katusorganisatsiooni MTÜsse Maakondlikud Arenduskeskused.

Saare Arenduskeskus SA võtab tööle ettevõtluskonsultandi!

Töö kirjeldus:

Tegevuspiirkonnaks on Saaremaa, Läänemaa ja Hiiumaa ning klientideks vähemalt 3. a. tegutsenud arenemissoovi ja -potentsiaaliga ettevõtted. Töö iseloom on liikuv ja vaheldusrikas.

Konsultant on abiks ettevõttele tegevusdiagnostika teostamisel ja arenguplaanide koostamisel.

Konsultant nõustab ja kaasab vajadusel väliseksperdi või spetsialisti ettevõtte arenguplaanide teostumiseks.

Konsultant on vajadusel mentor ja võrdväärne partner arengusooviga tegutsevale ettevõtjale.

Nõudmised kandidaadile:

Sobiv kandidaat on aktiivne suhtleja, suurepärase eneseväljendusoskusega, iseseisev planeerija, tulemustele ja kvaliteetsele teenusele orienteeritud, algatus- ja analüüsivõimeline, teotahteline, kiire mõtleja ja kohaneja. Omad B-kategooria juhilube ning võimalust kasutada isiklikku sõiduautot.

Kogenud ettevõtte konsultandina:
– valdad tipptasemel eesti ja väga heal tasemel inglise keelt,
– omad valdkonnaga seotud kõrgemat haridust,
– omad vähemalt 3. aastast ettevõtluskogemust,
– oled kursis valdkondlike trendide ja suundumustega,
– tunned piirkonna ettevõtlusmaastikku,
– orienteerud hästi riiklike ja teiste ettevõtlusalaste toetusmeetmete maailmas,
– oskad end kehtestada ja tunned end hästi äriarenduse vallas.

Sul on praktilised kogemused turundusest, müügitööst ja finantsalalt ning oled vahetult kokku puutunud toodete või teenuste ekspordiga.

Ootame sind oma meeskonda kui ausat, avatud suhtlemise ja esinemisoskusega kolleegi. Kasuks tuleb varasem konsultandi/coachi kogemus, lisavõõrkeeled, kokkupuuted Euroopa Liidu projektide ja erinevate toetusmehhanismidega, kokkupuuted tootmise ja tööstusettevõtetega.

Ettevõte pakub:

Pakume toetavat meeskonda, arendavat, liikuva iseloomuga vaheldusrikast tööd võimalusega panustada üle-eestilise võrgustiku arendamisse ja konkurentsivõimelist töötasu.

Lisainfo:

Kandeerimiseks palume esitada CV koos vabas vormis motivatsioonikirjaga hiljemalt 27. augustiks 2019.
Kandeerimisdokumendid esitada läbi CV-keskuse portaali või saata e-maili aadressile: konkurss@sasak.ee

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme, millega riik toetab Kagu-Eesti ettevõtluse arengut ja innovaatilisust ning mitmekesisemate töövõimaluste teket piirkonnas.

Kagu-Eesti piirkonna ja ettevõtluse arengule ning mitmekesisemate, parema palgaga töökohtade tekkele kaasa aitamiseks on riik kavandanud aastateks 2019-2023 Kagu-Eesti programmi, millest ühe suunana toetatakse piirkonna ettevõtlust.

Meedet rakendab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Taotlusi saab RTK-le esitada alates 24. juulist kuni 30. septembrini 2019. Toetuse minimaalne suurus on 10 000 eurot ja maksimaalne suurus 50 000 eurot. Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel võib toetuse maksimaalne suurus olla 30 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 60% projekti abikõlblikest kuludest.

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme kogueelarve aastateks 2019-2023 on ligikaudu 2 miljonit eurot. Toetust saavad taotleda Valga, Võru või Põlva maakonnas tegutsevad mikro- või väikeettevõtjast äriühingud, kes on tegutsenud vähemalt 24 kuud.

Toetuse taotlemise esimene etapp sisaldab projektiplaani esitamist ja eelnõustamise läbimist meie Kagu-Eesti maakondlikes arenduskeskustes. Võta meiega ühendust, et broneerida eelnõustamiseks aeg!

Täpsema informatsiooni toetusmeetme tingimustest leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse ehk RTK koduleheküljelt.

 

Uudis on koostatud Riigi Tugiteenuste Keskuse 19.07.2019 pressiteate põhjal.

 

Võta meiega ühendust

Milline on meie tulevik, kui külamajadest saavad hotellid ning kogukonna köökidest restoranid?! Kas väikese küla elanikud jäävad ilma kultuurimekadest ning kogukondlikest eestvedamistest?

Omatulu teenimise võimekuse kasvatamine vabakonna seas on kehtiva kodanikuühiskonna arengukava (ehk KODAR) üheks eesmärgiks.  Siseministeeriumi poolt 2019. aastal tellitud küsitluse tulemused kinnitavad, et võrreldes 2013. aastaga on tõusnud omatulu teenivate MTÜde osakaal 49lt 57%-le. Vaatamata sellel on omatulu teenimine tekitanud erinevaid arusaamase ning seisukohti vabaühenduste, ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsuste seas.

Arvamusfestivalil 10. augustil kell 12:00 (Keskväljaku alal) arutleme teema ümber ja selgitame lahti levinud arusaamad. Tutvu lähemalt siit!
Arutelul osalevad kogukonna esindaja ja poliitik Tanel Talve, Järva valla vallavanem Rait Pihelgas ning väikeettevõtja Andri Arula ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmer.
Vestlust juhib ajakirjanik Märt Treier.

Kas tõsi või mitte ehk levinud arvamused omatulu teenimisest

Arvamusfestivalil räägime läbi ka enamlevinud ühenduste arusaama omatulu teenimisest.

Alljärgnevalt oleme kokku pannud kõige enam küsimusi tekitavad seisukohad, millega on maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid kokku puutunud.

• MTÜ ei tohi tulu teenida
• MTÜs tegutsedes tuleb kõike teha vabatahtlikult
• Kui MTÜ pakub teenust, siis toimub turu solkimine
• MTÜ ei tohi teenitud tulu kasutada, sest kuludele kehtivad erisoodustusmaksud
• Kui MTÜ teenib tulu, siis tuleb see aasta lõpuks ära kulutada
• MTÜna tegutsedes ei pea makse maksma
• Kui MTÜ teenib tulu, siis tal ei ole õigus toetustele

Tule osale arutelul ja saa teada, kuidas päriselt on!

Kohaliku elu üle otsustamine ja pidev kaasamine loob eelduse tugevamale ja kestlikumale sidele kodukohaga. Emotsionaalne side on ühtekuuluvuse alus ning ärgitab elanikke piirkonna huvides pingutama, panustama ja koostööd tegema. Kui kohalik elu on korraldatud noorte vajadusi ja ootusi arvestavalt, siis võib olla, et noored leiavad tee tagasi kodukohta, kus alustavad ettevõtlusega, loovad pere või panustavad aktiivselt vabakonna tegevustesse.

Viibides eemal kodukohast võib piirkonnaga katkeda side suhteliselt kergelt. Mida teha selleks, et noortel oleks tugevam side kodukohaga, et nad sooviksid pärast õpinguid või töökogemust mujal tagasi pöörduda?

Soovime teada, milliseid muutusi ootavad noored, et neis suurendada soovi pöörduda üks kord tagasi enda kodukohta. Kas selleks on piisav kohaliku omavalitsuse valimistel osalemine, aktiivne kogukond või tuleb sidet luua hoopis mõnel teisel viisil?
Ootame tänavusele Arvamusfestivalile noori kui ka kõiki teisi huvilisi enda arvamust avaldama. „Ideejaht – kuidas teha nii, et noored sooviksid kodukohta tagasi pöörduda?“ toimub 9. augustil kell 16:00 Noortealal. Arutelu toimub maailmakohviku stiilis, mida juhib muusik Teele Viira. Ideejahi laudkondasid juhivad:
– Reelika Maranik, Cleveroni turunduse projektijuht
– Rasmus Onkel, Hargla Kooli koduloo õpetaja
– Geili Pais, Pärnu linna noorte stipendiumi saaja ja ettevõtlik noor
– Rait Pihelgas, Järva valla vallavanem

Kogu sisend esitatakse maakondlike arenduskeskuste kaudu kohalikele omavalitsustele, et astuda samm lähemale muutustele.

Ideejahti korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Ettevõtlik Kool ja ettevõtlusõppe programmiga Edu&Tegu.

Teiste meie Arvamusfestivali aruteludega tutvu siin!

 

Tänavune Arvamusfestival toimub seitsmendat korda ja keskendub muutustega kohanemisele järgmiste aastakümnete jooksul.

Meie ühiskond on muutuste keerises. Tulevik on ühest käest põnev ja teisest küljest ettearvamatu.

Seetõttu on Maakondlikud arenduskeskused võtnud eesmärgiks korraldada arutelud, mis võtavad fookusesse teemad, millega me kõik ühel või teisel määral võime tulevikus kokku puutuda.
Arutleme üheskoos ja leiame lahendused, mida saame ise ära teha, et tõsta inimeste heaolu.

1) „Mida mina saan ära teha aastaks 2035, et kohaneda tulevikuga?“, 9.08 kell 14:00 Tuleviku inimese alal

Hiljutise raporti kohaselt ähvardab uus automatiseerimislaine OECD riikides 66 miljonit töökohta. Samas ähvardab tööst ilma jäämine eeskätt noori. Järjest olulisemaks muutuvad targad töökoha ja nutikad lahendused. Mida me saame teha, et kohaneda muutustega tööturul? Milline on selles roll tänastel tööandjatel, haridusasustustel ja noortel?

Teemal arutlevad Madis Kirsman, Avar Agentuur OÜ juht. Alo Savi, Põlva Gümnaasiumi direktor. Ott Pärna, ettevõtja ja tulevikutrendide tundja. Kristel Kruustük, Testlio asutaja ja juht, noor ettevõtja 2017. Tiina Saar-Veelmaa, koolitaja, tööõnne ja enesearengu ekspert.
Arutelu juhib ajakirjanik Anu Välba.

 

2) Maailmakohvik: „Ideejaht – kuidas teha nii, et noored pöörduksid kodukanti tagasi“, 9.08 kell 16:00 Noortealal

Otsime üheskoos lahendusi, kuidas muuta väiksemates regioonides elukeskkond selliseks, kus on hea töötada, ettevõtlusega tegeleda ning pere luua! Üheskoos leiame vastused küsimustele: kas noorte valimisõigus on piisav, et rääkida kaasa kodukoha arengus? Mida sooviksid noored kodukohas muuta, et pärast õpinguid sinna tagasi pöörduda?
Tule ja räägi kaasa! Ideejahile on oodatud kõik teemast huvitatud inimesed, et head ideed ja sõnumid omavalitsusteni viia.

Laudkonna juhtideks on Järva valla vallavanem Rait Pihelgas, Cleveroni turunduse projektijuht Reelika Maranik, Hargla Kooli kohaloo õpetaja Rasmus Onkel ja Pärnu linna noore stipendiumi saaja Geili Pais. Ideejahti juhib muusik Teele Viira.

 

3) “Eurotoetused otsas? Kas külamajast saab hotell?”, 10.08 kell 12:00 Keskväljakul

Euroopa Liidu toetuste rahastus näitab kahanemise märke mitmes valdkonnas. Et elus hoida meie kogukondasid ning külasid, tuleb ühendustel ise leida võimalusi, kuidas raha teenida.
Milline on meie tulevik, kui külamajadest saavad hotellid ning kogukonnaköökidest restoranid?! Kas väikese küla elanikud jäävad ilma kultuurimekadest ning kogukondlikest eestvedamistest? Omatulu teenimise võimalikkusest arutlevad vabakonna ja ettevõtjate esindajad. Publikusse on kutsunud vabaühendused üle Eesti, kes on eeskujuks teistele omatulu teenimisel.

Arutelul osalevad: Tanel Talve, poliitik; Andri Arula, ettevõtja; Rait Pihelgas, Järva vallavanem; Külli Vollmer, vabaühenduste konsultant. Arutelu juhib ajakirjanik Märt Treier.

 

Kõikidest aruteludest saadav sisend kasutatakse ära maakondlike arenduskeskuste uute tegevuste planeerimisel. Ideejahi tulem edastatakse maakondlike arenduskeskuste kaudu ka kõikidele kohalikele omavalitsustele, et nad võtaksid enam arvesse noorte soove ja nägemust kodakoha arengu suunamisel.
Osale koos meiega Arvamusfestivalil ja anna oma panus!

Arutelusid korraldavad maakondlikud arenduskeskused, programm Ettevõtlik Kool ja ettevõtlusõppe programm Edu&Tegu.

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused on 04.06.2019 välja kuulutanud hanke Ettevõtlusnädala 2019 meediavahendusteenuse hankimiseks.

Hanke nimetus: Ettevõtlusnädal 2019 meediapindade meediavahendusteenus

Hankija: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused (registrikood: 80424926)

Hanke lühikirjeldus:
Ettevõtlusnädal (07.-13.10.2019) on Maakondlike Arenduskeskuste (MAK võrgustik), EASi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, linna- ja vallavalitsuste ning ettevõtlusorganisatsioonide koostöös korraldatav üle-eestiline kampaania. Ettevõtlusnädala eesmärgiks on suurendada ettevõtlusteadlikkust, arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut, motiveerida potentsiaalseid ettevõtjaid alustama ettevõtlusega, innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma järgmisi samme ning arendada koostöövõrgustikke.  MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused otsib meediapindade vahendusteenust Ettevõtlusnädal 2019 meediapindadeks. Hanke väljakuulutamine: hange on avaldatud 04.06.2019
Pakkumuste esitamise tähtaeg: 17.06.2019 kell 16:00

Digiallkirjastatud pakkumused tuleb esitada e-mailile riina.noupuu@arenduskeskused.ee

Kontaktisik küsimuste korral: Riina Nõupuu, e-post: riina.noupuu@arenduskeskused.ee

Hankedokument:
Hankedokument_Ettevõtlusnädal 2019 meediavahendusteenus

15-18. aprillil avame taas Ettevõtliku Kooli võrgustiku õppeasutuste uksed, et tõsta teadlikkust ettevõtlikust haridusest ja teha nähtavaks teistmoodi õppimine.

Kümnekonna aasta jooksul on Ettevõtlik Kool püüdnud tõsta hariduse kvaliteeti Ida-Virumaa õppeasutustes. Seda, millised muutused on läbi teinud koolid ja lasteaiad ning kuidas nad pakuvad teistmoodi haridust, saab näha avatud uste nädala raames. Ida-Virumaal avab oma uksed  12 õppeasutust ning huvilistel on võimalus osaleda 77 põnevas tunnis või tegevuses.

Ettevõtliku Kooli programmi koordineerib Eestis SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Ettevõtliku Kooli Ida-Virumaa võrgustiku koordinaator Hälis Rooste tõdes: „Käesoleval õppeaastal on tähelepanu all eelkõige tundide ülesehitus ja metoodika. On väga oluline, et iga õpetaja meie võrgustikus saab aru, et tema ülesandeks on muuta tundide andmine nii efektiivseks, et kodutöid õpilastele andma ei peaks. Loomulikult on tähtis ka see, Ettevõtliku Kooli õpetajad hoiduvad kuivast praktikast ja loenguvormist, mida ei suudeta ilmestada päriseluliste tegevuste ja haaravate praktiliste näidetega.“

Hõbetaseme Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi ettevõtlikkuse koordinaator Vaili Viirlaid sõnas: „Kohtla-Järve Järve Gümnaasium toimetab Avatud uste nädalal oma tavapärases loomeprotsessis, kus keemia tunnis katsemeetodiga teadmised kogemusteks pöörduvad, inglise keele tunnis sõnad oma tähenduse leiavad, 1. klassides saab näha VEPA mänguvõlu, kolmapäeva õhtul aga toimub juba  53. kooli rahvatantsupidu. Ja lisaks võetakse Südamenädala raames vaatluse alla nutikael“.

„Teisipäevases lõimitud tunnis tuletame meelde, mis on kiirus ja kuidas kiirust arvutada. Samuti saadakse teada, kuidas mõjutab hammasratasülekanne kiirust – mida teha selleks, et kiirust juurde saada. Kõike seda katsetatakse praktikas Lego EV3 Mindstorms robotite abil ning tulemused vormistatakse Exeli tabelis“ sõnas Lüganuse Keskkooli Ettevõtliku Kooli koordinaator Kaili Kivi.

„Hõbetaseme Voka Lasteaed Naksitrallid avab oma õuevärava kõigile huvilistele, et teisipäeval ja kolmapäeval koos lastega õues uurida ja avastada“ sõnas Voka Lasteaed Naksitrallid koordinaator Külli Mänd.

„Sillamäe lasteaed Päikseke võtab oma asutuses vastu sõpru 16. aprillil. Lasteaed pakub põnevat ühistegevust külalistele ja partneritele ning koos laste ja täiskasvanutega tehakse vanadest asjadest kingitusi sõpradele. Lisaks valmistavad lapsed õppemängu „prügi sorteerimine“, mida hiljem ühiselt mängida saab“ sõnas Ettevõtliku Kooli kuldtaseme Sillamäe lasteaed Päikseke direktor Natalja Langinen.

Ettevõtlikud õppeasutused, kes avavad oma uksed külalistele on: Jõhvi Põhikool,  Jõhvi Vene Põhikool, Narva Soldino Gümnaasium, Lüganuse Keskkool, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Kohtla Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi, Sillamäe Vanalinna Kool, Sillamäe lasteaed Päikseke, Illuka Kool (lasteaed), Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju ja Voka lasteaed Naksitrallid.

Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.

Avatud uste nädala korraldamist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, projektist „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks-  tugiprogrammide elluviimine perioodil 2017-2023“

Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) kuulub üle-eestilisse maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikku.

Maakondlikud arenduskeskused on riigipoolseks partneriks alustavale ettevõtjale

Vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Rene Tammisti poolt allkirjastatud käskkirjale on alates 2019. aastast MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametlikuks partneriks ettevõtlusalaste tegevuste elluviimisel.

Käskkirja kohaselt on Maakondlike arenduskeskuste (MAK-d) ülesandeks tegeleda eelkõige alustavate ning piirkondlike väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisega, et need oleksid orienteeritud kasvule ja ekspordile. Lisaks jääb MAK-de rolliks tõsta ettevõtlusteadlikkust ja suurendada ambitsioonika ning uuendusmeelse ettevõtluse levikut maakondades.

15 MAK-i poolt tegevuste ühiseks elluviimiseks loodud katuseorganisatsiooni MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused tegevjuht Andres Huul selgitab, et tegelikult on MAK-d ka varasemalt tegelenud alustavate ja piirkondlike ettevõtjate toetamisega.
„MAK-d jätkavad ettevõtjate igakülgset toetamist konsultatsioonide ning teiste juba välja töötatud teenuste näol. Peamiseks muudatuseks on see, et varasemalt tegime seda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostööpartnerina, aga sellest aastast alates oleme ministeeriumi otsesed partnerid,“ ütleb Huul.
Tema sõnul võimaldab tihedam koostöö ministeeriumiga saada turult vahetumat tagasisidet ja MAK-del leida ettevõtluse edendamiseks uusi koostöökohti.

Kõik MAK-d on iseseisvad sihtasutused, kelle omanikeks on kohalikud omavalitsused. Esindatus igas maakonnas võimaldab MAK-del pakkuda üleriigiliselt tasuta nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele ning kodanikuühendustele.

2018. aastal nõustasid MAK-d ettevõtlusalaselt kokku 7 500, kodanikuühiskonna valdkonnas 2 098 korda. Noorte ettevõtlikkuse suurendamise tegevustesse kaasati kokku enam kui 12 000 noort ja korraldati rohkem kui 300 sündmust. MAKid on samuti üle-eestiliste sündmuste Ettevõtlusnädal ning Ühisnädal eestvedajad.

Pressiteade
MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused
25.03.2019

 

Tutvu kõikide MAK-dega!