admin

Avaldame Majandus- ja Kommunikatsioonimisteeriumi poolt 19.03.2019 välja saadetud pressiteate.

 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist allkirjastas starditoetuse määruse, mille muudatused võimaldavad alustada ettevõtlusega varasemast paindlikumatel tingimustel.

„Ettevõtlusega alustamist edendav starditoetus aitab laiendada piirkondlikku ettevõtlust ja lükata käima arengupotentsiaaliga ettevõtlusideid. Senine praktika toetuse andmisel on toonud välja mitu olulist muutmist vajavat aspekti, mis alates kevadest lahenduse saavad. Nii EAS kui Riigi Tugiteenuste Keskus on toetuse taotlejate ja saajatega pidevas koostöös ning nende tagasiside põhjal teinud mitmeid ettepanekuid tingimuste muutmiseks, et toetusest ettevõtjatele rohkem abi oleks,“ märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Näiteks saavad alates aprillist starditoetust taotleda isikud, kes on varasemalt edukalt ellu viinud Töötukassa ettevõtlusega alustamise toetuse projekti. Samuti on muudetud nõudeid töötajate palkamisele. Kui varem tuli ettevõttel palgata korraga kaks töötajat esimesel aastal pärast projekti lõppu, siis edaspidi võib palgata ühe töötaja projekti lõppedes ja teise töötaja aasta hiljem, makstes neile vähemalt 50% Eesti keskmisest brutokuupalgast.

Oluliseks muudatuseks on ka ettevõtte kasvu hindamine müügitulu eesmärgi 80 000 euro saavutamise alusel, sõltumata kasvu tempost. Varasemalt Tartu linna ja Tallinna linnapiirkonna taotlejatele kehtinud ekspordinõue jääb edaspidi kehtima ainult Tallinna linnas tegutsevatele ettevõtetele.

„Seni on starditoetusest saanud tuge hulk alustavaid ettevõtteid. Näiteks Eesti oma vinüülplaaditehas Vinyl Plant OÜ ja  Purtse Pruulikoda OÜ on paari aastaga starditoetuse abil edukalt kasvanud ja oma nimele laiemat tuntust kogunud. Ootame, et paindlikumad tingimused toovad kaasa veelgi suurema huvi starditoetuse vastu ning et selle toel saavad paljud väärt projektid jätkusuutlikult tuule tiibadesse või teha järgmise arenguhüppe,“ lisas ettevõtlusminister Tammist.

Meetme planeeritud kogueelarve aastatel 2014–2020 on 7 081 747 miljonit eurot, millele lisandub omafinantseering 1 770 436 eurot. Toetuse maksimaalne summa on 15 000 €. Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%.

Starditoetuse määruse muudatused jõustuvad 1. aprillil. Samal ajal muutub ka toetust vahendav rakendusüksus. Aprillist alates rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) asemel starditoetust Riigi Tugiteenuste Keskus. Täpsem info toetuse taotlemise kohta on kättesaadav RTK koduleheküljel www.rtk.ee.

Uudis on avaldatud täiesmahus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteate põhjal.

Tule Starditoetuse eelnõustamisele

Alustav ettevõtja seisab silmitsi paljude erinevate teemade ja probleemidega enda äri käivitamisel. Elmo Puidet, ettevõtja ning Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja toob välja 3 peamist teemat, millele kulub kõige enam aega ja vaeva ettevõtlusesse naasval inimesel ja selgitab, miks see just nii on.

Eesmärkide püstitamine ja tegevusplaani koostamine – tihti eksitakse tähtaegade, mõõdetava tulemuse ja realistlikkuse osas ja sellest tulenevalt võidakse kas lihtsalt pettuda tegelikes tulemustes või siis hirmutatakse end ette ära valedel põhjustel.

Turundus ja müük – puud jääb teadmistest, mida üldse teha turunduseks ja miks, samuti julgus ja oskus müügitegevuseks. Kui nende valdkondadega ei tegele, siis tulemuseks on, et suurepärastest teenustest ja toodetest ei saa keegi kunagi teada.

Finantsteadmised – tihti kardetakse numbreid, ei osata eelarvet teha, ei teata kuidas rahastada investeeringuid või kuidas maksud tegelikult ettevõtet mõjutavad. Kõik need võivad osutuda põhjuseks, et alustamist lükatakse lõputult edasi või ollakse pidevas rahahädas.

Kõikide probleemide taga on teadmiste ja kogemuse puudumine. Õnneks on kõik õpitav ja just seepärast korraldavad maakondlikud arenduskeskused igas maakonnas alustavatele ettevõtjatele suunatud koolitusprogramme. Kõikidel, kel on olemas äriidee, kuid ei ole veel enda ettevõtet registreerinud, soovitame osaleda alustava ettevõtja baaskoolitusel. Lisaks on oodatud koolitustele ka ettevõtjad, kes juba tegutsevad, kuid soovivaid enda teadmisi täiendada.  Baaskoolitused annavad olulised alusteadmised ettevõtlusega alustamiseks alates äriidee välja töötamisest kuni turunduse ja müügini.

3 põhjust, miks osaleda alustava ettevõtja baaskoolitusel?

1.  Inimene saab oma esmase äriidee asemele süsteemse pildi: mis on see teenus või toode, millega soovin algust teha.
2. Osaleja õpib tundma erinevaid tööriistu ja saab head nõu süsteemseks ja kiireks liikumiseks enda arenguteel. Paljude probleemide lahendamiseks ei peagi „jalgratast“ leiutama.
3. Alustav ettevõtja arvutab läbi enda idee tasuvuse ja investeeringute vajaduse. Seeläbi saab kas juurde (enese-)kindlust ja/või mõistab enda esialgse toote või teenuse edasiarendamise vajadust.

Alustava ettevõtja baaskoolitus loob alusteadmised äriga alustamiseks. Kui sul on olemas äriidee, aga ei tea, kuidas sellega edasi minna, siis osale baaskoolitusel. Tänavune baaskoolituste kalender on avatud – tutvu alustava ettevõtja baaskoolituse kavaga!

Raimo Ülavere on tunnustatud koolitaja ja coach, kes aitab meeskondadel saada veelgi võimekamas teadliku käitumise ja paremate protsesside juhtimise kaudu. Tänavuse arenduskeskuste mentorlusprogrammi avakoolituse viib läbi just Raimo, juhendades meie mentoreid looma usalduslikku ja toimivat suhet mentiidega.

Koolitaja-coach Raimo Ülavere. Fotograaf Raigo Pajula.

Mentorklubi annab alustavale ettevõtjale võimaluse õppida juba pikemat aega tegutsenud ettevõtjalt ja seeläbi arendada enda äri edasi. Võttes kõik mentorklubist, võib see viia alustava ettevõtja järgmiste suurte sammudeni.
Mis on hea koostöö alus ja kuidas võtta kõik mentorklubist? Raimo peab hea koostöö aluseks suhet ja just head, usalduslikku suhet, mis peaks olema nii mentori kui ka mentii vahel. Hea suhe iseenesest on juba paljude asjad kombinatsioon, mistõttu ei saa ka konkreetselt välja tuua nn hea kootöösuhte valemit. Vaatamata sellele saab nii mentor kui mentii palju ära teha, et kindlustada võimalikult suur eneseareng mentorklubis.

 

3 soovitust mentiile, kuidas võtta viimast mentorklubis osalemisest:

1. Teadvustada endale, mida mina ootan mentoriga koostööst?
Kõike kahjuks ei saa ja kui me ei tea, mida tahame, siis tõenäoliselt saamegi seda – ehk suurt mitte midagi, millel oleks meie jaoks tähendus.

2. Teadvustada endale, et mentor on vaid abiline – ta ei tee tööd ära. Mentoriga koostöö aitab tegevust mõtestada ja ehk ka paremini suunda seada, fokusseerida olulisele. Ka ei tee tööd ära mentoriga rääkimine. Töö teeb ära ja tulemuse toob ikkagi tegutsemine.

3. Kõlab ehk kummaliselt, ent… vähem mõelda ja rohkem teha. Mentorilt ja mentori abiga tekib tõenäoliselt uusi mõtteid, uusi ideid, teistmoodi vaateid oma tegemistele. Mis esialgu võivad tunduda pehmelt öeldes veidrad ja mis võivad ka minna vastuollu seniste uskumuste ja käitumistega. Ent ainus viis arenemiseks on senisest mullist, mugavustsoonist välja minek. Ja mõnikord tähendab see justnimelt seda – vähem juurelda, arutada, rääkida, mõelda… ja rohkem teha.

 

3 soovitust mentorile, mis aitavad mentoril omandada uusi teadmisi
mentorklubis:

1. Mõtle läbi, milline on vastus küsimusele: miks sa üldse mentoriks hakkasid?

2. Räägi teise mentoriga: mis on läinud sul hästi, mis pole läinud oodatult ja mida sa selle teadmisega edasi teed?

3. Proovi ka mentorina katsetada, teha asju, mida sa varem pole teinud – ehk kui sa mentori rollis end aeg-ajalt ebamugavalt ei tunne, siis sa tõenäoliselt ei ole viinud ennast mugavustsoonist välja.

 

Mentorklubid on maakondlike arenduskeskuste mentorlusprogramm, mis on suunatud kuni 3- aastat tegutsenud ettevõtjatele. Mentorlusprogramm annab alustavatel ettevõtjatel võimaluse omandada uusi ettevõtlusalaseid teadmisi ja õppida kogenud ettevõtjatelt ehk mentoritelt.

Loe rohkem mentorklubidest

Maakondlikud arenduskeskused kutsuvad igal aastal üles ettevõtteid, organisatsioone ja kõiki inimesi tegema head ja kandma jõulukampsuneid üle-maailmsel Jõulukampsuni päeval.
Tänavu toimus Jõulukampsuni päev 14. detsembril 2018, järgmine toimub juba 13. detsembril 2019!

Mis on Jõulukampsuni päev?

Jõulukampsuni päev on üle-maailmne heategevuslik ettevõtmine, millega kutsutakse üles inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone head tegema. Erinevates riikides pööratakse kampaaniaga tähelepanu abivajajatele, kelle jaoks kutsutakse inimesi üles toetama. Laiema tähelepanu tõmbamiseks kannavad inimesed üle-maailmsel Jõulukampsuni päeval kampsuneid, veste, mütse vms, mis on jõulude teemalised.

Eestis kutsume üles inimesi märkama abivajajaid ja kinkima neile enda aega panustades nende tegemistesse vähemalt kord aastas – Jõulukampsuni päeval. Heategevus võib olla erinev – mine appi mõnda organisatsiooni; anneta abivajajatele tarbeesemeid, mida sa ei vaja; paku tasuta nõu valdkonnas, mida tead hästi ja millest on puudu mõnel asutusel jne. Leia endale parim variant ja löö meiega kaasa!

Kuidas osaleda Jõulukampsuni päeval?

• leia organisatsioon, inimene, inimeste grupp, keda enda nõu ja jõuga aidata ja võta nendega aegsasti ühendust;
• kanna lõbusat jõulukampsuni, vesti, mütsi vms;
• jaga meiega enda meeleolukat päeva – jaga pildi- ja fotomaterjal meie Facebooki sündmuse alla (https://www.facebook.com/events/273565053350300/) ja kasuta hashtag’i: #jõulukampsunipäev

Jõulukampsuni päeva maaletoomise idee tekkis Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku (MAK-võrgustik) kuuluva Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse poolt 2017. aastal, mil esmakordselt pöörati üle-eestiliselt sellele tähelepanu. MAK-võrgustiku missioon on luu õnnelikku Eestit – teeme seda koos!

Jõulukampsuni päev 2018 meeleolukaid pildijäädvustusi saab näha Facebooki sündmuse alt: https://www.facebook.com/events/273565053350300/

26. novembril algab üle-eestiline Ühisnädal, millega tähistatakse saja aasta möödumist Maanõukogu kodakondsuse määruse kinnitamisest. Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul on Ühisnädala teemaks „Sada aastat aktiivset kodanikku“.

„Tegusus ja ettevõtlikkus on liikumapanevad jõud ning kannavad Eestit edasi,“ sõnas Riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe. „Suur rõõm on, et juubeliaastal tõmmatakse aktiivsetele kodanikele ja kodanikealgatustele tähelepanu kõigis Eesti maakondades,“ lisas Soe.

„Ühisnädala eesmärk on kutsuda üles inimesi märkama ja tunnustama vabaühendusi nende panuse eest meie ühiskonda,“ selgitas Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku turunduse projektijuht Riina Nõupuu. Nõupuu lisas, et oktoobrikuu seisuga on Eestis enam kui 22 000 mittetulundusühingut, mis tegutsevad selle nimel, et meie ühiskonda paremaks muuta lahendades erinevaid probleeme kohalikul kui ka üle-eestilisel tasandil. Tema sõnul on kogu meie elukorraldus meie endi kätes ja seetõttu on oluline motiveerida üha enam inimesi ise peale hakkama ja panustama.

Esmakordselt kogutakse Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul vabaühenduste tekkelugusid, et koostada ülevaade ühenduste tegevusest viimase saja aasta jooksul. „Meil on palju tegutsevaid ühendusi ja arvukalt neid, mis tegutsevad juba mitmekümneid aastaid. Soovime ühtekokku panna pikalt tegutsenud vabakondade lood, et näidata, kui aktiivsed on meie inimesed olnud viimase saja aasta jooksul,“ sõnas lugude kogumise kampaania juht Taive Saar. Saar kustus üles vabaühendusi kirjutama ja saatma enda lugusid. Lisinfo www.uhisnadal.ee/lugu

Ühisnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös arvukate partneritega alates 2012. aastast. Juubeliaastal toimub Ühisnädal 26. novembrist 2.detsembrini.

Ühisnädala tutvustavad videod: http://uhisnadal.ee/videod/
Veebilehekülg: http://uhisnadal.ee/
Facebook: https://www.facebook.com/uhisnadal/

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.