Alates tänasest, 18. märtsist oodatakse ettevõtjaid kui ka vabaühendusi, kes teenivad tulu ja pakuvad teenuseid, täitma ankeeti, mis annab hiljem ülevaate nende vajadustest ja probleemidest. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitab esimese vahekokkuvõte tulemustest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 25. märtsiks. Ettevõtjatele jääb platvorm avatuks ka pärast seda.
SA Saare Arenduskeskus juhataja ja projekti koordinaatori Rainer Paenurga sõnul sai idee alguse osalemisest häkatonil “Hack the Crisis”, kus Saaremaa Turunduskoja initsiatiivil loodi testplatvorm Saaremaa ettevõtjate jaoks. Idee arendati üle-eestiliseks koostöös Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga, kuna pilootprojekt näitas ettevõtjate suurt huvi ja vajadust selle järele.
Platvormi kaudu kogutav info aitab paremini mõista ettevõtjate olukorda kriisisituatsioonis, lisaks annab see põhjaliku sisendi kriisiabipaketi väljatöötamiseks ja teisteks tugitegevusteks nagu näiteks maakondlike arenduskeskuste nõustamisteenuseks.
“Veebiplatvormi kaudu tuleb ettevõtjal täita 14 küsimusest koosnev ankeet, mille tulemused jõuavad nii ministeeriumi kui ka kõikide maakondlike arenduskeskusteni, ” selgitab Paenurk. Ankeedi täitmine võtab ettevõtjatel aega keskmiselt 3 minutit.
“Ettevõtted on igaüks oma spetsiifikaga, seetõttu on ka lahendused edaspidises olukorras toimetulekuks erinevad. Meie, maakondlikud arenduskeskused, analüüsime veebiplatvormi kaudu ettevõtjatelt saadavat infot põhjalikult ning jätkame ettevõtjate toetamist ning nõustamist vastavalt ilmnenud probleemidele, ” lisab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul.
Eesti ettevõtete kriisiabikeskus on Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku poolt pakutav platvorm Eesti ettevõtetele, kes on saanud majanduslikku kahju COVID-19 viirusepuhangu tagajärjel ning kes vajavad tuge majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks kriisiolukorras. Kriisiabikeskuse idee sai alguse Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel 13.-15.03 toimunud kriisihäkatonilt “Hack the Crisis”.
Lisainfo:
Märksõnad
Koondame järk-järgult ülevaate veebinaridest jt üritustest ning olulisematest otsustest, mis puudutavad ettevõtjate tegutsemist kriisiolukorras. Täiendame informatsiooni jooksvalt ning teavitame piirkondlikke ettevõtjaid kõikide maakondlike arenduskeskuste kanalite kaudu.
1. Töötukassa töötasu hüvitis
Eesti Töötukassa maksab hüvitist töötajatele, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest peatunud. Loe lähemalt, kes saavad hüvitist taotleda siit.
2. Ülevaade KredExi kriisimeetmetest
Tutvu koroonaviiruse tõttu raskustesse sattunud ettevõtete aitamise kriisimeetmetega KredExi kodulehekülje kaudu: https://www.kredex.ee/et/koroona
Kuula järele meetmet tutvustavat webinari! Kuula järele vene keeles meetmet tutvustavat webinari!3. Eesti Töötukassa ajutiste töökohtade vahendusplatvorm
Eesti Töötukassa on loonud võimaluse ajutiste töökohtade vahendamiseks, et viia kokku tööandjad, kes hetkel vajavad abikäsi, tööotsijatega, kes momendil ei saa oma põhitöökohal tööd teha või kellel praegusel hetkel töökoht puudub.
Tööd pakuvad ettevõtted, kes praegust olukorda silmas pidades vajavad ajutiselt lisatööjõudu.Online-messi formaat pakub võimalust vahetult tööandjatel ning tööotsijatel suhelda. Tööotsijatel on võimalik esitada küsimusi pakutavate töökohtade ja hüvede kohta ning ka soovitud töökohale kandideerida. Tööandjad, kellel on ootamatult tekkinud vajadus palgata lisajõudu saavad aga kiiresti oma probleemile lahenduse.
Ajutiste töökohtade vahendamise platvormi leiab siit: https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/
Lisainfo: info@arenduskeskused.ee
Märksõnad
Seoses Vabariigi Valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukorraga ning sellest tulenevatest soovitustest vähendada füüsilise kontakti võimalusi on alates 13.03.20 maakondlike arenduskeskuste töö ümber korraldatud!
Konsultatsiooniks võta meiega ühendust siin!Vabandame ebamugavuste pärast ja loodame mõistvat suhtumist!
Lisainfo: info@arenduskeskused.ee
Märksõnad
Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.
Haridusprogrammi Ettevõtlik Kool arendusjuhi Heidi Uustalu sõnul mõistetakse tihtipeale ettevõtlikku õpet kui majandusõpetust, kuid tegelikult see nii ei ole. Toome alljärgnevalt välja enamlevinud müüdid ning selgitame seeläbi, mis tegelik ettevõtlik õpe ja Ettevõtlik Kool on.
Müüt nr 1: ettevõtlik õpe on sama, mis ettevõtlusõpe
Ettevõtlikkuse all võime mõista inimese omadusi. Ettevõtlikku inimest võib iseloomustada tahan-suudan-teen eluhoiakuga. See ei võrdu äritegevusega või majandusõppega. Ettevõtlikkus ei tee kellestki ettevõtjat (ja ei peagi tegema!), kuid võib selleni viia.
Ettevõtlik õpe on metoodika, mida rakendatakse igas õppeaines kui ka tundide välistes tegevustes, et tuua kooli ja lasteaeda rohkem iseseisvat hoiakut, arendada laste otsustusvõimet ning ärgitada koostöist tegutsemishimu. Need tunnid on loovad, täis õppimisrõõmu ning tulemuslikud, sest teooria on alati ilmestatud päriseluliste näidete ja tegevustega.Sellise meetodi järgi õpib Eestis 124 kooli ja 15 lasteaeda.
Müüt nr 2: ettevõtlik õpe on “tilu-lilu” ja ei aita matemaatikat õpetada
Ettevõtliku õppe eesmärk on valmistada laps ette elueksamiks. See tähendab, et õppimine on eluline, eakohane, parajalt pingutust nõudev juhendatud teekond targemaks, paremaks, osavamaks, ettevõtlikumaks saamisel.
Seetõttu on tekkinud väärarusaam, et ettevõtlik õpe on justkui üks “tilu-lilu”, mis ei anna lapsele midagi, sest see ei õpeta ei matemaatika valemeid ega õigekirja reegleid.
Kuid tegelikult saab ka matemaatikat vägagi ettevõtlikult õppida: ja seda siis, kui matemaatikat vaadatakse kui probleemi lahendamise oskuse õppimisena. Kui õpetaja püstitab teema alguses probleemi – meil on vaja remontida korter (ehitada maja, küpsetada kook vms) ja seda koos lahendama hakata. Selle käigus saab õppida mõõtmist, mõõtühikuid, pindala, ruumala jne … ning lisaks muidugi keskenduda ka üldpädevustele.
Mida rohkem suudame teadmisi, oskusi lõimituna tegeliku eluga lasteni ja noorteni viia, seda paremini me neid eluks ette valmistame ja seda enam on nad valmis tööturu vajadustest lähtuvalt pidevaks terve elu kestvaks õppimiseks.
Müüt nr 3: Ettevõtlikkus on kaasasündinud, seda ei saagi muuta!
Kõik lapsed on arenemisvõimelised, see tähendab, et ka nende ettevõtlikkus on arendatav. Ettevõtlikkus on hoiak, mis iseloomustab pealehakkajat, initsiaatorit, elluviijat kui ka inimest, kes on koostööaldis ning vastutustundlik.
Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi teadur Grete Arro on öelnud, et meie kõigi ajud on plastilised, pidevalt muutuvad. See muutumine on suuresti meie kätes, kui oleme (täiskasvanud) ennastjuhtivad õppijad, ja kui me oleme lapsed, siis rohkem meie õpetajate/vanemate kätes.
Aga meie neuroplastilisuse mustrid on erinevad – mina õpin kiiremini trigonomeetriat kui sina, aga sina õpid kiiremini integraalist aru saama kui mina; minul tuleb sulgpall kiiremini, sinul uisutamine. See ei ütle midagi meie kummagi võimekuse kohta nendes valdkondades.
Ettevõtlikkust saab arendada, kui sellega tegeletakse järjekindlalt ja süsteemselt, näiteks, kui õppimine on koolis lapse jaoks ettevalmistus elueksamiks, mitte eksamite eluks. See tähendab, et õppimine on eluline, eakohane, parajalt pingutust nõudev juhendatud pidev teekond targemaks, paremaks, osavamaks, ettevõtlikumaks saamisel.
Ettevõtlik noorte kasvatamiseks on suur roll nii lapsevanematel kui ka lasteaial ja koolil, kus ta käib.
Kui sinu lapse kool või lasteaed kuulub Ettevõtlike Koolide võrgustikku, siis võid õppeasutuse valikuga rahul olla, sest just nendes koolides rakendatakse ettevõtliku õppe metoodikat.
Lugu on avaldatud ERRi portaalis ilmunud artikli alusel.
Märksõnad
EVEA (Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) nimetas tänasel auhinnagalal “Ettevõtlik vaim 2019” Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku 2019. aasta Ettevõtluse Sõbraks.
Alates 1993. aastast valivad Eesti ettevõtjad EVEA algatusel „Ettevõtluse Sõbra“ tiitli saajaid. “Ettevõtluse Sõbra” tiitli võib omistada aktiivsele riigi-, ühiskonna- või poliitikategelasele või organisatsioonile silmapaistvate teenete ja saavutuste eest era-, ja eriti väikeettevõtluse edendamisel.
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikule omistati tiitel pikaajalise ja mõjusa tegevuse eest piirkondliku ettevõtluse kui ka vabakonna toetamise ja arendamise eest.
„Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on taasiseseisvunud Eesti vanim järjepidev riiklik ettevõtluse tugistruktuur, mis pakub tasuta nõustamisteenust nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele, vabaühendustele, haridusasutustele ja kohalikele omavalitsustele igas Eesti maakonnas. Nad mängivad tähtsat rolli uute ettevõtjate kasvatamisel, oma piirkondadesse investeeringute meelitamisel ja ettevõtjate vahelise koostöö arendamisel,“ põhjendas EVEA president Heiki Rits.
Maakondlikud arenduskeskused (MAKid) asutati ühtse võrgustikuna Vabariigi Valitsuse kinnitatud kontseptsiooni alusel 2003. aastal. MAK-ide loomise põhieesmärgiks oli luua riiklik tugistruktuur, mis toetab ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekuse arendamist ja struktuurifondide tulemuslikku kasutamist. Maakondlikud arenduskeskused (MAKid) on iseseisvad sihtasutused, mis kuuluvad täna kohalikele omavalitsustele ja/või nende liitudele.
Katusorganisatsioon MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused registreeriti 11.10.2017 ja sellesse kuuluvad kõikide maakondade arenduskeskused.
Alates 2019 on MAKid katusorganisatsiooni kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametlikuks partneriks ettevõtlustegevuste ellu viimisel. Kuni 2018 lõpuni koordineeris tegevusi lepingute alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kodanikuühenduste edendamist ja nõustamisteenust pakuvad MAK-id lepingute alusel Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.
Maakondlikud arenduskeskused pakuvad tasuta nõustamisteenust ettevõtjatele, vabaühendustele, haridusasutustele kui ka kohalikele omavalitsustele igas maakonnas. MAKide eestvedamisel toimub üle-eestiline Ettevõtlusnädal, Ühisnädal ning koordineeritakse haridusprogrammi Ettevõtlik Kool võrgustikku.
2019. a viidi ettevõtluskonsultantide poolt läbi 7 489 nõustamist, erinevatel ettevõtlikkusteadlikkuse suurendamise sündmustel osales 18 310 inimest.Vabaühendustele toimus 2019. aastal 1 725 nõustamist, 1 099 unikaalsele kliendile.
Ettevõtlik Kool võrgustikku kuulub 124 kooli üle Eesti.
Varasemalt on nimetatud tiitli teiste hulgas pälvinud president Lennart Meri, Eesti Panga president Siim Kallas, majandusministrid Toomas Sildmäe, Liina Tõnisson ja Juhan Parts, justiitsminister Rein Lang, Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis, ajakirjanikud Igor Rõtov ja Avo Kokk.
Märksõnad
Maakondlikest arenduskeksustes pälvib Eesti Vabariigi Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi Kuldar Leis. Leisile on omistatud tunnustus pikaajalise ja eduka ettevõtluse edendamise töö eest.
Kuldar Leis töötab alates 2017. aastast Kagu-Eestis ettevõtluskonsultandina ja nõustab piirkondlikke ettevõtjaid enda äri edendamiseks, järgmiste suurte sammude tegemiseks. Lisaks sellele peab Leis oluliseks noorte ettevõtlikkuse edendamist ja osaleb hea meelega koolides külalisõpetajana või viib läbi tegevusi, millega noori ettevõtlikkuse pisikuga nakatada. Nii aitab ta nõu kui ka jõuga ettevõtjaid, koole kui ka kogukonda üldse.
Pildil Kuldar Leis. Foto autor: Tauno Tõhk.
President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 114 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Kõikide teenetemärgi saajatega saab tutvuda ERR uudisteportaalist.
Märksõnad
Täna ekspordivad e-kanaleid kaudu Eesti väikestest ja keskmistest ettevõttest vaid 8%, mis paigutab meid Euroopa Liidu riikidega võrreldes pingerea teise poolde. Teisalt eestlaste endi e-ostudest on 45-50% piiriülesed ning see hulk kasvab samamoodi kui kohalikust e-poest ostmine. Seda enam on oluline, et kohalikud ettevõtjad püsiksid konkurentsis ja kasutaksid ära suurt potentsiaali enda toodete müügiks läbi e-kanalite, olgu selleks siis e-pood või mõni platvorm.
Tänavuse aasta algusest on maakondlikud arenduskeskused ja Eesti E-kaubanduse Liit alustanud koostööd, et tõsta piirkondlike ettevõtjate teadmisi e-kaubandusest ning tutvustada e-kaubandust kui ühte võimalust piiriüleseks müügiks.
E-kaubanduse ja laiemalt e-äri võimalusi tutvustati tänavusel Ettevõtlusnädalal, mil toimusid pea igas maakonnas e-äri teemalised seminarid, konverentsid. Nendelt sündmustelt võttis osa 892 piirkondlikku ettevõtjat ja huvilist. Huvi valdkonna vastu on suur, kuid paljud on takerdunud julguse kui ka teadmiste puuduse taha.Eelkõige on ettevõtjad toonud välja, et enam on vaja teadmisi nii seadusandlusest kui ka praktilistest digiturunduse koolitustest. Euroopa Parlamendi viimase aja uuringutest selgub samuti, et Eesti ettevõtjad ei kasuta võrreldes Euroopa ametivendadega turunduskanalitena piisavalt agaralt digikanaleid. Peamiselt kasutatakse vaid ühe kanali võimalusi, Euroopa keskmine kaupmees kasutab turundamiseks vähemalt kahte ühismeedia- või digikanalit.
Aasta vältel on toimunud e-kaubanduse alased koolitused ja infopäevad ka maakondlike arenduskeskuste konsultantidele – üle on vaadatud alustava e-kaupleja näidis äriplaan kui ka omandatud teadmisi seadusandluses. Koolitusperioodi käigus on valminud ka teenuseosutajate list, mis on konsultantidele abiks, kui klientidel tekib spetsiifilisemaid küsimusi e-kaubandusega tegelemisel.
Millist abi saab alustav e-kaupleja?
– alustav ettevõtja saab pöörduda endale lähimasse maakondlikusse arenduskeskusesse, et saada nõu ettevõtlusega alustamise kohta.
– saab osaleda videokoolitusel: kuidas alustada e-poega?
– saab tutvuda infomaterjalidega Eesti E-kaubanduse Liidu koduleheküljel.
E-kaubandusega saab tegeleda igalt poolt – selleks ei pea elama linnas, vaid võib meelepärase tegevusega alustada mõnest väiksemast piirkonnast. Julget peale hakkamist!
Märksõnad
Paljudele tundub sõna „äriplaan” midagi keerulist ja müstilist. Hirmude maandamiseks võime seda nimetada tegevuskavaks, juhendiks, programmiks jne. Kuid eduka äriplaani koostamine on ettevõttega alustamiseks vajalik – kirja pandud plaan ja arvutused toovad välja selle, kas planeeritav ettevõtmine suudab vähemalt paberil ots-otsaga kokku tulla. Maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultant Ervin Truu selgitab: „Äriplaanide elluviimise praktika näitab, et äriplaan aitab vältida nii kulukaid kui ajamahukaid vigu”. Kui teil on idee, siis esimene soovitus – pange mõne lausega, võimalikult lihtsalt kirja, mida kavatsete tegema hakata. Järgmiseks peate endale selgeks tegema, kas see idee on peale teie enda veel kellelgi vajalik. Kas see idee aitab lahendada kellegi probleeme, täita tema vajadusi või unistusi? Kas keegi on nõus selle eest ka maksma. Kui sellele puudub vastus, siis pole teie idee ettevõtlusega alustamiseks küps. Kui aga idee on tarbijale vajalik ehk siis teie loodav ettevõte saab lahendada tarbija ees seisvaid probleeme või täita tarbija soove mõstliku tasu eest, saab edasi liikuda. Kuna ettevõtlusesse minek võtab vähemalt algaastatel kogu teie aja, siis oleks enne äriplaani elluviima asumist mõistlik veelkord maha istuda ja kaaluda oma eesmärke ja soovi pühenduda ettevõtlusele. Äriplaan on olemuselt läbiarvutatud unistus. Alustav ettevõtja ei pea, tsiteerides edukat ettevõtjat „ Eesti Ekspressi” omanikku H. H. Luike „kobama pimeduses”. Eestis on olemas asjalikke ärikonsultante, lisaks on igas Eesti maakonnas maakondlikud arenduskeskused, kust saab ettevõtlusabi ja seda täiesti tasuta.Äriplaanide elluviimise praktika näitab, et äriplaan aitab vältida nii kulukaid kui ajamahukaid vigu
Eduka äriplaani koostamine
Äriplaani koostamiseks ei ole ühte kindlat vormi, kuid on teemad, mida kindlasti selle koostamisel peab tulevane ettevõtja endale selgeks tegema. Allpool toodu on soovituslik, et saada minimaalne ülevaade vajalikest tegevustest ja vajadustest. Ettevõtte loomise äriplaan võiks koosneda järgmiste valdkondade analüüsist:Kokkuvõte ehk äriidee kirjeldus (mitte rohkem kui 1 lehekülg):
- tegevusvaldkond
- lühidalt, millised on tooted/teenused
- sihtgrupp,palju neist on teie kliendid
- mille poolest erinete konkurentidest
- teie koht turul
- finantseerimisallikad
Teenus või toode:
- kus ja kuidas toimub tootmine/teenuse osutamine?
- millist kasu või vajaduse rahuldamist saab klient teie toote/teenuse omandamisel?
- kas toodet/teenust tuleb ka kohandada välisturu jaoks?
- millised ressursid tootmiseks/teenuse osutamiseks on juba olemas?
- milliseid investeeringuid tuleb veel teha et ettevõte saaks käivitada?
- milliseks kujuneb toote/teenuse omahind?
- milliseks kujundada toote/teenuse müügihind ?
- millised on konkurentide toote/teenuse hinnad?
Meeskond ja juhtimine:
- millised on meeskonna oskused ja rollid kes hakkavad ettevõttes tootma või teenust osutama?
- millise oskusega tööjõudu vajate juurde?
- kuidas on planeeritud töötajate motiveerimine ?
Turg:
- kes on ettevõtte kliendid?
- kirjeldage kliendigruppide ja nende vajaduste määratlemist?
- milline on antud valdkonnas turg üldiselt?
- milliseks kujuneb seal ettevõtte turuosa?
- kas sinu toote/teenuse jaoks on piisavalt soovijaid
- kas nad on nõus maksmaküsitavat hinda?
- kirjeldage ettevõtte konkurente
- millega eristub just teie toode/teenus?
- milline on riskide maandamise plaan?
Müük ja turundus:
- kuidas planeerite jõuda klientideni?
- millist reklaami kasutate?
- kui palju planeerite vahendeid reklaamile?
- kui palju planeerite vahendeid ja aega müügitoetusele- müügiesitlus,otsepost,isiklik müük?
- millised on peamised müügikanalid – edasimüüjad,kauplused,internetipood?
- kirjeldage turundukava eesmärkide saavutamiseks,tegevuste maksumus,
- eeldatav aeg ja oodatav tulemus
Finantsplaneerimine:
- milline on ettevõtte rahaline vajadus stardiks?
- millised on planeeritavad rahastamisvõimalused?
- millised on kaasnevad riskid rahastmisel?
- millised on alternatiivid rahastusallikatele?
- Kui suured on planeeritud kulud lähitulevikus ja nende rahastamine?
Tegevuskava ettevõtte käivitamiseks:
- kirjeldage tegevuskava oluliste eesmärkide saavutamiseks,
- eeldatav aeg ja oodatav tulemus.
- kuidas planeerite maandada riske tegevuskava täitmisel?
Märksõnad
Maakondlike arenduskeskuste võrgustik kutsub ettevõtjaid 2020. aastal toimuvatele välismesside ühiskülastustele. Järgmisel aastal on planeeritud 10 messikülastust Euroopas. Külastusreiside eesmärk on aidata ettevõtetel välja arendada uusi tooteid ja teenuseid ning asuda eksportima.
Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul on oluline, et ettevõtted hoiaksid ennast kursis valdkondade arengutrendidega ja oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Tema sõnul annab reisidel osalemine võimaluse hankida uusi ideid ning tutvuda messiga enne kui tehakse otsus välja minna eksponendina. Põhjalikum ülevaade erinevatest uutest tehnoloogiatest, toodetest ning turundusvõimalustest aitab suurendada ekspordipotentsiaali.
Tänavu ootavad maakondlikud arenduskeskused ettevõtjaid osalema messireisidel, mis on suunatud nii töötlevale tööstusele, taastuvenergiale, loodusturismile kui ka disainile. Valik on tehtud maakondadest tulnud ettepanekute alusel, et julgustada piirkondlikke ettevõtteid eksportima asumisel.
2020. aastal toimuvad külastused järgmistele messidele:
- biomassi mess„European Biomass Conference & Exhibition“ Prantsusmaal,
- taastuvenergiamess „All-Energy Exhibition & Conference“ Šotimaal,
- loodusturismi mess „Birdfair“ Inglismaal,
- komposiitmaterjalide mess „JEC World“ Prantsusmaal,
- mööblikomponentide tootjate mess „Furnica“ Poolas,
- ökoehituse mess „Futurebuild London“ Inglismaal,
- loodus- ja mahepõllumajanduslike toodete mess „Natural & Organic Products Europe“ Suurbritannias
- tööstusmess „Motek“ Saksamaal,
- sisustus -ja disainimess „Formland“ Taanis,
- tööstusmess „Hannover Messe“ Saksamaal.
Messikülastustest võivad osa võtta kõik Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kes võiksid arenduskeskuste hinnangul vastavast messist kasu saada. Registreerunute hulgast valiku tegemisel on eelistatud suurema ekspordipotentsiaaliga ettevõtted. Messikülastustega kaasneb omaosalus, reise kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline organisatsioon, mis pakub tasuta nõustamist ettevõtjatele, investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele omavalitsustele igas maakonnas.
Uuri lähemalt SIIT.
Märksõnad
Maakondlikud Arenduskeskused, kes Ühisnädala tegevusi koos mitmete partneritega korraldavad, kutsuvad üles inimesi märkama vabakonna eestvedajate panust ühiskonna arengusse ning tunnustama kodanikuaktiivsust ja pealehakkamist.
Siseministeeriumi poolt tellitud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu (2019) tulemustest selgus, et uute eestvedajate kasv on aastast-aastasse napp ja ühenduste tegevust tuleks enam märgata ning tunnustada. Maakondlikud arenduskeskused korraldavad oma maakonnas tunnustussündmusi, et tõsta esile piirkondlikke algatusi, ühendusi, asutusi ja eestvedajaid, kes on silma paistnud oma tegevusega.
Ühisnädala lõpetavad üle-eestilised annetamistalgud, mis toimuvad esmakordselt Eestis 3. detsembril. Annetamistalgutel on osalema oodatud kõik vabaühendused, kes soovivad tugevdada enda sidemeid olemasolevate annetajatega või neid juurde leida. Samuti on oodatud kõik soovijad annetama vabaühenduste heaks.
Ühisnädal on kodanikualgatusi tutvustav nädal, mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös arvukate partneritega alates 2012. aastast. Enne seda tähistati igas piirkonnas kodanikupäeva, mille raames korraldati kodanikuühiskonda tutvustavaid sündmuseid.