fbpx

Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.

Haridusprogrammi Ettevõtlik Kool arendusjuhi Heidi Uustalu sõnul mõistetakse tihtipeale ettevõtlikku õpet kui majandusõpetust, kuid tegelikult see nii ei ole. Toome alljärgnevalt välja enamlevinud müüdid ning selgitame seeläbi, mis tegelik ettevõtlik õpe ja Ettevõtlik Kool on.

Müüt nr 1: ettevõtlik õpe on sama, mis ettevõtlusõpe

 

Ettevõtlikkuse all võime mõista inimese omadusi. Ettevõtlikku inimest võib iseloomustada tahan-suudan-teen eluhoiakuga. See ei võrdu äritegevusega või majandusõppega. Ettevõtlikkus ei tee kellestki ettevõtjat (ja ei peagi tegema!), kuid võib selleni viia.

Ettevõtlik õpe on metoodika, mida rakendatakse igas õppeaines kui ka tundide välistes tegevustes, et tuua kooli ja lasteaeda rohkem iseseisvat hoiakut, arendada laste otsustusvõimet ning ärgitada koostöist tegutsemishimu. Need tunnid on loovad, täis õppimisrõõmu ning tulemuslikud, sest teooria on alati ilmestatud päriseluliste näidete ja tegevustega.
Sellise meetodi järgi õpib Eestis 124 kooli ja 15 lasteaeda.

Müüt nr 2: ettevõtlik õpe on "tilu-lilu" ja ei aita matemaatikat õpetada

 

Ettevõtliku õppe eesmärk on valmistada laps ette elueksamiks. See tähendab, et õppimine on eluline, eakohane, parajalt pingutust nõudev juhendatud teekond targemaks, paremaks, osavamaks, ettevõtlikumaks saamisel.

Seetõttu on tekkinud väärarusaam, et ettevõtlik õpe on justkui üks "tilu-lilu", mis ei anna lapsele midagi, sest see ei õpeta ei matemaatika valemeid ega õigekirja reegleid.

Kuid tegelikult saab ka matemaatikat vägagi ettevõtlikult õppida: ja seda siis, kui matemaatikat vaadatakse kui probleemi lahendamise oskuse õppimisena. Kui õpetaja püstitab teema alguses probleemi – meil on vaja remontida korter (ehitada maja, küpsetada kook vms) ja seda koos lahendama hakata. Selle käigus saab õppida mõõtmist, mõõtühikuid, pindala, ruumala jne … ning lisaks muidugi keskenduda ka üldpädevustele.

Mida rohkem suudame teadmisi, oskusi lõimituna tegeliku eluga lasteni ja noorteni viia, seda paremini me neid eluks ette valmistame ja seda enam on nad valmis tööturu vajadustest lähtuvalt pidevaks terve elu kestvaks õppimiseks.

Müüt nr 3: Ettevõtlikkus on kaasasündinud, seda ei saagi muuta!

 

Kõik lapsed on arenemisvõimelised, see tähendab, et ka nende ettevõtlikkus on arendatav. Ettevõtlikkus on hoiak, mis iseloomustab pealehakkajat, initsiaatorit, elluviijat kui ka inimest, kes on koostööaldis ning vastutustundlik.

Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi teadur Grete Arro on öelnud, et meie kõigi ajud on plastilised, pidevalt muutuvad. See muutumine on suuresti meie kätes, kui oleme (täiskasvanud) ennastjuhtivad õppijad, ja kui me oleme lapsed, siis rohkem meie õpetajate/vanemate kätes.

Aga meie neuroplastilisuse mustrid on erinevad - mina õpin kiiremini trigonomeetriat kui sina, aga sina õpid kiiremini integraalist aru saama kui mina; minul tuleb sulgpall kiiremini, sinul uisutamine. See ei ütle midagi meie kummagi võimekuse kohta nendes valdkondades.

Ettevõtlikkust saab arendada, kui sellega tegeletakse järjekindlalt ja süsteemselt, näiteks, kui õppimine on koolis lapse jaoks ettevalmistus elueksamiks, mitte eksamite eluks. See tähendab, et õppimine on eluline, eakohane, parajalt pingutust nõudev juhendatud pidev teekond targemaks, paremaks, osavamaks, ettevõtlikumaks saamisel.

Ettevõtlik noorte kasvatamiseks on suur roll nii lapsevanematel kui ka lasteaial ja koolil, kus ta käib.

Kui sinu lapse kool või lasteaed kuulub Ettevõtlike Koolide võrgustikku, siis võid õppeasutuse valikuga rahul olla, sest just nendes koolides rakendatakse ettevõtliku õppe metoodikat.

Lugu on avaldatud ERRi portaalis ilmunud artikli alusel.