Blogi

Rahvusvaheline tehnoloogiakontsern Google alustab aprilli alguses Eestis koolitusprogrammiga „Õpi koos Google’iga”, et aidata kaasa Eesti majanduse taastumisele pandeemiakriisist ning tõsta aasta lõpuks vähemalt 4000 inimese ja ettevõtte digitaalseid oskusi.

Google pakub koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Maakondlike Arenduskeskustega kõigile huvilistele tasuta koolitusi, et suurendada nende teadmisi näiteks veebilehe või -poe arendamisest, digimaailmas nähtavuse tõstmisest, sotsiaalmeedia turundusest, digistrateegiate koostamisest ja paljust muust.

Tutvu koolitusprogrammiga!

Lisaks annetab Google Eesti Ametiühingute Keskliidule 150 000 dollarit ehk umbes 125 000 eurot, et tõsta spetsiifilisemalt 1000 madalapalgalise töötaja digioskusi.

„Koroonapandeemia on näidanud, et tänu digitaalsele tehnoloogiale saavad inimesed omavahel paremini ühenduses olla, samuti aitab see ettevõtetel jätkata oluliste teenuste pakkumist neile, kes seda enim vajavad. Eesrindliku digiriigina on Eestil head eeldused, et sillutada tee tehnoloogiapõhisele, jätkusuutlikule ja kaasavale taastumisele, millest saaksid osa kõik Eesti inimesed. Google tahab siin õla alla panna, andes Eesti inimestele ja ettevõtetele vajalikud teadmised ja tööriistad, et tulevikus veelgi edukam olla,” selgitas Google’i Euroopa president Matt Brittin.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et kõigi ühiskonnagruppide digioskuste tõstmine on olulise punktina kirjas ka uue valitsuse koalitsioonilepingus. „Selleks, et me saaksime pandeemiakriisist tugevamalt ja konkurentsivõimelisemalt välja tulla, peame me majanduses tegema digipöörde.

See eeldab endas IT-alaste teadmiste tõstmist ühiskonnas, nii inimeste kui ettevõtete seas ning Google’i uus algatus toetab seda eesmärki väga hästi. Vaatamata sellele, et meie ühiskonna digipädevus on maailma mõistes kõrgel kohal, on meil alati võimalus oma teadmisi ja oskusi täiendada,” ütles Sutt.

Lisaks koolitustele annetab Google oma heategevusliku haru Google.org kaudu Eesti Ametiühingute Keskliidule 150 000 dollarit. Sellega õpetatakse digitaalsete tehnoloogiate ja tööriistade kasutamist inimestele, kelle praegune töökoht võib tulevikus kaduda. Ametiühingute juhi Peep Petersoni sõnul on Google’i otsus märgiline, aidates kaasa sellele, et madala kvalifikatsiooni ja sissetulekuga inimesed leiaksid tulevikus endale parema töö.

„Koroonakriis kiirendas töökohtade automatiseerimist ning näitas veelgi selgemalt, kui oluline on digitaalsete tehnoloogiate elementaarne tundumine, et igapäevases elus toime tulla. Olgu selleks kaugtöö tegemine või endale meelepäraste kaupade e-tellimine. Paraku ei näe madalapalgalised töötajad tihti vajadust oma digioskusi arendada ja täiendada. Samas on just nemad need, kelle töökohad tulevikus kõige enam löögi alla satuvad. Täname Google’it toetuse eest ja pingutame koos teiste osapooltega maksimaalselt, et muutused tööturul sujuksid valutumalt,” selgitas Peterson.

Mis on „Õpi koos Google’iga”?

„Õpi koos Google’iga” programm on mõeldud kõigile väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad oma digioskuseid parandada ja edukust veebis tõsta. Osalema on oodatud ka töötajad, samuti inimesed, kes alles plaanivad ettevõtlusega alustada.

Programm pakub koolitusi 10 erineval teemal. Muuhulgas õpetatakse, kuidas koostada hästi toimivat veebilehte, kuidas luua edukas veebipood ja teha oma ettevõtte veebis rohkem nähtavaks. Veel koolitatakse osalejaid sotsiaalmeedia-, otsingu- ja videoturunduse teemadel ning aidatakse luua toimivaid digistrateegiaid. Samuti räägitakse, kuidas jõuda veebimüügi laiendamise kaudu uutele turgudele.

Ettevõttel või inimesel tuleb end registreerida aadressil digiareng.ee ja valida endale meelepärane koolitus. Koolitused algavad aprillis, need toimuvad eesti keeles ja veebiseminari vormis. Läbiviijad on oma ala eksperdid. Koolitusel osalevate ettevõtete töötajate arv pole kuidagi piiratud.

Lisaks paneb Google välja 100 stipendiumit, millega pakutakse vähekindlustatud inimestele koolitusi IT-toe vallas. Koolituse läbinud inimesed saavad vastava sertifikaadi, mis võiks neid edaspidises karjääris aidata. Kokku lubab Google 2021. aasta lõpuks välja koolitada vähemalt 4000 inimest ja ettevõtet.

 

Valitsus kinnitas erakorralisel istungil „Tööhõiveprogrammi 2021-2023″ muutmise, mis võimaldab vastavalt Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekule hüvitada piirangutest enim kahju saanud ettevõtetele märtsi töötasu. Varasemal kabinetinõupidamisel leidsid toetust ka kompensatsioonid haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi haldusala ettevõtjatele.

Peaminister Kaja Kallase sõnul COVID-19 epideemia olukorras ülimalt oluline leida tasakaal piirangute ning inimeste igapäevase hakkamasaamise vahel. „Tänane otsus pakub leevendust neile, keda uued piirangud majanduslikult kõige rohkem mõjutavad. Mõistan, et paljud ettevõtjad on COVID-19 kriisi tõttu pikalt kannatanud, kuid uute piirangu kehtestamine ja uute toetusmeetmete koostamine oli möödapääsmatu otsus. Me peame kõik piirangutest kinni pidama, et peatada koroonaviiruse levik, sellega ei päästa me ainult Eesti tervishoidu, vaid ka majandust.”

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nentis, et viiruse leviku tõkestamiseks on valitsus olnud sunnitud tegema piiranguid mitmes valdkonnas. „Pean ainuõigeks, et inimeste töökohtade säilimiseks pakume toetust palkade maksmiseks nii neile sektoritele, kus ettevõtetel on tulnud töö ajutiselt lõpetada kui ka neile, kelle tegevus on COVID-19 kriisi ja piirangute tõttu oluliselt kannatanud. Oleme mitme töötukassa meetmega andnud olulise panuse, et kriisi ajal säiliks võimalikult palju töökohti, millest omakorda sõltub meie inimeste sissetulek ja sotsiaalne turvalisus.”

Täna valitsuse heakskiidu saanud märtsi kuu töötasu kompensatsioon on ette nähtud üksnes nendele töötajatele palga maksmiseks, kelle töömaht või töötasu on oluliselt vähenenud. Toetusmeetme prognoositav kulu on umbes 38 miljonit eurot, mis kaetakse töötukassa vahenditest. Toetust saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Nende toetusmeetme prognoositav kulu on kuni 4,66 miljonit eurot ja see kaetakse valitsuse reservist.

Töötasu jätkutoetust saavad taotleda ettevõtted, kelle käive või tulu on 2021. aasta märtsis langenud vähemalt 50 protsenti, võrreldes kuu keskmise käibega perioodil detsember 2019 kuni veebruar 2020. Toetust makstakse üksnes töötajate eest, kellele ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Töötukassa kompenseerib tööandjale 60 protsenti töölepinguga töötaja varasemast keskmisest palgast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot kuus (bruto).

Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu jätkutoetust, omadest vahenditest brutotöötasu vähemalt 200 eurot. Ettevõte ei tohi toetust saanud töötajaid 31. maini koondada.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt märkis, et eelmise aasta kevadise toetusmeetmega võrreldes on uus palgatoetus paremini sihistatud. „Töötukassa palgatoetuse kaudu toetatakse ka turismile omaseid tegevusalasid ja neid turismiettevõtjaid, kes on erinevatest piirangutest otseselt puudutatud. Kahtlemata on see turismisektorile tänuväärne abi, et vältida oma töötajate koondamisi ja hoida inimesi palgal,” ütles Sutt.

Toetust saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtlustulu oli 2020. aastal 50 protsenti väiksem kui 2019. aastal. FIE toetuse suurus on 584 eurot.

Jätkutoetuse avalduste vastuvõtmine algab e-töötukassas 1. aprillil.

Lisaks töötukassa kaudu kompenseeritavale töötasule on valitsuse liikmed kiitnud kabinetinõupidamisel heaks valitsuse reservist eraldatava toetuse haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi valdkondadele.

Heakskiidu leidis vabakutseliste loovisikute abipakett mahus 1,54 miljonit eurot; kultuuri- ja spordiorganisatsioonide toetus summas 2,8 miljonit eurot ning erahuvihariduse ja -huvitegevuse toetus kogusummas 2,6 miljonit eurot. Valdkondlike toetusi rakendavad ministeeriumid.

 

President Kersti Kaljulaid annab tänavu 152 teenetemärki, mida on mõnevõrra enam kui varasematel aastatel. Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvib ka haridusprogrammi Ettevõtliku Kooli praegune arendusjuht Heidi Uustalu, kes varasemalt on juhtinud pikka aega Kiviõli I Keskkooli ning panustanud tugevalt Ida-Viru maakonna haridusvaldkonda.

Heidi on maailmaparandamise usku ja usub, et millegi muutmiseks tuleb alati alustada endast. Ta tegutseb selle nimel, et kool oleks inimeseks kasvamise koht, kus valmistatakse õpilasi ette elu kontrolltööks, mitte kontrolltööde eluks.

 

Sul on äriidee, aga ei tea, kuidas edasi minna? Inimesed soovivad ettevõtlusega alustada, sest näevad, et suudavad lahendada enda ideega mõne probleemi, pakkuda paremat teenus või toodet. Teistele aga meeldib ettevõtlusega kaasnev vabadus ja sõltumatus. Olenemata, mis põhjusel inimese soovib ettevõtlusesse astuda, on oluline, et seda tehakse teadlikult.

Tutvu baaskoolituse sisuga! alustava ettevõtja baaskoolitus, mida pakuvad maakondlikud arenduskeskused igas maakonnas.

Maakondlike arenduskeskuste alustava ettevõtja baaskoolitus on koolitusprogramm, mis on suunatud inimesele, kes ei ole veel ettevõtja, kuid soovib selleks lähitulevikus hakata. Baaskoolitused on üles ehitatud just selliselt, et inimene omandaks põhitõed ettevõtlusega seotud valdkondades: äriidee leidmine ja selle edasi arendamine, toote/teenuse müük ja turundus, finantsjuhtimine ning äriplaani koostamine.

Viimane on eriti oluline ettevõtlusega alustamisel, sest äriplaan näitab paberil, kas planeeritav tegevus suudab vähemalt paberil ots-otsaga kokku tulla.
Baaskoolituse lõpuks valmib osalejatel enda äriidee põhjal äriplaan, mida tuleb kaitsta, seega töötatakse selle kallal kogu koolitusprogrammi jooksul nii põhjalikult, et pärast alustava ettevõtja baaskoolitust saavad inimesed valminud äriplaani põhjal teha juba järgmise sammu.

Alustava ettevõtja baaskoolitusi korraldavad maakondlikud arenduskeskused kõigis 15 maakonnas. Sõltuvalt maakonna suurusest ja huvist baaskoolituste vastu toimuvad need kas ühes või mitmes koolitusgrupis. Seoses COVID-19 levikuga toimuvad võivad koolitused toimuda osaliselt või täismahus veebivahendusel.

Osalemiseks leia endale sobiv toimumiskoht ja -aeg arenduskeskuste veebilehelt ja esita sooviavaldus korraldatavasse maakondlikku arenduskeskusesse.
Pärast sooviavalduse edukat esitamist saadki alustada baasteadmiste omandamist. Alustava ettevõtja baaskoolitus loob head eeldused ettevõtlusega alustamisel! Edu!

Meie hea partner Kodanikuühiskonna Sihtkapital tunnustas parimad vabaühenduste konsultante, kes paistsid eelmisel aastal silma oma tegude poolest. Tunnustusi jagati 3 erinevas kategoorias: aasta kolleeg, aasta vabaühenduste nõustaja ja kodanikuühiskonna aasta edendaja.

 

 

Tunnustuse pälvis konsultant, keda tõsteti enim esile kolleegide seas. Kadril täitus ka hiljuti 10-aastane tööstaaž Tartu Ärinõuandlas. Aitäh ja suuri saavutusi ka tulevikuks!

 

 

 

Hindamise aluseks oli nõustamist saanud ühenduste tagasiside konsultandile, mis eelmisel aastal oli kõrgeim just Kersti puhul. Kersti on meie võrgustikus töötanud pikka aega – 20 aastat. Soovime sulle palju edu ja õnnestumisi ka edaspidiseks!

 

Asutus pälvis tunnustuse olulise panuse eest kodanikuühiskonda. Suur tänu Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning vabaühenduste konsultandid Külli Vollmer ja Ege Kirik!

 

Maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid ootavad kõiki huvilisi 02. märtsil kell 10:00 Zoomis toimuvale infopäevale, milles käsitletakse MTÜ asutamise ja juhtimise põhitõdesid ja teemasid. Osalemine on kõikidele tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine siin.

Infoseminaril leiavad osalejad vastused järgmistele küsimustele:

• Kas asutada OÜ või MTÜ?
• Mida pidada silmas MTÜ asutamislepingut ja põhikirja koostades?
• Kuidas oma ühingut Ettevõtjaportaalis registreerida?
• Kes ja kuidas saavad MTÜ küsimustes teile abiks olla?

Infoseminari viivad läbi maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid.

 

Eestis on ettevõtte registreerimine tänu e-lahendustele kiire ja mugav protsess. Selle asutamine internetis võtab vaid mõned minutid aega.
Lisaks saab alustav ettevõte tänu nendele samadele e-lahendustele korraldada kohe ka mitmeid vajalikke tugitegevusi.

Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Lisaks neile on ettevõtlusvormideks täisühing, usaldusühing, tulundusühistu.

 

OÜ asutamine – mida meeles pidada?

 

Ettevõtjaportaalis saab ära täita äriühingu asutamiseks vajaliku taotluse ning vormistada etteantud malli põhjal äriühingu põhikirja.

Vajalik osakapital (2500 eurot) on võimalik vormistada rahalist sissemakset tegemata. Ainuke kohene kulu on riigilõiv 190 eurot, mis tuleb tasuda määratud rahandusministeeriumi kontole.

Kui osaühingu asutamisdokumendid on korrektselt vormistatud, saabub loetud päevade jooksul registripidajalt määratud meiliaadressile äriregistrikaardi koopia. See on alusdokument, mis võimaldab osaühingul avada pangakonto ning teha kõiki notariaalselt kinnitamist vajavaid tehinguid.

Tegelikult ei pea alustav ettevõtja pikalt kaaluma, millises pangas oma arveldusarve avada. Niipea kui uue ettevõtja kontaktandmed on äriregistris, saadetakse e-posti aadressile pakkumised konto avamiseks vähemalt 4–5 suuremalt kommertspangalt.

Kui olete mõne sellise panga eraisikust klient, saab ettevõttele konto avada internetis. Teiste pakkujate valiku korral tuleb minna pangakontorisse ning täita kõik vajalikud dokumendid kohapeal.

Alustav ettevõte saab ilmselt kohe ka hulgaliselt muid edasiseks tegutsemiseks vajalikke pakkumisi alates raamatupidamisteenusest ning lõpetades koristusteenustega. Siiski ei tasu enne reaalse müügikäibe tekkimist taoliste lepingute sõlmimisega kiirustada.

 

Ära unusta domeeninime ja sotsiaalmeedia kontosid!

Küll aga võiks juba enne äriregistrile asutamisavalduse esitamist ära registreerida ettevõtte või selle brändi nime kandva interneti domeeninime. Domeeni registreerimine üheks aastaks maksab orienteeruvalt 9 eurot. Sellele lisandub hilisemas järgus ka veebimajutuse kulu, mis on vajalik ettevõtte kodulehe majutuseks ning teiste lisafunktsioonide kasutamiseks.

Kui ettevõttele sobiv .ee-lõpuline domeen on juba registreeritud, võib kaaluda ka .com- või .eu-lõpulise domeeni registreerimist. Soovituslik on domeeni nimi ja laiend valida lähtuvalt turundusstrateegiast ja sellest, millisele turule hakatakse toodet või teenust müüma.

Oluline on „reserveerida” kiirelt ka ettevõtte või selle brändi nimelised kontod enamlevinud sotsiaalmeediakanalites (Facebook, YouTube, Instagram, Twitter jm). Kontode avamine sotsiaalmeedias on tasuta.

 

Ettevõtte raamatupidamine

Maksu- ja tolliametis võib alustav ettevõte end kohe käibemaksukohuslaseks registreerida, aga seda ei pea tegema enne, kui ettevõtte müügikäive alates jooksva aasta algusest ületab 40 000 euro piiri. Kui osaühingul on vaja kiiresti suuremaid investeeringuid (seadmed, sõidukid, hooned jm) teha, on mõistlik end siiski kohe käibemaksukohuslaseks registreerida, et sisendkäibemaksu saaks maksustatavast käibest maha arvestada. Käibemaksukohuslaseks registreerimise hetkest alates tuleb ettevõtjal esitada maksuametile igakuiselt käibedeklaratsioonid. Käibemaksukohuslaseks saab ettevõte end kiirelt ja mugavalt registreerida maksuameti veebis.

Osaühingu raamatupidamine on tänu mitmetele e-lahendustele lihtne ja soodne. Alustaval ettevõttel on siiski soovitatav kasutada vigade vältimiseks mõne professionaalse raamatupidaja või raamatupidamisteenust pakkuva firma abi.

Kui ettevõtja klientide hulgas on avaliku sektori organisatsioone, siis alates selle aasta 1. juulist saab neile esitada arveid üksnes spetsiaalsete e-keskkondade vahendusel.

Alustavatele osaühingutele on avatud mitmed krediidiliinid. Kui osanikud pole varasemalt ettevõtlusega tegelenud ja firma asutamine tekitab küsimusi, siis tasub esmalt läbida vastav nõustamine maakondlikus arenduskeskuses.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et oma unistuste suunas liikuma asunud ettevõtja saab meie e-riigis teha vajalikud „sammud“ oma arvuti tagant tõusmata.

Alates veebruarikuust võtab haridusprogrammi üle-eestilise koordineerimise üle Piret Torm-Mirontšik, kelle peamiseks ülesandeks saab võrgustikuga liitunud haridusasutuste ja maakondlike arenduskeskuste tegevuste koordineerimine. Seni viis aastat programmi koordineerinud Kristi Krilovs viibib jaanuarikuust alates lapsehoolduspuhkusel.

„Meie võrgustiku on viimaste aastatega kasvanud niivõrd suureks ja koordinaatori ametikohal on aina olulisem hea kommunikatsioon kõikide meie partnerite, võrgustiku liikmete ja maakondlike arenduskeskuste vahel. Pireti varasem pikaajaline kogemus avalike suhete valdkonnas aitab sisekommunikatsiooni edasi arendada,” selgitab maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul.

Piret Torm-Mirontšik töötas eelnevalt Rakvere Ametikoolis kvaliteedi- ja avalike suhete juhi ametikohal. Piretil on mitmekülgne kogemus projektide koostamisel ja juhtimisel, turunduse valdkonnas, strateegiliste dokumentide koostamisel ja elluviimisel ning välishindamisel. Tal on Tallina Ülikooli magistrikraad kasvatusteadustes ning lisaerialaks projektijuhtimine ning lisaks ka väikeettevõtja kogemus hoopis teistsugusest valdkonnast- disain ja rõivatootmine.

Eelmisel aastal loodi haridusprogrammile uus strateegia aastateks 2020-2025, mille elluviimine saab olema nii koordinaatori kui ka haridusprogrammi arendusjuhi ülesandeks. Sel aastal on eesmärk laieneda programmiga Harju- ja Tartumaale ning jätkata Eesti esimese rahatarkuse mentorklubi arendamist ja elluviimist.

Haridusprogramm Ettevõtlik Kool toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu. Ettevõtliku kooli põhimõtete järgi töötab 130 kooli ja 15 lasteaeda üle Eesti, kokku üle 25 000 õpilase.
Tegevusi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Maakondlikud arenduskeskused korraldasid 19. jaanuaril esmakordselt üle-eestilist infopäeva, mille eesmärk oli tutvustada olulisemaid teemasid äsja alustanud vabaühendustele. Varasemalt on sarnaseid infopäevasid korraldatud igas maakonnas eraldi.

Kaks virtuaalset alustavate vabaühenduste infopäeva tõi kokku enam kui 200 huvilist, kes ammutasid teadmisi vabaühenduse rahastamisvõimaluste ja maakondlike arenduskeskuste teenuste kohta.

Koondame ka siia teejuhise alustavale vabaühendusele.

Kust leiab infot ja saab küsida nõu?

1.Tasuta nõustamisteenus maakondlikes arenduskeskustes:

• organisatsiooni asutamine ja lõpetamine
• ühingu juhtimise korraldamine (juhatus, üldkoosolek)
• tegevusvõimekuse kasvatamine (tegevus- ja arengukava,
• äriplaan, kaasamine ja kommunikatsioon, mõju hindamine)
• ühingu tegevuste rahastamine (annetused, omatulu, sponsorlus, toetused)
• projektide nõustamine.

Tutvu lähemalt teenusega!

2. Vabaühenduste teejuht – mtyabi.ee portaal:

• nõuanded ja soovitused
• ürituste ja koolituste kalender

Tutvu vabaühenduste teejuhiga!

Maakondlikud arenduskeskused

Maakondlikud arenduskeskused asuvad igas Eesti maakonnas. Meie võrgustikku kuulub 15 keskust, millest igas töötab vabaühenduste konsultant. 2020. aastal viisid meie vabaühenduste konsultandid läbi enam kui 1 800 nõustamist. Tule küsi nõu ja aitame sinu ideed ellu viia!

[ak_kaart]