Blogi

Teil on MTÜ, mille tegevus aastaid seisab ja kaalute selle lõpetamist? 

Kui nii, siis ootame teid 18. mail kell 10-11:00 tasuta veebiseminarile, kus räägime täpsemalt, kuidas alustada lõpetamise protsessi. 

Registreeru siin!

Sealhulgas tuleb juttu:

• mis vahe on lõpetamisel ja likvideerimisel;
• kuidas koostada likvideerimisbilanss ja -tulemiaruanne;
• kes määratakse likvideerijateks;
• mida silmas pidada, kui teha MTÜ lõpetamise teade;
• kuidas käib MTÜ likvideerimine;
• mida tähendab lõppbilanss ja vara jaotusplaan;
…jne.

Teemasid selgitavad teile maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid.

Osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine!

 

 

Veebiseminari korraldavad maakondlikud arenduskeskused ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Täna toimunud seminar “RITA nutikate välisinvesteeringute uuringu järeldused ja nõuanded regioonide arendamiseks” tõi kokku 91 inimest, neist 47 kohalike omavalitsuste (KOV) ja KOV-liitude esindajat, 24 maakondliku arenduskeskuse töötajat, 17 ministeeriumi või selle allasutuse töötajat ja 3 partnerorganisatsiooni esindajat.

Seminari peaesineja oli rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik Urmas Varblane, Tartu Ülikool, ettekandega: „RITA uuringu kokkuvõte peamiste järelduste ja KOV-MAKidele suunatud nõuannetega; otseste välisinvesteeringute kasulikkusest Eestile ja miks on vaja regionaalseid väärtuspakkumisi.” Uuringu kokkuvõtte dokumendi leiad ETAGi kodulehelt siin.

Paneeldiskussioonis regionaalse ettevõtluse arengust osalesid:
RITA uuringu juht prof. Urmas Varblane, EAS Välisinvesteeringute Keskuse äriarenduse valdkonnajuht Raido Lember, Häädemeeste abivallavanem Siim Suursild, regionaalplaneerimise kaasprofessor, majandusgeograaf Garri Raagmaa, Tartu Ülikool; Rahandusministeeriumi Regionaalarengu osakonna peaspetsialist Tea Treufeldt.

RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute tegemisel. Programmi kaudu rahastab SA Eesti Teadusagentuur Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaalmajanduslike eesmärkidega rakendusuuringuid.

Tänases COVID-19 mõjutatud maailmas kutsutakse üha enam inimesi üles kasutama igapäevaselt ostude tegemiseks e-poe abi. See paneb aga ettevõtjad olukorda, kus e-äri maksimaalse võimekuse nimel tuleb astuda konkreetseid samme.

Oleme juba eelmisest aastast alates alustanud teadlikku tegevust valdkonna elavdamiseks ning ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks. „Maakondlikes arenduskeskustes pakutakse ettevõtjatele toetavaid tegevusi ning erinevaid koolitusi, mis aitavad ettevõtjal kas siis eduka e-poe üles ehitada või annavad näpunäiteid juba olemasoleva e-poe tegevuse efektiivistamiseks,” soovitab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul ühel või teisel juhul pöörduda küsimuste korral kohaliku maakondliku arenduskeskuse poole.

Kuidas luu toimiv e-pood? Kuidas saada e-poodi kliente? Kõigil ettevõtjatel, kel mõlguvad peas sellised mõtted, saavad osaleda maakondlike arenduskeskuste “E-kaubanduse baaskursusel”!

Tegemist on intensiivse koolitusprogrammiga, mis annab teadmised alates e-poe loomisest kuni selle turundamiseni. Kursus koosneb 3 moodulist ja 6 koolituspäevast, kokku 36 akadeemilist tundi.

• I moodul: e-poe loomine WooCommerce põhjal ja otsingumootoritele optimeerimise (SEO) põhitõed seoses e-poe struktuuri ja sisu loomisega.
• II moodul: digiturunduse võimalused Google’is ja sotsiaalmeedia kanalites, sh tulemuste mõõtmine.
• III moodul: e-kaubandusega seonduv seadusandlus ja transpordi korraldamine.

Koolitusi viivad läbi: Lavii strateeg Timo Porval, Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas ning TesteShop e-kaubanduse strateeg Signe Kõiv.

Selleks, et koolituselt saaks iga osaleja võtta maksimumi, on osalejate arv piiratud – kokku võetakse tänavu osalema 30 erinevate ettevõtjat.

Tagasiside e-kaubanduse baaskursusele

Anneli Kattai, VIKIM OÜ:

Kuna koolitus toimus veebikeskkonnas, siis suureks plussiks oli järelvaatamise võimalus ning teiste koolitusel osalejatega suhtlemine (chattimine), suhtlusi, kus anti kasulikke veebilehti ja nippe oli hea pärast üle vaadata (tänaseni on hea infot otsida). Koolitus andis teadmise, millist veebipoodi ma soovin. Peale koolituse läbimist oskan veebidisaineri ja arendajaga rohkem „ühte keelt” rääkida. Soovitan koolitust kõigile, kel mõlgub mõttes uue veebipoe tegemine või olemasoleva muutmine täiuslikuks.“

 

Tutvu programmiga!

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät on kokku pannud ülevaate muudatustest, mis jõustuvad e-müügi valdkonnas 1. juuli 2021. Ülevaade on kooskõlastatud Maksu- ja Tolliametiga.

​1. Eestis kehtestatud üldine käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär (40 000 eurot aasta algusest arvates) ei muutu.

2. Kõigi Euroopa Liidu riikide kaugmüügi piirmäärad on 1. juulist kehtetud – ka Eestisse müües praegu veel kehtiv 35 000 eurot.

3. Uus Euroopa ülene kaugmüügi KMi piirmäär on alates 1. juulist 10 000 euri (kõigisse liikmesriikidesse kokku)
Kui seda piirmäära ei ületata, on nende käivete maksustamisel õigus rakendada müüja asukohariigi käibemaksumäära – Eesti käibemaksukohustuslasel seega Eesti 20% käibemaksumäära.

Kui piirmäär on ületatud, on kaks võimalust – kas liituda uue nn OSS erikorraga (tasuda kogu erinevate riikide müügi KM Eesti MTAsse, kes tasub ise edasi) või registreerida end käibemaksukohustuslaseks kõigis liikmesriikides, kuhu kaupade kaugmüüki teostatakse. On küll võimalik liituda OSS erikorraga vabatahtlikult ka siis, kui 10 000 euro piirmäära ei ületata, kuid soovitakse maksustada oma ühendusesisesed kaugmüügid ostja liikmesriigi maksumääraga.

Lisaks on veel tingimus, et kui müüjal on veel mõnes teises riigis püsiv tegevuskoht, ei saa seda 10 000 euro piirmäära kasutada, vaid peab kaupade müüki teiste liikmesriikide eratarbijatele kohe hakkama ostja riigi määraga maksustama.

4. Õigus on rakendada ehk muuta KMi suurust ostukorvis olenevalt ostja asukohariigi maksumäärast. Keelatud on ostjat diskrimineerida asukohapõhiselt, s.t. suunata edasi teisele lehele, kuvada IP aadressi põhiselt teisi hindasid. Kuid ei ole keelatud omada einevatele turgudele suunatud erinevaid domeene, kus on kuvatud erinevad hinnad, olenemata, et opereerib sama ettevõte samast asukohast. Lisaks on õigus kuvada ja küsida näiteks olenevalt saadetise tellija asukohariigist tema riigis kehtivat käibemaksu määra (näiteks sisestades kauba tellijaks Soome aadressi, +4% käibemaksu või tellides Rootsi +5% kõrgemat, kui Eesti KMi määr on. Sel juhul tuleb kõrgema maksumäära küsimine selgelt ostukorvis põhjendatult välja tuua ja sõltuma tellija asukoha maksumäärast).

Traditsiooniline Ettevõtliku Kooli edulugude konkurss „Õppimine on põnev!” on avatud edulugude esitamiseks. Lugusid saavad esitada kõik nii noored, õppeasutused (koolid ja lasteaiad) kui ka lapsevanemad neljas erinevas kategoorias.

Konkursile võivad edulugusid esitada ka õppeasutused väljaspool Ettevõtliku Kooli võrgustikku. Parimad edulood saavad tunnustatud novembrikuus toimuval hariduskonverentsil, kus parimatele jagame ka auhindu.

Täna õpitakse mitut moodi – erinevates keskkondades ja vormides ning väga suur osa õppimisest toimub kodus. Selleks, et huvitavad kogemused ja nutikad lahendused jõuaksid paljudeni, kutsume teid üles jagama oma lugusid, mis väärtustavad ettevõtlikku hoiakut nii tavapärases õppetöös kui ka distantsõppes.

Konkursile ootame käesoleva õppeaasta edulugusid.
Edulugude esitamine algab 12. aprillil ja kestab kuni 18. juunini 2021. Tutvu konkursi tingimustega ja räägi oma lugu!

Edulugude konkurssi „Õppimine on põnev!” korraldab haridusprogramm Ettevõtlik Kool alates 2008. aastast. Edulugude konkursi eesmärk on soodustada haridusasutustes ettevõtlikku õpet ning ärgitada edulugude kaudu ka teisi koole ja lasteaedasid leidma nutikaid lahendusi, kuidas seda õppetöö raames teha.

Haridusprogramm Ettevõtlik Kool toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu. Ettevõtliku kooli põhimõtete järgi töötab 130 kooli ja 15 lasteaeda üle Eesti, kokku üle 25 000 õpilase. Tegevusi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustuvad 1. aprillil. Kokku jõustub aprilli esimesel päeval üle 30 õigusakti. Kõikide 1. aprill jõustuvate õigusaktidega saab lähemalt tutvuda SIIN.

Nutiseadmetelt tuleb maksta täiendavat tasu

Alates 1. aprillist tuleb maksta mitmete tehnikatoodete pealt nn tühja kasseti tasu. Näiteks arvuti ja nutitelefoni puhul on tasu suurus 3,5 eurot, salvestusfunktsiooniga teleril 4 eurot, välisel kõvakettal 3 eurot ning USB-mälupulgal ja mälukaardil 0,5 eurot. Tasu maksmise kohustus on üldreeglina toodete maaletoojal või tootjal.

Kogutav tasu läheb muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele ning selle peamine eesmärk on maksta muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele õiglast hüvitist selle eest, et inimestel on lubatud tasuta nende teoseid kopeerida isiklikuks kasutuseks ilma muusika- ja filmiteoste õiguste omajate nõusolekuta.

Juriidilistel isikutel, kes ostavad tühja kasseti tasu alla minevaid tooteid enda jaoks või ekspordivad neid, on õigus tasu tagasi küsida.

Kuni 30. juunini 2021 ei tule tasu maksta toodetelt, mille isik impordib või toob teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse selleks, et täita enne 1. märtsi 2021 sõlmitud lepingut avalik-õigusliku juriidilise isikuga või eraõigusliku juriidilise isikuga, kes on toodete lõppkasutajaks.

Toiduseaduse muudatused

1. aprillil jõustub toiduseaduses 18 muudatust. Suurem osa muudatustest on seotud tegevusloa kohustusega. Seadusesse lisandub kaks olukorda, kus ettevõtjal peab edaspidi olema toidu käitlemiseks tegevusluba. Esiteks on tegevusluba kohustuslik, kui ettevõtja tegeleb toitlustamisega koolieelses asutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväes. Teiseks on tegevusluba nõutud, kui ettevõte tegeleb jaekaubandusega ja käitleb loomset toitu, mida ta tarnib sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tarnimine on marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud.

Mitmel juhul asendub tegevusloakohustus majandustegevusteate esitamisega. Näiteks edaspidi ei ole tegevusluba vaja, kui ettevõte tegeleb jaekaubandusega ja käitleb toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril. Samas peab ettevõte endiselt täitma kehtivaid hügieeninõudeid. Ettevõtjal, kellel on täna tegevusluba toidu käitlemiseks ettevõttes, kuid alates 1. aprillist asendub loakohustus teatamiskohustus, loetakse teatamiskohustus täidetuks.

Ühendkuningriigi kodanikud ei lähe sisserände kvoodi alla

Välismaalaste seaduses jõustub muudatus, mille kohaselt arvatakse Ühendkuningriigi kodanikud välja välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu alt.

Ajutiselt väheneb veeteetasu

Meresõiduohutuse seaduses jõustub muudatus, mis vähendab 2021. aasta aprilli kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra.

Tubakavedelikud on ajutiselt aktsiisivabad

Alates 2021. aasta 1. aprillist kuni 2022. aasta 31. detsembrini ei maksustata aktsiisiga nikotiinisisaldusega ja ilma nikotiinisisalduseta tubakavedelikke ning nimetatud perioodil ei kohaldata tubakavedelike puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust.

„Märtsikuu algul otsustasime sektori tagasiside põhjal toetusskeemi tingimusi muuta, et abi jõuaks just nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Nüüd on olemas ka riigiabiluba ja EAS saab taotlusvooru avada,” ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, lisades, et toetust saavad taotleda ka need ettevõtted, kes on varasemalt EASi kriisitoetust juba saanud. „Varasemalt saadud abist peab ettevõtja EASi kindlasti teavitama. Seda saab teha taotluse esitamisel,” ütles Sutt.

Tegemist on voorulise taotlemisega, mis tähendab, et taotlusi saab esitada kogu perioodi jooksul. „Taotluse esitamise järjekord ei ole toetuse saamisel määrav, ehk selle toetuse puhul ei kehti „kes ees, see mees” põhimõte ning kõik taotlused vaadatakse läbi.

Taotlusi saab esitada kuni 8. aprilli kell 16.00ni, kuid taotlemist ei ole soovitatav jätta ka viimasele päevale, et ei tekiks olukorda, kus süsteem ei luba liiga palju kasutajaid korraga taotlust esitama,” ütles EASi toetuste keskuse direktor Monica Hankov. Kui tähtajaks esitatud nõuetele vastavate taotlustega taotletav kogusumma ületab toetuse eelarvet, rahuldatakse taotlused proportsionaalselt.

Toetuse sihtgruppideks on majutusettevõtjad, reisiettevõtjad, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjad ning käsitöö- ja suveniirimüüjad ning Eesti disaini müüjad üle Eesti kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud COVID-19 viiruse puhangust tingitud erandlikud asjaolud.

Kõikides sihtgruppides (välja arvatud toitlustusettevõtjad) saavad nüüd toetust taotleda ka füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Ühtlasi leevendati varasemaga võrreldes nõudeid tasutud tööjõumaksude osas.

Majutusettevõtjate sihtgrupis on toetuse maksimaalne summa 180 000 eurot, reisikorraldaja ja transpordiettevõtja sihtgrupis ning Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja sihtgrupis 80 000 eurot ning käsitöö-, suveniiri- või Eesti disaini müüjate sihtgrupis on maksimaalne toetuse summa 60 000 eurot. Toetusvooru maht on kokku 9,7 miljonit eurot.

Rahvusvaheline tehnoloogiakontsern Google alustab aprilli alguses Eestis koolitusprogrammiga „Õpi koos Google’iga”, et aidata kaasa Eesti majanduse taastumisele pandeemiakriisist ning tõsta aasta lõpuks vähemalt 4000 inimese ja ettevõtte digitaalseid oskusi.

Google pakub koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Maakondlike Arenduskeskustega kõigile huvilistele tasuta koolitusi, et suurendada nende teadmisi näiteks veebilehe või -poe arendamisest, digimaailmas nähtavuse tõstmisest, sotsiaalmeedia turundusest, digistrateegiate koostamisest ja paljust muust.

Tutvu koolitusprogrammiga!

Lisaks annetab Google Eesti Ametiühingute Keskliidule 150 000 dollarit ehk umbes 125 000 eurot, et tõsta spetsiifilisemalt 1000 madalapalgalise töötaja digioskusi.

„Koroonapandeemia on näidanud, et tänu digitaalsele tehnoloogiale saavad inimesed omavahel paremini ühenduses olla, samuti aitab see ettevõtetel jätkata oluliste teenuste pakkumist neile, kes seda enim vajavad. Eesrindliku digiriigina on Eestil head eeldused, et sillutada tee tehnoloogiapõhisele, jätkusuutlikule ja kaasavale taastumisele, millest saaksid osa kõik Eesti inimesed. Google tahab siin õla alla panna, andes Eesti inimestele ja ettevõtetele vajalikud teadmised ja tööriistad, et tulevikus veelgi edukam olla,” selgitas Google’i Euroopa president Matt Brittin.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et kõigi ühiskonnagruppide digioskuste tõstmine on olulise punktina kirjas ka uue valitsuse koalitsioonilepingus. „Selleks, et me saaksime pandeemiakriisist tugevamalt ja konkurentsivõimelisemalt välja tulla, peame me majanduses tegema digipöörde.

See eeldab endas IT-alaste teadmiste tõstmist ühiskonnas, nii inimeste kui ettevõtete seas ning Google’i uus algatus toetab seda eesmärki väga hästi. Vaatamata sellele, et meie ühiskonna digipädevus on maailma mõistes kõrgel kohal, on meil alati võimalus oma teadmisi ja oskusi täiendada,” ütles Sutt.

Lisaks koolitustele annetab Google oma heategevusliku haru Google.org kaudu Eesti Ametiühingute Keskliidule 150 000 dollarit. Sellega õpetatakse digitaalsete tehnoloogiate ja tööriistade kasutamist inimestele, kelle praegune töökoht võib tulevikus kaduda. Ametiühingute juhi Peep Petersoni sõnul on Google’i otsus märgiline, aidates kaasa sellele, et madala kvalifikatsiooni ja sissetulekuga inimesed leiaksid tulevikus endale parema töö.

„Koroonakriis kiirendas töökohtade automatiseerimist ning näitas veelgi selgemalt, kui oluline on digitaalsete tehnoloogiate elementaarne tundumine, et igapäevases elus toime tulla. Olgu selleks kaugtöö tegemine või endale meelepäraste kaupade e-tellimine. Paraku ei näe madalapalgalised töötajad tihti vajadust oma digioskusi arendada ja täiendada. Samas on just nemad need, kelle töökohad tulevikus kõige enam löögi alla satuvad. Täname Google’it toetuse eest ja pingutame koos teiste osapooltega maksimaalselt, et muutused tööturul sujuksid valutumalt,” selgitas Peterson.

Mis on „Õpi koos Google’iga”?

„Õpi koos Google’iga” programm on mõeldud kõigile väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad oma digioskuseid parandada ja edukust veebis tõsta. Osalema on oodatud ka töötajad, samuti inimesed, kes alles plaanivad ettevõtlusega alustada.

Programm pakub koolitusi 10 erineval teemal. Muuhulgas õpetatakse, kuidas koostada hästi toimivat veebilehte, kuidas luua edukas veebipood ja teha oma ettevõtte veebis rohkem nähtavaks. Veel koolitatakse osalejaid sotsiaalmeedia-, otsingu- ja videoturunduse teemadel ning aidatakse luua toimivaid digistrateegiaid. Samuti räägitakse, kuidas jõuda veebimüügi laiendamise kaudu uutele turgudele.

Ettevõttel või inimesel tuleb end registreerida aadressil digiareng.ee ja valida endale meelepärane koolitus. Koolitused algavad aprillis, need toimuvad eesti keeles ja veebiseminari vormis. Läbiviijad on oma ala eksperdid. Koolitusel osalevate ettevõtete töötajate arv pole kuidagi piiratud.

Lisaks paneb Google välja 100 stipendiumit, millega pakutakse vähekindlustatud inimestele koolitusi IT-toe vallas. Koolituse läbinud inimesed saavad vastava sertifikaadi, mis võiks neid edaspidises karjääris aidata. Kokku lubab Google 2021. aasta lõpuks välja koolitada vähemalt 4000 inimest ja ettevõtet.

 

Valitsus kinnitas erakorralisel istungil „Tööhõiveprogrammi 2021-2023″ muutmise, mis võimaldab vastavalt Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekule hüvitada piirangutest enim kahju saanud ettevõtetele märtsi töötasu. Varasemal kabinetinõupidamisel leidsid toetust ka kompensatsioonid haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi haldusala ettevõtjatele.

Peaminister Kaja Kallase sõnul COVID-19 epideemia olukorras ülimalt oluline leida tasakaal piirangute ning inimeste igapäevase hakkamasaamise vahel. „Tänane otsus pakub leevendust neile, keda uued piirangud majanduslikult kõige rohkem mõjutavad. Mõistan, et paljud ettevõtjad on COVID-19 kriisi tõttu pikalt kannatanud, kuid uute piirangu kehtestamine ja uute toetusmeetmete koostamine oli möödapääsmatu otsus. Me peame kõik piirangutest kinni pidama, et peatada koroonaviiruse levik, sellega ei päästa me ainult Eesti tervishoidu, vaid ka majandust.”

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nentis, et viiruse leviku tõkestamiseks on valitsus olnud sunnitud tegema piiranguid mitmes valdkonnas. „Pean ainuõigeks, et inimeste töökohtade säilimiseks pakume toetust palkade maksmiseks nii neile sektoritele, kus ettevõtetel on tulnud töö ajutiselt lõpetada kui ka neile, kelle tegevus on COVID-19 kriisi ja piirangute tõttu oluliselt kannatanud. Oleme mitme töötukassa meetmega andnud olulise panuse, et kriisi ajal säiliks võimalikult palju töökohti, millest omakorda sõltub meie inimeste sissetulek ja sotsiaalne turvalisus.”

Täna valitsuse heakskiidu saanud märtsi kuu töötasu kompensatsioon on ette nähtud üksnes nendele töötajatele palga maksmiseks, kelle töömaht või töötasu on oluliselt vähenenud. Toetusmeetme prognoositav kulu on umbes 38 miljonit eurot, mis kaetakse töötukassa vahenditest. Toetust saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Nende toetusmeetme prognoositav kulu on kuni 4,66 miljonit eurot ja see kaetakse valitsuse reservist.

Töötasu jätkutoetust saavad taotleda ettevõtted, kelle käive või tulu on 2021. aasta märtsis langenud vähemalt 50 protsenti, võrreldes kuu keskmise käibega perioodil detsember 2019 kuni veebruar 2020. Toetust makstakse üksnes töötajate eest, kellele ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Töötukassa kompenseerib tööandjale 60 protsenti töölepinguga töötaja varasemast keskmisest palgast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot kuus (bruto).

Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu jätkutoetust, omadest vahenditest brutotöötasu vähemalt 200 eurot. Ettevõte ei tohi toetust saanud töötajaid 31. maini koondada.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt märkis, et eelmise aasta kevadise toetusmeetmega võrreldes on uus palgatoetus paremini sihistatud. „Töötukassa palgatoetuse kaudu toetatakse ka turismile omaseid tegevusalasid ja neid turismiettevõtjaid, kes on erinevatest piirangutest otseselt puudutatud. Kahtlemata on see turismisektorile tänuväärne abi, et vältida oma töötajate koondamisi ja hoida inimesi palgal,” ütles Sutt.

Toetust saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtlustulu oli 2020. aastal 50 protsenti väiksem kui 2019. aastal. FIE toetuse suurus on 584 eurot.

Jätkutoetuse avalduste vastuvõtmine algab e-töötukassas 1. aprillil.

Lisaks töötukassa kaudu kompenseeritavale töötasule on valitsuse liikmed kiitnud kabinetinõupidamisel heaks valitsuse reservist eraldatava toetuse haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi valdkondadele.

Heakskiidu leidis vabakutseliste loovisikute abipakett mahus 1,54 miljonit eurot; kultuuri- ja spordiorganisatsioonide toetus summas 2,8 miljonit eurot ning erahuvihariduse ja -huvitegevuse toetus kogusummas 2,6 miljonit eurot. Valdkondlike toetusi rakendavad ministeeriumid.

 

President Kersti Kaljulaid annab tänavu 152 teenetemärki, mida on mõnevõrra enam kui varasematel aastatel. Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvib ka haridusprogrammi Ettevõtliku Kooli praegune arendusjuht Heidi Uustalu, kes varasemalt on juhtinud pikka aega Kiviõli I Keskkooli ning panustanud tugevalt Ida-Viru maakonna haridusvaldkonda.

Heidi on maailmaparandamise usku ja usub, et millegi muutmiseks tuleb alati alustada endast. Ta tegutseb selle nimel, et kool oleks inimeseks kasvamise koht, kus valmistatakse õpilasi ette elu kontrolltööks, mitte kontrolltööde eluks.