Blogi

Ettevõtlusega alustamine algab äriideest. Sageli arvatakse, et ettevõtlusega alustamiseks peab olema originaalne äriidee. Tõepoolest, hea idee võib, aga ei pruugi edukale ärile aluse panna. Kuid avatud turul levivad ideed välgukiirusel ning sageli osutub kõige edukamaks mitte mõne uuenduse turule toonud, vaid seda kõige osavamalt kohandanud või turundanud ettevõte.

Need, kes otsivad oma ettevõtlikkusele väljundit, on ilmselt kindlad äriideed juba mõnda aega meeles mõlkunud. Küsimus on pigem sellest, kuidas oma idee võimalikult edukalt teoks teha. Just siin saavad alustavaid ettevõtjaid abistada maakondlikud arendusekeskused oma laiahaardelise ja üle-eestilise nõustajate võrgustikuga.

 

Teenused ettevõtlusega alustamiseks

Järgnevalt anname lühiülevaate meie peamistest teenustest. Meie üks enim kasutatav tugiteenus on alustavate ettevõtete nõustamine. Siia kuuluvad kõikvõimalikud äritegevused alates ettevõtte registreerimisest kuni kindlatele sihtturgudele suunatud ekspordi korraldamiseni.
Pakume veel äriplaani koostamise nõustamist nii alustavatele kui juba tegutsevatele ettevõtetele. Sisukas ja professionaalselt koostatud äriplaan on aluseks mõtestatud tegevusele ning hädavajalik dokument vajalike finantseeringute kaasamisel. Äriplaanist lähtuvaid krediidivajadusi saab meie konsultantidega detailselt arutada finantsnõustamistel. Erinevaid laenu- ja krediiditooteid pakutakse täna ohtralt ning oluline on enne otsustamist põhjalikult kaaluda nende sobivust ning kõike kaasnevaid riske.
Eeltoodud oskusteabest, aga lisaks ka turundusest, personalipoliitikast, tootearendusest ja muudest olulistest ettevõtlusega seotud tegevustest saab kiire ülevaate alustava ettevõtja baaskoolitusel. Või siis juba põhjalikuma käsitluse mõnele konkreetsele tegevusvaldkonnale pühendatud ettevõtluskoolitustel, näiteks e-kaubanduse koolitustel.

Sisult personaalsem koolitustegevus toimub ka mentorklubides, kus on võimalik juba pikaajaliste ettevõtluskogemustega mentoritel saada häid elulisi nõuandeid oma äri alustamiseks. Just eelkäijate kogemustel põhinevad konkreetsed teadmised on tänasel päeval alustavale ettevõtjale oluline stardikapital oma unistuste poole sammumisel.

Meie ligi poolesaja kogenud konsultandi ja mentori nõustamisi on huvilistel võimalik saada nii eesti, vene kui inglise keeles ning tasuta.

Kõige olulisem on aga mitte karta oma äriideed tulla konsultantidega ühiselt arutama. Nagu on öelnud vabaturumajanduse üks tuntumaid apologeete Milton Friedman, on riskeerimine eraettevõtluse üdi. Selleks, et võtta kaalutletud riske, tasub äri alustades võtta sammud ette ka omale lähimasse maakondlikku arenduskeskusesse. Hetkel pakume enda teenuseid veebikanaleid kaudu!

Võta meiega ühendust!

Valitsus kinnitas e-istungil COVID-19 piirangute tõttu kannatada saanud valdkondade toetusmeetmete otsused, millest mahukam osa puudutab Harjumaa ja Ida-Virumaa inimeste toetamist tööandjate kaudu.

Töötukassa kaudu suunatakse Harjumaa ja Ida-Virumaa toetuseks üle 16 miljonit euro

Kompensatsiooni makstakse nendele Harjumaa ja Ida-Virumaa tööandjatele, kelle tegevus on ajavahemikus 28. detsember – 17. jaanuar kehtivate ulatuslike piirangute tõttu tõsiselt häiritud.

Esitatud kava kohasel makstakse tööandjale kompensatsiooni nende töötajate eest, kelle töökoha asukoht on 22. detsembri seisuga töötamise registri kohaselt Harju või Ida-Viru maakonnas. Tööjõukulud kompenseeritakse tööandja novembri kuu Harjumaa ja Ida-Virumaa töötajate palgakulu põhjal. Kompensatsioon kantakse tööandjate pangakontole. Kompensatsiooni saavad ettevõtted ei tohi ühe kuu jooksul alates toetuse saamisest töötajaid koondada.

Tööjõukulude kompensatsioon on ette nähtud majutus- ja toitlustusettevõtetele, spordiobjektidele, huvitegevusele ja täiendkoolitusele, kultuurile. Kompensatsiooni makstakse üksnes ettevõtetele, kel ei ole riigi ees maksuvõlga või see on 22. detsembri seisuga ajatatud. Tööjõukulude kompensatsiooni maksimaalmäär tööandja kohta on 180 000 eurot.

Toetust makstakse ettevõtjatele ühekordselt ja toetust on võimalik taotleda 2021. a veebruari jooksul e-töötukassa kaudu.

Harjumaa ja Ida-Virumaa füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks eraldatakse üle 800 000 euro

Valitsuse reservist eraldatakse sotsiaalministeeriumile 813 512 eurot, et toetada Ida-Virumaa ja Harjumaa füüsilisest isikust ettevõtjaid, kelle majandustegevus on valitsuse kehtestatud piirangute tõttu oluliselt häiritud.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu turismisektorile suunatav toetus on ligi 10 miljonit eurot

Turismisektori kriisitoetused suunatakse majutusettevõtete, Tallinna vanalinnas tegutsevate toitlustusettevõtete, Eesti käsitöö- ja suveniiripoodide pidajate ning reisiettevõtete (reisibüroode ja reisikorraldajate) toetuseks. Toetuste suurus ettevõtte kohta on maksimaalselt 60 000 kuni 180 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, käibekaotusest ja/või tööjõumaksudest.

EAS avab toetused 2021. aasta I kvartalis pärast toetuse määruse kinnitamist ja riigiabi loa saamist Euroopa Komisjonilt.

Meetme rahastamiseks eraldab valitsus reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 5 miljonit eurot.

Lisaks otsustas valitsus suunata 2020. aasta kevadel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetuseks eraldatud vahendite jääk 3 miljonit eurot täiendavalt turismiettevõtete toetamiseks.

Samuti suunatakse turismiettevõtete toetamiseks need 1,9 miljonit eurot, mis on jäänud üle valdkonna kevadisest abimeetmest.

Kultuuri ja spordivaldkonna toetused

Valitsuse reservist eraldati kultuuriministeeriumile 3,7 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa kultuuriettevõtete toetamiseks. Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri ja spordi kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Lisaks saavad kultuurikorraldajad, kultuuri ja spordiettevõtted ning organisatsioonid pöörduda töötukassa poole ja taotleda tööjõukulude kompenseerimist perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest. Kultuuri- ja spordivaldkonna tööjõukulude kompenseerimiseks on töötukassas vahendid spetsiaalselt planeeritud.

Valitsuse reservist eraldatakse kultuuriministeeriumile täiendavalt 153 000 eurot, et kompenseerida 10. jaanuarini pikendatud piirangutest tulenevat kahju kultuuri ja spordivaldkonnale mujal Eestis.

Toetuste taotlusi menetleb eri valdkondades kas kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA. Palume taotlejatel jälgida kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.

 

Haridus- ja noortevaldkonna toetused

Valitsuse reservist eraldati haridus- ja teadusministeeriumile 2,3 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa noorte erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujate toetamiseks. Vahendite jaotuse põhimõtted otsustatakse eraldi. Haridus- ja noortevaldkonna ettevõtjatele luuakse ka võimalus taotleda töötukassalt tööjõukulude kompenseerimist perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest.

Valitsuse reservist eraldatakse ministeeriumile lisaks 441 000 eurot, et kompenseerida piirangutest tulenevat kahju erahuvihariduse – ja tegevuse pakkujatele mujal Eestis.

Kriisitoetus võimaldab toetada erahuvihariduse ja – tegevuse pakkujaid üle Eesti ühekordselt 10 euroga iga õpilase kohta, kõige karmimate piirangutega Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 30 euroga õpilase kohta. Erahuvihariduse pakkujatel on toetuse saamise aluseks Eesti hariduse infosüsteemis toodud andmed õpilaste arvu kohta 10. novembri seisuga. Toetuse saamise soovi kinnitamiseks tuleb jaanuaris täita lihtne elektrooniline vorm. Erahuvitegevuse pakkujad saavad esitada toetuse saamiseks taotluse.

Täpsema info toetuste taotlemise kohta edastavad ministeeriumid uuel aastal.

Kehtestatakse ka piirang mitme toetuse korraga saamise vältimiseks, mis tähendab, et kui ettevõtja otsustab sama perioodi eest taotleda toetust haridus- ja teadusministeeriumi või kultuuriministeeriumi meetmest, siis ta töötukassa kaudu töötasu toetust enam ei saa.

I poolaasta

II poolaasta

Aitäh, et olid sel aastal koos meiega!

Kutsume kõiki alustavaid kuid ka juba tegutsevaid ühendusi osalema alustavate vabaühenduste infopäeval Zoomi veebikeskkonnas.

Miks osaleda?

Kahe tunni jooksul annavad maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid vastused kodanikuühendusi enim kimbutavatele küsimustele ning tutvustavad kõiki võimalusi, tugiteenuseid, mida me pakume.

Sealhulgas saad ülevaate:

• Tasuta maakondlike arenduskeskuste nõustamisteenusest
• Vabaühenduste erinevatest tuluallikatest
• Erinevatest organisatsioonidest ja keskkondadest

Sul on võimalus osaleda infopäeval järgmistel aegadel:

• 19. jaanuar 2021 kell 10.00 – 12.00 Lisainfo ja registreerimine: https://bit.ly/infopaev1
• 19. jaanuar 2021 kell 16.00 – 18.00 Lisainfo ja registreerimine: https://bit.ly/infopaev2
• 22. jaanuar 2021 kell 14.00 – 16.00 (venekeelne) Lisainfo ja registreerimine: https://bit.ly/infopaev_rus

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine! Infopäeva korraldavad maakondlikud arenduskeskused ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Valitsuse liikmed kiitsid tänasel kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks toetusmeetmed täiendavatest piirangutest kõige rohkem kannatada saanud valdkondadele üldmahus üle 5 miljoni euro. Toetuste tingimused täpsustuvad neljapäevaks, mil plaanitakse meetmeid kinnitada valitsuse istungil.

„Koroonaviiruse teine laine on seni räsinud eriti karmilt Ida-Virumaad, kus kehtivad kõrgest nakatumisest tingituna praegu kõige rangemad piirangud,“ nentis peaminister Jüri Ratas.

„Täna kokku lepitud meetmetega toetame majutuse, toitlustuse ja meelelahutustegevuse valdkondi Ida-Virumaal, aga ka kultuuri, loomingu-, kunsti-, samuti sporditegevust ning haridust üle-eestiliselt,“ lisas ta. „Toetades kohapealset ettevõtlust ning selle kaudu Ida-Viru inimesi, pingutame selle nimel, et piirangute majanduslikku mõju maakonnas leevendada. Valitsuse kehtestatavate toetuste eesmärk on tagada inimestele toimetulek ja jätkuvad sissetulekud ning aidata pärast koroonaviiruse kriisi lõppu kohapealsel ettevõtlusel võimalikult kiiresti taastuda.“

Ettevõttetele ettenähtud toetused

 

Ettevõtlusmeetme kaudu toetatakse valitsuse 10. detsembril kehtestatud piirangute tõttu oma tegevuse peatama pidanud Ida-Virumaa ettevõtteid 2,1 miljoni euroga. “Konkreetse toetuse summa välja arvutamisel lähtutakse ettevõtte käesoleva aasta novembrikuu kahekordsest palgakulust. Maksimaalne toetuse summa ühe ettevõtte puhul on 150 000 eurot,” täpsustas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.

Ettevõtete toetamise puhul tuleb arvestada ka riigiabi aspekti, mis võib pikendada toetuse saamise protsessi ligi ühe kuu võrra.

 

Kultuuri, huvitegevuse ja sporditoetused

 

Valitsuse liikmed leppisid kokku 560 000 euro eraldamises kultuuriministeeriumi valdkonna kaudu kultuuri, huvihariduse ja huvitegevuse toetamiseks, millest 430 000 on ette nähtud Ida-Virumaale ja 130 000 ülejäänud Eestile. Spordivaldkonna, sh treenerite toetuseks eraldatakse 811 000 eurot, millest üle 60 000 Ida-Viru spordiasutustele ja -klubidele. Haridusministeeriumi valdkonna kaudu toetatakse noorte huviharidust ja -tegevust ning eraharidust summas üle 1,5 miljoni euro (sellest 205 000 suunatakse Ida-Virumaa haridusasutustele).

 

„Koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu on Ida-Virumaal seiskunud nii kultuuri- kui spordielu,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Kultuurivaldkonna ja sportimisvõimaluste mitmekesisuse säilimiseks peame toetama sektori vältimatute kulude katmist.“

Konsulteeri täpsema info saamiseks maakondlike arenduskeskuste konsultandiga, võttes meiega ühendust siin või e-maili info@arenduskeskused.ee kaudu.

Uudis on koostatud 15.12.2020 Vabariigi Valistuse poolt välja saadetud pressiteate põhjal.

 

Maakondlike arenduskeskuste võrgustik kutsus vabaühendusi osalema annetuskastide sotsiaalmeedia kampaanias, mille raames koguti foto- ja videomaterjale omanäolistest annetuskastidest, et julgustada ühendusi annetusi koguma. Kampaania toimus novembrikuu jooksul üle-eestiliste annetamistalgute raames.

Kampaanias osalejate vahel loositi välja 10 raamatut „Eesti seltside 100 aastat“ (autor Jüri Uljas, 2018) ja osalemise alustava ettevõtja baaskoolitusel.

Raamatu loosiõnn naeratas järgmistele ühendustele:

• Karala Selts
• Varjupaikade MTÜ
• Eesti Vaegkuuljate Liit
• Läbi Tähevärava
• Purila küla
• Töötuba Ratastel
• Heategevuse Fond Naeratuse Eest
• Taikse küla
• Inimõiguste Keskus
• Müüsleri ja Köisi Küla Selts

Osalemise alustava ettevõtja baaskoolitusel võitis Karala Selts.

Kõikide võitjatega võetakse lähipäevil ühendust.

 

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmeri sõnul on ühendustel võimalik tegevuste toetamiseks koguda annetusi, et tagada avalikes huvides tegutsevate ühenduste jätkusuutlikkus.

„Meie kampaania keskendus eelkõige annetuskastidele, sest näeme sageli, kuidas ühendused pelgavad kasti avalikult välja panna või kastiga oma sündmustel ringi liikuda. Kui annetuste kogumisel on selge sõnum ja selle kasutamisel kindel eesmärk, on annetajad lahkemad ning ühendused julgemad,“ selgitab Vollmer.

 

Täna toimuvad üle-eestilised annetamistalgud. Erinevate ühiskondlike probleemide lahendamiseks küsib tuge 155 algatust, mille seast iga annetaja saab leida endale sobiva talgukaardilt aadressil www.annetamistalgud.ee.

“Eesti heategevusühingutele on lõppev aasta toonud palju lisatööd,” ütleb annetamistalgute üks korraldajaid, presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar. “Osa ühinguid on tegutsenud eesliinil, aidates toime tulla viirusekriisist kõige valusamalt pihta saanud gruppidel. Teised jätkasid oma sihtrühmade aitamist varasemast kitsamates tingimustes, kus näiteks inimeste tervise hoidmise huvides tuli ära jätta mitmeid tavapäraseid heategevusüritusi. Annetamistalgud on võimalus neid ühinguid tänada ja toetada, tähistada üheskoos kõike seda, mis Eestis heategijate abil korda saadetud.”

2019. aastal annetati Eestis rekordilised 47 miljonit eurot, kuid viimase World Giving Indexi kohaselt annetab endiselt vaid umbes neljandik elanikest. Annetamistalgute eesmärk on muuta annetamine ühiskonna harjumuspäraseks osaks ning tuua heategevuse juurde rohkem inimesi.

Valdavalt virtuaalselt toimuvatel talgutel koguvad annetusi vabaühendused nii mandrilt kui saartelt, linnadest kui külakogukondadest. Näiteks Kiusamisvaba Kooli toetades viib iga 10-eurone annetus programmi uue lapseni. Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfond hoiab annetuste abil ämmaemandate vaimset tervist kõikides Eesti sünnitusosakondades. Kes annetab Arvamusfestivalile, see saab järgmisel festivalil Paides kogeda oma annetuse abil tehtud tänavakunsti. JCI Jõulupuu kutsub tegema jõulukinke vähekindlustatud perede lastele. Maarja Küla kogub toetust muusikastuudio loomiseks. MTÜ Seebihokiturniirid kogub annetusi III seebihokiturniiri korraldamiseks Avinurmes.

Kõik talgud leiab talgukaardilt www.annetamistalgud.ee.

Annetamistalgutega ühineb taas ka Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse loodud annetuskeskkond “Ma armastan aidata“, kuhu on koondunud enam kui 50 heategevusorganisatsiooni. Mida rohkem inimesed 1. detsembril annetuskeskkonnas annetavad, seda rohkem panustab ka Swedbank: 10 000 euro täitumisel lisab pank 10 000 eurot, 20 000 puhul 20 000 ning 30 000 ja enama puhul 30 000 eurot. Sel moel soovib Swedbank innustada inimesi annetama ja aidata omalt poolt kasvatada tehtud annetuste mõju.

Annetamistalguid veab eest Vabaühenduste Liit koostöös Vabariigi Presidendi Kantselei ja maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 1. detsembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri.

2019. aasta annetamistalgutel koguti Eestis 111 kampaania ja ürituse raames kokku 128 000 eurot.

Maakondlike arenduskeskuste võrgustik kutsub vabaühendusi osalema annetuskastide sotsiaalmeedia kampaanias, mille raames kogutakse foto- ja videomaterjale omanäolistest annetuskastidest, et julgustada ühendusi annetusi koguma. Kampaania toimub novembrikuu jooksul üle-eestiliste annetamistalgute raames.

 

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmeri sõnul on ühendustel võimalik tegevuste toetamiseks koguda annetusi, et tagada avalikes huvides tegutsevate ühenduste jätkusuutlikkus. „Meie kampaania keskendub eelkõige annetuskastidele, sest näeme sageli, kuidas ühendused pelgavad kasti avalikult välja panna või kastiga oma sündmustel ringi liikuda. Kui annetuste kogumisel on selge sõnum ja selle kasutamisel kindel eesmärk, on annetajad lahkemad ning ühendused julgemad,“ selgitab Vollmer.

Osalemiseks tuleb vabaühendusel postitada novembrikuu jooksul foto- või videomaterjal ühenduse  annetuskastist mõnda sotsiaalmeediakanalisse koos teemamärgistega: #annetuskast #annetamistalgud ning lisada info sellest, mille jaoks parasjagu annetusi kogutakse.

Kampaania olulisel kohal on nii ühenduste endi kui ka avalikkuse teadlikkuse tõstmine annetuste kogumisest.  Annetuste kasutamisel on oluline rõhk teavitusel, mida ühendused kogutud annetustega teevad. Eesti Vabaühenduste Liit on koostanud annetuste kogumise hea tava ning maakondlike arenduskeskuste konsultandid lisanud annetuskastide kasutamise meelespea, et kõik osapooled mõistaksid selgelt, miks, mille jaoks, kuidas ja millal annetusi kogutakse.

Annetuste kogumise hea tavaga saab tutvuda siin: https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/  ja annetuskasti kasutamise meelespeaga saab tutvuda kampaania veebilehel: https://www.arenduskeskused.ee/annetuskast/

 

Hariduskonverentsi “Ennast juhtiv ja väärtust loov noor” raames kuulutati täna välja aasta ettevõtlusõppe edendajad 5 erinevas kategoorias. Triin Arva, SA Saare Arenduskeskuse noorte ettevõtluskonsultant Triin Arva pälvis aasta ettevõtlusõppe mentori tiitli.

Triin on oma südameasjaks võtnud, et noorte elu Saaremaal oleks äge ja noored julgeksid ettevõtlusega tegeleda. Juba 10 aastat veab ja koordineerib ta maakonnas noortevaldkonna ettevõtlikkuse ja ettevõtluse tegemisi ning igal aastal üllatab millegi uuega.

Tänavu tegi ta koos Muhu Noortekeskusega noortepäeval ettevõtlusmuinasjuttude töötoa, malevas ettevõtluspäeva ning korraldab koolidega koostöös ettevõtlusprojekte. Peale tööd tegutseb ettevõtlikkuse edendamise eesmärgist lähtuvalt kohalikus külaseltsis.

Triin on 10 aastat vedanud ettevõtluse ja ettevõtlikkuse üritust Saaremaa Päike, mis vältab läbi õppeaasta. Selle raames aset leidvad koolitused ja väljasõidud arendavad noori mitmekülgselt ning programm lõpeb äriideede konkursiga. Triinu on tunnustatud rahvusvahelise koostöö ja ettevõtluse ning meediakirjaoskuse projekti RIBS (Rolling images in business startups) juhtimise eest.

Ta on pälvinud Saare maakonna noortevaldkonna aasta tegija tiitli ja maakonna noortevaldkonna aasta koolitaja tiitli. Triin hoolitseb selle eest, et igas maakonna nurgas oleks keegi, kes noorte ettevõtlikkuse eest seisab ja tehtaks palju koostööd.

 

Statistikaameti andmetel müüs eelmisel aastal viiendik Eesti ettevõtteist oma tooteid veebilehe või elektrooniliste andmevahetuse kanalite (EDI) kaudu. E-kaubanduse kaudu müünud ettevõtete osakaal on viimasel viiel aastal stabiilsena püsinud.

Veebileht on olemas enam kui kolmveerandil ettevõtetest ja neist 19% on internetist tellimise või broneerimise võimalus. Oma tooteid müüs e-kaubanduse veebilehtede kaudu 3% ettevõtetest.

Veebimüügi osakaal oli ettevõtete müügitulust 5%, millest 2% moodustas müük eraisikutele ning 3% müük teistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Müügi osatähtsus veebilehtede kaudu moodustas ettevõtete müügitulust vaid 0,3%.

EDI kanalite kaudu müük tähendab, et tellimus liigub automaatselt tellija tarkvarasüsteemist tema kaubanduspartneri majandustarkvara süsteemi, näiteks kasutatakse seda kaubanduses laovarude kontrollimiseks. EDI kanalite kaudu müüs eelmisel aastal oma tooteid 6% ettevõtteist. Enim kasutasid seda jae- ja hulgikaubanduse, toidu- ning joogitootmise, arvutite, elektroonika- ja optikatööstuse ning keemiatööstuse ettevõtted. EDI-müügi osatähtsus moodustas ettevõtete müügitulust 9%.

Loe täpsemalt Statistikaameti veebileheküljelt.