Saaregurmee OÜ pälvis konkursil „Märka LEADERit 2.0“ maakondlike arenduskeskuste võrgustiku eriauhinna, milleks on arendustoetus ettevõtte edasiste eesmärkide saavutamiseks. Võrgustik tunnustas ettevõtet uuendusliku toote turule toomise ja uute töökohtade loomise eest.
Saaregurmee OÜ sai alguse, kui Kaia Sink, ettevõtte üks asutajatest, sai esimese lapse ja kolis Saaremaale. Kuna ta vanemad on mahetalunikud, tekkiski tal idee hakata tootma sügavkülmutatud beebipüreesid.
Nii sai alguse kohalikust toorainest sügavkülmutatud beebipüree kuubikud, mida müüakse brändi BabyCool nime all.
Sügavkülmutatud beebitoidu kuubikud on uudne lahendus ja sarnane toode puudus turult enne Saaregurmee OÜ tegevuse algust. Kiires elutempos on sügavkülmutatud kuubikud ideaalne lahendus, kuidas pakkuda lapsele täisväärtuslikku, puhast ning kohalikku toitu.
Beebipüreede välja töötamisel on ettevõtte teinud koostööd Eesti Maaülikooliga, et tooted oleksid võimalikud täisväärtuslikud ja kasulikud igale lapsele. Ettevõttele on omistatud mitmeid tunnustusi, nende seas:
Eesti Parim Toiduaine Lääne-Eesti väikeettevõttelt 2019
Eesti Parim Toiduaine Rahvalemmik 2019
Aastategu 2019 – Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Parim Mahetoit 2019 – tootesari BabyCool jt.
Tutvu Saaregurmee OÜ looga:BabyCool MÄRKA LEADERit 2.0 from Hannes Raimla on Vimeo.
Konkurss „Märka LEADERit 2.02“ kuulutati aasta alguses välja Põllumajandusuuringute Keskuse ja Maaeluministeeriumi poolt leidmaks Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimaid projekte.
Märksõnad
Maakondlike arenduskeskuste võrgustik viis perioodil 1. juuni kuni 15. juuni läbi COVID-19 järeluuringu vabaühenduste seas, et:
1. Kirjeldada kriisi mõju vabaühenduste majandustegevusele;2. Kirjeldada abi- ja toetusmeetmete kasutamist ühenduste hulgas;
3. Uurida ühenduste võimekust uues olukorras kohaneda;
4. Uurida seoseid ühenduste tegevusvaldkondade ja tegevuspiirkondade ning kriisiga hakkamasaamise vahel.
Küsitlusele vastas 372 vabaühendust üle Eesti, pärast andmete puhastamist kaasati uuringu tulemustesse 347 vabaühenduse vastused.
Uuringu järeldused
- Kriisi perioodil oli tegevus osaliselt või täielikult peatunud 77% ühendustest;
- 4% ankeedi täitnud ühendustest plaanib ühenduse likvideerimist;
- Ühendusi, kus ei olnud töötajaid ja vabatahtlike oli kokku 31% vastanutest;
- Kõige enam oli 01. märtsi seisuga selliseid ühendusi, kus oli 2 – 5 töötajat ja 2 – 5 vabatahtlikku, kokku 42%.
01. juuniks vähenes selliste ühenduste hulk 40%; - Välisriikidest oli töötajaid ja vabatahtlikke ligi 8% vastanud ühendustel, enamus neist töötajatest ja vabatahtlikest olid pärit EL riikidest;
- 4% ühendustest on oma töötajaid koondanud või peab lähiajal koondama;
- 50% ühenduste peamine tuluallikas on omatuluteenimine, tuluallikad puuduvad täiesti 6% vastanud ühendusel;
- Viimase 3 kuu tulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 55% ühendustel, neist 50% oli tulu langus 51 – 100%;
- 48% ühendustel on probleemiks klientidelt teenuste ja toodete eest laekumata summad, ise on võlgu hankijatele 15% ühendustest;
- 49% ühendustest ei ole kasutanud ühtegi toetus ega abimeedet, peamiseks põhjuseks nõuetele mittevastavus;
- Ootus ja vajadus on laiemale vabaühendustele sobivale toetusmeetmele, eriti piirkondliku ja kohaliku elu edendavate ühenduste hulgas.
Märksõnad
Kliendid on internetis, kuid kas ka Sina? Maakondlikud arenduskeskused on välja kuulutanud uhiuue koolitusprogrammi, mille käigus saavad ettevõtjad luua omaenda e-poe ning õpivad seda ka turundama. Uuri lähemalt siit!
E-müük on aastast-aastasse kasvanud umbes 25-29% ja piire ei paista olevat. Eestlased tellivad aastas e-poodidest (riigisiseselt ja piiriüleselt) hinnanguliselt ca 21 miljonit pakki ning 2019. aastal moodustas Eesti Panga andmetel e-kaubanduse käive Eestis 1,4 miljardit eurot.
Kasuta e-kaubanduse potentisaali!
Maakondlike arenduskeskuste e-kaubanduse baaskursus koosneb 3 moodulit ja 6 e-õppepäevast. Programmi ootame kuni 30 ettevõtjat, kes soovivad endale e-poe luua.
Selleks, et pääseda kursusele tuleb täita kandideerimise avaldus, mille alusel valitakse välja just need ettevõtjad, kellel on suur potentsiaal e-kaubandusega alustamisel.
Kursus toimub veebiplatvormi Zoom vahendusel 26. augustist kuni 22. septembrini, kokku 6 erineval päeval. Kandideerida saab kuni 10. augustini.
Loo e-pood ja kasuta e-kaubanduse potentsiaali oma äri kasvatamiseks!
Tutvu koolitusprogrammiga ja kandideeri siin!
Märksõnad
Vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel on Eestis täita oluline roll avalike teenuste osutamisel ning sotsiaalse ettevõtluse arendamisel.
Vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel on Eestis täita oluline roll avalike teenuste osutamisel ning sotsiaalse ettevõtluse arendamisel. Vabaühenduste poolt pakutavate teenustega käivad kaasas mõned müüdid, millest peamisem on, et vabaühendused ei tohi tulu teenida. Õnneks ongi see vaid müüt ja iga pakutava teenuse või müüdava toote eest on õigus ka vabaühendusel tasu küsida.
Kuidas aga määrata tootele või teenusele õiglane hind?
Et teada saada, millised on toote või teenusega kaasnevad kulutused, vajaminevad ressursid, kes on meie kliendid ja kuidas nendeni jõuda, on vaja läbi mõelda ärimudel ja koostada selle põhjal finantsprognoosid.
Tihtipeale arvatakse, et ärimudeli ja finantsprognooside koostamine on vaid ettevõtjate pärusmaa. Tegelikult annab äriplaani koostamine hea ülevaate ka ühendustele sellest, kuidas kujundada õiglane hind ning milliseid tegevusi tuleb oma toote või teenuse turule toomiseks teha.
Abiks on ärimudeli ja finantsprognooside koostamine
Lääne-Harjumaal tegutsev MTÜ Toetus, mis pakub elanikele psühholoogilist ja logopeedilist nõustamist, osales Harjumaa vabaühendustele suunatud omatulu teenimise tugipogrammis, mille tulemusena korrigeeriti teenuste hindasid.
Ühenduse juhataja Liisi Rokk julgustab kõiki ühendusi, kes teenuseid pakuvad, finantsprognoose koostama: „Tabelite täitmine on üsna töömahukas ja esmapilgul võib tekkida soov selle täitmisest loobuda. Kindlasti tasub prognoosidega lõpuni tegeleda, sest nii on kõik numbrid reaalselt silme ees, saab arvutada, mis teenus ja millises mahus on kasumlik ning võimalikud kitsaskohad on selgelt nähtavad.“
MTÜ Toetuse meeskond vaatas enda teenused ka sisuliselt üle, võttes aluseks koostatud finantsprognoosi. Selle tulemusel hakati suure nõudlusega logopeedilise nõustamise teenust, lisaks personaalsele nõustamisele, pakkuma ka gruppidele – korraga kuni 6 lapsele. Nii oli võimalik teenuste hinnad muuta paindlikumaks ning vaadata üle spetsialistide töötasud.
Läänemaal tegutsev MTÜ Risti Huvi juhatuse liige Tiina Ojamäe osales seevastu maakondlike arenduskeskuste Alustava ettevõtja baaskoolitusel, mille käigus koostati ühendusele äriplaan. Äriplaani kirjutamise vajadus tekkis ummikseisus kui korraldati koolitusi, õpitubasid, müüdi käsitöötooteid, kuid siiski elati nö peost suhu. Ühendus oli mitu kuud isekeskis välja töötanud Risti Loomemaja teenuste hinnakirja: võrreldi oma hindu küll ühe konkurendi, küll teisega. Ühel päeval otsustati ühtede, teisel päeval teiste hindade kasuks ja reaalne elu oli veel kolmandat moodi.
Risti Loomemaja perenaise Tiina Ojamäe sõnul vaadati äriplaani koostamisel üle kõik tooted ja teenused, mille tulemusena on nüüd täpselt teada, milliseid tegevusi ja kui palju tuleb kuu jooksul pakkuda, et kahjumisse ei jääks.
“Julgeme nüüd oma toodete-teenuste eest küsida õiget hinda, sest teame, millistest kuludest meie tegevus koosneb ja oleme kursis, millised on meie konkurentide hinnad. Enne ei julgenud me palgalistest töötajast unistadagi, aga nüüd teame, millistel tingimustel ja millal me palgatöötajani võime jõuda,” ütleb Ojamäe.
Seega on ühenduse poolt toodet või teenust pakkudes väga oluline läbi mõelda ja selgelt kalkuleerida: kõik kulud, mis toote ja teenuse pakkumisega kaasnevad ja igapäevaselt tekivad; võimalikud arenduskulud.
Kui teenuse pakkumisega kaasnevaid kulusid pole läbi arvutatud ning seetõttu pakutakse neid alla omahinna, võib ühel päeval leida end olukorrast, kus head töötajad on lahkumas, puudu on töövahenditest vms.
Jätkusuutlikuks toimimiseks ja õiglase hinna määramiseks tasub konsulteerida maakondlike arenduskeskuste konsultantidega, kes aitavad teid igas maakonnas.
Märksõnad
Hanke pakkumuste esitamistähtaeg on 08.06 kell 12:00. Digiallkirjastatud pakkumisi ootame e-maili aadressile riina.noupuu@arenduskeskused.ee
Hanke dokumendid
Pakkumuse kutseMärksõnad
MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused (reg. nr 80424926) on kuulutanud 26. mail.2020, välja hanke e-kaubanduse koolitusprogrammide läbi viimiseks.
Koolituse eesmärgiks on anda ettevõtjatele, kes plaanivad e-poodi luua ning juba tegutsevatele e-poe pidajatele, vajalikud baasteadmised ning oskused e-poe loomiseks ja selle optimeerimiseks, sh anda teadmised digiturundusest e-poe müügi kasvatamiseks ning parandada peamised e-poe vead.
Kokku toimub 2 koolitusprogrammi, millest üks on alustavatele e-poodnikele ja teine juba edasijõudnutele.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 4. juuni kell 12:00. Pakkumused palume saata e-maili aadressile kaja.laats@arenduskeskused.ee
Pakkumus peab sisaldama täidetud hinnapakkumise vormi (Lisa 1) ning koolitaja CV-d.
Hanke dokumendid
Lisa 1_hinnapakkumise vorm Lisa 2_käsunduslepingu vorm Pakkumuse kutseMärksõnad
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem allkirjastas määruse, mille kohaselt hakkab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi EASi pakkuma täiendavat tuge COVID-19 puhangust kannatada saanud turismiettevõtjatele, et tagada turismisektori ettevõtjate jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime kriisijärgses majandusolukorras.
„Kuna turismiettevõtjate tavapärane tegevus on kriisiolukorra tõttu seiskunud, innustame ettevõtjaid vaatama ümber oma olemasolevad ärimudelid ning mõtlema tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis kriisist võitjana väljuda,“ ütles Siem. „Me ei saa eeldada, et välisturism sel aastal kiiresti taastuks, mistõttu vajame just selliseid toetusi, mis aitaksid kiiremini taastada sise- ja välisturismi teenuste käivet ning samas vähendaksid laiemaid mõjusid ka teistele sektoritele, nagu toitlustus ja transport.“
Määruse kohaselt muutuvad EASi turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetuse tingimused. Ettevõtete projektide omafinantseering väheneb 40%-lt 20%-le ning lisandub täiendav võimalus taotleda väikeprojektide toetusele.
Väikeprojektide toetust hakatakse pakkuma turismiettevõtja eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Väikeprojektid võivad olla iseseisvad arendused või ka suure turismi ärimudeli arendusprojekti ettevalmistavad tegevused. Väikeprojekti toetuse maht on 5000-20 000 eurot turismiettevõtja kohta.
Varasemalt EASi poolt juba avatud suurprojekti toetus on suunatud uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud tegevusteks, et välja arendada ja ellu viia kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid või tehnoloogilisi lahendusi. Suurprojekti toetuse maht on 20 000-200 000 eurot ettevõtja kohta ning toetuse omaosaluse määr langeb 20% peale.
Suur- ja väikeprojektide toetust saab taotleda igas suuruses turismiettevõte (mikroettevõttest suurettevõtteni), samuti sihtkoha arendusorganisatsioonid, erialaliidud ja kohaliku omavalitsuste üksused.
Turismiettevõtjad saavad toetusi taotleda läbi EASi alates 21. maist.
Taotlejatele, kes on juba oma projektitaotlused esitanud, rakendatakse uuendatud toetusemäära tagasiulatuvalt.
Toetuste täpsemad tingimused leiab EASi kodulehelt https://www.eas.ee/teenus/covid-turismiarimudelid/
Link määrusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/114052020009
Uudis on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteate põhjal.
Märksõnad
Rahandusminister Martin Helme ettepanekul kiitis valitsus heaks määruse, millega toetatakse ettevõtjaid, kelle kaubandus- ja teeninduspinnad asuvad eriolukorra ajal suletud kaubanduskeskustes. Toetuse summa on kuni 25 protsenti ühe kuu rendimaksest.
„Kaubanduskeskuste poed on kinni olnud juba poolteist kuud, nende käive on kukkunud ja tegevuse taaskäivitamine võib olla keeruline. Meie jaoks on oluline, et piirangute leevenedes suudaksid ettevõtted oma uksed taas esimesel võimalusel avada ja äritegevusega edasi minna – selleks võtame teatud osa nende rendimaksest enda kanda,“ rääkis rahandusminister Martin Helme.
„Oluline on seejuures, et omapoolse soodustuse teeb ka kaubanduskeskus ehk rendileandja ja kaupmees tasub ise samuti osa rendist. See tagab, et edasi tegutsevad elujõulised ettevõtted,“ lisas minister.
Toetust saavad taotleda nendes kaubanduskeskustes asuvad kaubandus- ja teenusettevõtted, mis suleti eriolukorra tõttu tänavu 24. märtsil.
Ettevõtted saavad läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) küsida ühekordset tagastamatut toetust, millega hüvitatakse osaliselt koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjud.
Renditoetuse taotlusvooru alguse kohta annab EAS infot oma veebilehel ja e-teeninduses. Toetus makstakse välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust.
Toetuse põhimõte on, et riik kompenseerib rentnikule rendileandja poolt tehtud soodustusega sama suure osa rendist, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti. Minimaalne toetussumma on 100 eurot.
Ehk kui rendileandja teeb 25 protsendilise rendisoodustuse, siis riik kompenseerib rentnikule veel täiendavalt 25 protsenti rendist ja rentniku lõplikuks kuluks kujuneb 50 protsenti algsest rendist. Oluline on, et vähemalt 25 protsenti rendi summast jääb rentniku kanda.
Lisaks ei tohi toetuse küsija olla sellistes raskustes, et ei vasta riigiabi saamise tingimustele ega suuda tasuda makse.
Toetust ei saa taotleda kaubanduskeskustes asuvad toidukauplused, apteegid, pangakontorid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, pakiautomaadid ja postkontorid.
Riigi eeldatav maksimaalne kulu toetusele on 4 miljonit eurot kuus, mis lähtub Eesti Kaupmeeste Liidult saadud andmetest.
Uudis on koostatud Rahandusministeeriumi 8.05.2020 pressiteate põhjal.
Tutvu kõikide kriisimeetmetega siin!Märksõnad
Täna, 30.04.2020, avalikustas KredEx uued kriisimeetmed, millega aidatakse koroonapuhangu tõttu kannatada saanud turismi- ja toitlustusettevõtjaid ning mikro- ja väikeettevõtjaid. Lisaks muudeti juba varem välja kuulutatud kriisimeetmete tingimusi ning töötati välja põhimõtted riiklikult oluliste projektide rahastamiseks. Meetmete rakendamine toimub läbi pankade alates 7. maist.
Alates 7. maist on läbi pankade võimalik taotleda muuhulgas järgimisi uusi kriisimeetmeid (otse KredExi poole pöörduda pole vaja):
Erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele:
Erakorraline väikefinantseeringu käendus mikro- ja väikeettevõtetele.Käenduse eesmärk on võimaldada ettevõtjatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.
Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi. KredExi käenduse ulatuseks on kuni 100% ettevõtja laenu summast ja kahjude hüvitamise ülempiiriks pankadele on vastavalt valitsuse otsusele 15% panga poolt kriisimeetmete raames kasutatud KredExi kõigi käenduste summast.
Uute ja olemasolevate teenuste tingimuste ja muu kasuliku infoga saab tutvuda KredExi kodulehel www.kredex.ee/koroona. Vene- ja ingliskeelsed tingimused avalikustatakse kodulehel hiljemalt reede hommikul.
Nii käendus- kui ka laenutaotluste menetluskiirust saavad kõige enam mõjutada ettevõtjad ise. Esmalt tasub ettevõtjal enda jaoks välja mõelda plaan, kuidas kavatsetakse ettevõte kriisist välja tuua, KredEx saab jätkusuutlikke ettevõtteid aidata laenukäenduse või otselaenuga. Mida korralikumalt ja sisukamalt on täidetud taotlused ning lisatud vajalikud dokumendid, seda kiiremini kulgeb taotluse menetlemine.
Ettevõtjal tuleks finantseerimist puudutavates küsimustes pöörduda panka. Äriplaani koostamise ja tegevuste planeerimise jaoks pakuvad nõustamist ja konsultatsioone Maakondlikud Arenduskeskused.
Lisaks töötas KredEx välja tingimused riigi seisukohalt oluliste strateegiliste ettevõtete abistamiseks. Selleks pakub KredEx erakorralist laenu ja laenukäendust maksimaalse summa piiranguta. Teenuste eesmärk on võimaldada ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.
Erakorralisi käendusi hakkas KredEx läbi pankade pakkuma märtsi lõpust ning alates 3. aprillist võetakse vastu erakorraliste käibe- ja investeerimislaenude taotlusi.
Erakorraliste käibe- ja investeerimislaenude osas on KredExile 30. aprilli seisuga laekunud kokku 130 laenutaotlust kogusummas 251 mln eurot.
Lisaks on tänaseks KredExini jõudnud pankadest 53 erakorralist käenduslepingut või –taotlust laenude summas 61 mln eurot ja käenduste summas 33 mln eurot. Tegelik käenduste arv on tõenäoliselt suurem, sest info ei jõua pankadest KredExisse reaalajas.
Lisaks KredExi erakorralistele meetmetele on märkimisväärses ulatuses ettevõtjatele tuge pakkunud Eesti pangad, kes leppisid kokku ühised maksepuhkuse andmise reeglid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Tänaseks on Eesti pangad andnud maksepuhkusi enam kui 5300 ettevõttele ja edasi lükatud laenu tagasimaksete summaks on ligikaudu 1,47 miljardit eurot.
Uudis on koostatud KredExi 30.04 välja saadetud pressiteate põhjal.
Tutvu kõikide kriisimeetmetega!Märksõnad
Valitsus otsustas eilsel kabinetinõupidamisel kiita heaks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja EASi poolt välja töötatud kriisimeetmete paketi, mis on suunatud kriisist kannatada saanud turismisektori ettevõtjate ning mikro- ja väikeettevõtjate toetamisele kogusummas 35 miljonit eurot.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on kriisimeetmete paketi eesmärk leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevaid majanduslikke raskusi ning tõsta ettevõtjate võimekust kriisist kiiremini väljuda. „Jälgime ka kriisi edasist kulgu ning turusignaale pärast abinõude avanemist, et olla valmis sektorile täiendavat tuge pakkuma,“ lisas Siem.
Majandus ja kommunikatsiooniministeerium hakkab läbi EASi pakkuma otsetoetust majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ja samuti turismiteenuste pakkujatele, kes pakuvad külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid. Turismi kriisitoetuse summa on 25 miljonit eurot ning toetuse suurus ettevõtja kohta jääb vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest, riigile tasutud tööjõumaksudest ja vajadustest kriisiperiood üle elada.
Et toetada turismiettevõtjaid, kes tegutsevad karantiinis olevatel saartel, on 25 miljoni euro sees eraldi suunatud 1 miljon eurot Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ning Manija turismiettevõtjate abistamiseks. Saartele suunatud toetused ei ole otseselt piiratud nendele määratud toetussummaga. Juhul, kui piirkonnast tuleb taotlusi üle 1 miljoni euro, siis kandideerivad ülejäänud taotlused samadel alustel teiste taotlejatega mujalt piirkondadest.
Samuti hakkab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi EASi pakkuma otsetoetust mikro- ja väikeettevõtjatele, mille eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada oma jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist. Toetuse kogumaht on 10 miljonit eurot, millest 500 000 eurot on eraldatud saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ning Manija) ja 500 000 eurot Ida-Virumaa mikro- ja väikeettevõtjatele. Toetuse suurus on 3000 ja 5000 eurot ettevõtja kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest.
„Kriis on toonud kaasa ulatusliku tellimuste äraütlemise ja nõudluse languse mitte ainult turismisektoris, vaid ka teiste valdkondade ettevõtjate, sh teenindussektori seas. Abinõu on mõeldud just selleks, et mikro- ja väikeettevõtjad saaksid juba kriisi ajal pakkuda näiteks uut teenust või oma tarneahel taastada, et tulu teenida ja oma likviidsust parandada. Samuti selleks, et pärast kriisi end kiiresti uuesti jalule saada ning kriisijärgset nõudlust rahuldada,“ lisas Siem.
Mõlemad EASi otsetoetused on ühekordsed ja taotleda saab ühte kriisitoetust ettevõtja kohta. Toetust taotleda saavate ettevõtete sihtgrupp on suur ning toetuse eelarve maht piiratud, mistõttu menetletakse toetusi nende laekumise järjekorras seni kuni toetust jätkub.
Ettevõtjad saavad otsetoetusi taotleda läbi EASi. Toetuste taotlemine avatakse maikuu alguses pärast toetusmeetmete määruste jõustumist.
Tutvu kõikide kriisimeetmetega!