Miks peaks tegema otsuseid andmete ja mitte kõhutunde pealt? Kuidas panna inimesed mõistma, milline tohutu väärtus andmetes tegelikult peidus on? Kuidas täpselt see väärtus tehisintellekti abil enda kasuks tööle panna, et pakkuda järjest personaalsemaid ja proaktiivsemaid teenuseid?
Just nende küsimustega tegeleb Kristel Kriisa Riigi Infosüsteemi Ameti masinõppe ja keeletehnoloogia osakonnas tihedas koostöös MKMi digiriigi arengu osakonnaga.
Eesti on tuntud kui üks maailma juhtivaid digiriike. 99% meie avaliku sektori teenustest on digitaalsed, andmevahetus süsteemide vahel toimub turvaliselt ja sujuvalt ning võtame järjest rohkem kasutusele tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk kratte. Meid külastavad igal nädalal kümned delegatsioonid, et meie kogemustest õppida. Meie ise tüüpiliste eestlastena aga oleme pigem tagasihoidlikud ja tihti ka ülemäära kriitilised oma saavutuste osas ning soovime arendada veel ägedamaid lahendusi ja veel paremaid teenuseid.
Kristelil on pikaajaline kogemus avalikus sektoris haridustehnoloogia valdkonnas, kus ta tegeles aastaid keeleoskuse arvutipõhise hindamisega. RIAs töötab Kristel 2022. aastast ning nüüd on tema fookuses tehisintellekt avalikus sektoris. Kristel osaleb Eesti kolmanda tehisintellekti strateegia ehk kratikava koostamises ning juhib kratitoe portfelli projekti, mille kaudu pakutakse avaliku sektori asutustele krattide arendamisel ja juurutamisel tuge. Ta on korraldanud seminare mitmes ministeeriumis ja IT-majas nii virtuaalselt kui silmast-silma. Ka on RIA ja MKM viinud läbi ajurünnakuid ja süvatöötubasid, mille raames on mitmed avaliku sektori asutused koostanud koostöös erasektori parimate ekspertidega projektiplaane uute ja põnevate lahenduste arendamiseks. Lisaks teeb Kristel koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et jagada kogemusi tehisintellekti rakendamisel avalikus sektoris.
Kristeli hobi on kirjutamine ning tema sulest on ilmunud kaks noorteromaani.
17.10 ja 31.10 toimuvad tasuta online jätku seminarid teemal “Ettevõtte andmepõhine juhtimine – eduka äri alus!” kus Kristel Kriisa räägib täpsemalt, miks andmed on ülioluline vara: nende võimalused, eeldused, ohud ja tulevikusuundumused.
Seminaril uurime lähemalt, miks andmeid mõnikord uueks naftaks nimetatakse, milline väärtus neis tegelikult peidus on ja kuidas see väärtus andmetest näiteks tehisintellekti abil kätte saada. Vaatame, kuidas võiks andmeid efektiivselt kasutada ressursside optimeerimiseks, tulu genereerimiseks ning paremate toodete või teenuste pakkumiseks. Tutvume edulugudega, analüüsime võimalikke ohukohti ja räägime tulevikusuundadest.
Vaata järele!
Märksõnad
Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht.
Valdek Järvpõld lõpetas 1980 aastal Tartu Ülikooli Majandusküberneetika eriala. Sellest ajast peale on ta tegelenud majandusarvestuse automatiseerimisega. Alates 1988 aastast majandustarkvara Abacus projektijuht. Valdek osaleb juba aastaid ERK Nõukoja liikmena ning XBRL Europe töörühmades. Kahel viimasel aastal on ta lisaks osalenud ka konsultandina MKM reaalajamajanduse ettevõtmistes.
25.09 oli võimalus kuulata Valdek Järvepõldu tasuta veebiseminaril „XBRL GL – miks ja kuidas seda kasutada?“
XBRL GL – MIKS JA KUIDAS SEDA KASUTADA?
Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril.
Esinejad:
Valdek Järvepõld, Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Vaata järele!
Märksõnad
Andmepõhise aruandluse eesmärk on pakkuda võimalust esitada infot riigile vaid üks kord!
Peamised väljakutsed
Kuidas XBRL GL aitab kaasa andmepõhise aruandluse ettevalmistamisele. Miks majandustehinguid kajastavate raamatupidamiskirjendite täiendamine andmepõhiseks aruandluseks vajalikuga on lihtsam kui mõne muu metoodika kasutamine. Kuidas tehniliselt lahendada raamatupidamiskirjendite kajastamine standardsel XBRL GL kujul sõltumata majandustarkvarast. Kas kirjendite agregeerimine on mõistlik teha majandustarkvara tasandil või kasutada jagatud teenust (nt MyCompanyDataService). Milline peab olema asutustepoolne tehniline valmidus XBRL GL kirjendite vastuvõtmiseks.
Miks just XBRL GL?
XBRL GL on info edastamise struktureeritud vorming, mis on XMLi põhine ning sobib äri ja finantsinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Esialgu on lahendatud palga ja tööjõukulude ning maksude infovajadus. Sama struktuuriga on aga võimalik edastada ka kogu EKOMAR ja muud maksuaruanded.
Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril, kus esinesid:
Valdek Järvepõld, Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Märksõnad
Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes
Ajal, mil ChatGPT ja muud tehisintellekti valdkonna teemad on andnud hoogu juurde aruteludele erinevate ametite asendatavusest tehisaruga, on asjakohane uurida kuidas edeneb reaalajamajanduse suunas liikumine. Reaalajamajanduse all mõistame majandustehingutega seonduvate andmete võimalikult automaatset edastamist ja töötlemist era- ja avaliku sektori infosüsteemides. Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes, kus kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamisel on vaja teha järjest suurema detailsusega andmete põhjal üha operatiivsemaid otsuseid kõikidel juhtimistasanditel.
Oluline on tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi
Tänapäeva tarbijad eelistavad mugavaid ja operatiivseid võimalusi toodete ja teenuste tellimiseks ning nende eest tasumiseks. Selle eelduseks on palju võimekamad ettevõtetevahelised tarneahela- või maksesüsteemid, mis koos teiste vajalike tehniliste komponentidega sisuliselt ongi aluseks reaalajamajandusele. Parimateks näideteks on siin üleminek masinloetavatele e-arvetele ettevõtetevahelises arveldamises või digitaalsetele makselahendustele e-kaubanduses. Seejuures on omakorda äärmiselt oluline tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi ja rakendades ühtset taksonoomiat majandustehingute detailseimate aspektide eristamiseks, mis on vajalik andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.
Praktikas on reaalaajamajanduse komponente erinevates majandusharudes rakendatud juba aastaid ja ettevõtete majandusinfosüsteemid on arenenud tasemele, kus nende töökindlusest sõltub kogu ettevõtte toimimine. Sama lugu on ettevõtete vahel kasutatavate e-tellimuste, e-veoselehtedega või teiste e-dokumentidega, mis kaasavad kõiki tarneahela liikmeid. Tehes tehnilised võimalused kättesaadavaks ja digitaalne asjaajamine kohustuslikuks kõigile ettevõtetele, olemegi tegelikult jõudnud reaalajamajanduseni. Siin on oluline osa majandusinfosüsteemide arendajatel ja tugiteenuste pakkujatel (sh raamatupidamisettevõtted), kelle pakutavad lahendused peavad reaalajamajanduses osalemise tegema mugavaks ka mikroettevõtjatele.
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele, mis tugineb standardsel lähenemisel majandustehingute kajastamisele. Eelmainitud ühtne taksonoomia kujutab endast majandustehingute kirjendamiseks vajalike klassifikaatorite süsteemi, mis tagab, et tehingu sisust tulenevalt palub majandusinfosüsteem märkida igale kandereale vajalikud tunnused. Näiteks tuleb müügiarvet koostades märkida mis teenusega on tegemist vastavalt toodete ja teenuste ühtsele loendile. See omakorda lisab vajadusel täiendavad tunnused, mille alusel saab hiljem automaatselt panna kokku aruandeandmete komplekti nii majandusaasta aruande, statistika küsimustike kui ka maksuameti jaoks. Samuti muutub üha olulisemaks kestlikkuse näitajatest aru andmine. Loomulikult saadetakse igale ametile ainult ettenähtud andmed ja tagatakse konfidentsiaalsus (nagu ka tänastes majandusinfosüsteemides).
Tänu andmepõhisele aruandlusele väheneb ettevõtete halduskoormus, sest esitades automaatselt andmekomplekte kaob vajadus tegeleda eraldi kõigi tänaste erinevate asutuste poolt nõutavate aruannetega. Küll aga tekib küsimus, mida avalikus sektoris kogutavate andmetega peale hakatakse ja kas sellest on kasu ka ettevõtjale. Andmete väärindamine võib seisneda operatiivses majanduskeskkonna analüüsis ning ettevõtja võib saada asjakohast infot oma ettevõtte käekäigu kohta võrdluses teiste sama sektori ettevõtetega. Samuti on võimalik prognoosida ettevõtte jätkusuutlikust (nn elujõulisuse indeks) ja uurida millised on olnud sarnastesse olukordadesse sattunud teiste ettevõtete arenguteed, et paremini juhtida ettevõtlusega seotud riske. Juba täna on võimalik saada taustinformatsiooni oma tehingupartnerite kui ka tegelike kasusaajate kohta (tunne oma klienti ehk KYC), mis muudab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsemaks.
Kokkuvõttes võime tõdeda, et mitte ükski ettevõte ei saa tegutseda ilma teiste ettevõteteta ja reaalajamajandus aitab kõigil sulanduda üheks üle riigi tõhusalt toimivaks majanduseks.
Maakondlikud Arenduskeskused YouTube kanalil on vaatamiseks veebikoolituste sari erinevatel reaalajamajanduse teemadel ja neid salvestusi saab vaadata omale sobival ajal SIIN.
Samuti on järelevaadatavad I poolaastal toimunud veebiseminaride salvestused ja et nende vaatamine oleks mugav, siis on need salvestatud eraldi teemade/esinejate kaupa.
19.04 toimunud veebiseminari „Ettevõtte andmete väärindamine otsusteks“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
09.05 toimunud veebiseminari „Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
Tegevusi viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.
Märksõnad
Üle-eestilise ettevõtlusnädala vedaja on MAK võrgustik.
Vaata lähemalt www.ettevotlusnadal.ee
Märksõnad
30. novembril toimuvad kolmandad üle-eestilised annetamistalgud. Talgukaardil www.annetamistalgud.ee ootab 128 algatust, mille toetajate sekka on igaühel võimalik astuda.
“Kolmandatel annetamistalgutel on juba kogenud heategevusorganisatsioonide kõrval rõõm näha paljusid uusi talgutega liitujaid, kes soovivad levitada sõna oma headest tegudest ja kutsuda inimesi üles tegevustesse panustama ning muutustele kaasa aitama,” ütles annetamistalgute korraldaja Helen Talalaev.
128 talgukaardile jõudnud algatuse seast leiab nii üle Eesti tegutsevaid vabaühendusi kui ka kogukondlikke ettevõtmisi paljudest eri valdkondadest, kes küsivad annetusi erinevate ühiskondlike probleemide lahendamiseks.
Valdavalt virtuaalselt toimuvatel talgutel kogutakse annetusi näiteks vaimse tervise ja mitmete haridusalgatuste toetuseks, erivajadustega inimeste elukvaliteedi parandamiseks, hoonete taastamiseks, jõulurõõmu toomiseks lastele ja eakatele, loomade varjupaikadele üle Eesti, demokraatia tugevdamiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks.
Kõik talgud leiab talgukaardilt www.annetamistalgud.ee.
Annetamistalgutega ühineb Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse loodud annetuskeskkond “Ma armastan aidata”, kuhu on koondunud enam kui 50 heategevusorganisatsiooni. Mida rohkem inimesed talgupäeval annetuskeskkonnas annetavad, seda rohkem panustab ka Swedbank: 10 000 euro täitumisel lisab pank 10 000 eurot, 20 000 puhul 20 000 ja nii kuni 40 000 euroni välja. Sel moel soovib Swedbank innustada inimesi annetama ja aidata omalt poolt kasvatada tehtud annetuste mõju.
Annetamistalguid veab eest Vabaühenduste Liit koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 30. novembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri.
2019. aasta esimestel annetamistalgutel koguti Eestis 128 000 eurot, mullu 182 000. Annetamistalgute eesmärk on muuta annetamine ühiskonna harjumuspäraseks osaks ning tuua heategevuse juurde rohkem inimesi.
Märksõnad
Alates kevadest nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta erinevate KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal ning viimastel kuudel on seda võimalust kasutanud juba 430 ühistut üle Eesti.
“KredEx teeb alates kevadest koostööd maakondlike arenduskeskustega, et pakkuda ühistutele ja tulevikus ka eraisikutele parimat võimalikku kohapealset nõustamist ning seda kohalikke olusid hästi tundvate ekspertide poolt,” lausus KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu. “Esimeste kuude statistika näitab, et tegemist oli väga vajaliku ja oodatud teenusega, kuna nõustamisvõimalust on kasutanud erinevates maakondades kokku 430 ühistut.”
Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huuli sõnul on huvi tuntud kõigi korterelamutele suunatud teenuste ehk nii renoveerimislaenu, käenduste kui ka rekonstrueerimistoetuste vastu.
“Ühistute tagasiside kohaselt on väga positiivne just võimalus infot oma kodukohast saada, kuna see annab lisamotivatsiooni ja lihtsustab korterelamu uuendamise ja energiatõhususe suurendamisega edasi liikumiseks,” lausus Andres Huul.
Ühistud võivad maakondliku arenduskeskuse konsultandi kutsuda ka korteriühistu koosolekule, et ühistuliikmed saaksid otse eksperdilt neid huvitavaid erinevaid küsimusi küsida ning juba on konsultandid käinud kohtumas enam kui 20 ühistuga. “Usume, et järgmisel aastal, kui on lähenemas uus taotlusvoor, kasvab ka ühistute huvi konsultante koosolekule kutsuda,” lisas ta.
Maakondlikust arenduskeskusest saavad korteriühistud abi küsida nii erinevate teenuste tingimuste ja sobivuse, taotluste nõuete, ajakava kui vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel pakuvad konsultandid abi ka KredExi taotluse täitmisel ja esitamisel.
Nõustamisteenust saavad ühistud kasutada 14 arenduskeskuses üle Eesti, vaid Harjumaal pakub konsultatsiooni arenduskeskuse asemel endiselt KredEx.
KredEx pakub korterelamute korrastamiseks ja energiasäästu kasvatamiseks erinevaid toetusi, otselaenu ja käendust. Eelmisel aastal jagati korterelamutele erakorraliselt 100 miljonit eurot toetust, millega tehakse korda umbes 310 maja Eestis. Järgnevatel aastatel jagab KredEx toetustena stabiilselt 50-60 miljonit eurot aastas ehk igal aastal saab korda teha vähemalt paarsada maja. Alates 2015. aastast on KredExi toel üle Eesti korda tehtud ligi 750 korterelamut.
Konsultatsiooni kasutamiseks tuleb korteriühistul leida enda piirkonna arenduskeskuse kontaktid ning võtta kohtumise kokkuleppimiseks ühendust. Nimekiri arenduskeskustest on kättesaadav www.arenduskeskused.ee/kontakt/.
Märksõnad
30. novembril toimuvad kolmandat korda annetamistalgud, mil vabaühendused üle Eesti kutsuvad inimesi kaasa lahendama ühiskonnas olulisi probleeme. Sellega loodetakse trendi jätkumist, kus heategevusse panustatakse järjest enam.
Vaatamata pandeemiaolukorrale anti 2020. aastal vabaühendustele kokku 48,7 miljonit eurot, selgub vabaühenduste mullu deklareeritud annetustest. 2019. aastal oli annetuste kogusummaks 46,9 miljonit, aasta varem 41,3 miljoni eurot. Suurimateks annetuste kogujateks olid Vähiravifond Kingitud Elu, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond ja SOS Lasteküla Eesti ühing.
“Aasta aastalt annetavad inimesed üha enam ning World Giving Indexi pingereas oleme kerkinud 114 riigi hulgas 53. kohale. See näitab samas, et arenguruumi on veel küllaga – jõukusetabelis asume märksa kõrgemal. Kui inimene annetab kuus neli eurot, annetab ta juba enam kui pooled Eesti annetajatest. Paljud vabaühendused saaksid meie annetatud rahaga teha rohkelt head,” hindas numbreid mõttekoja Praxis juht ja annetamistalgute korraldaja Urmo Kübar.
Toomaks annetamise juurde uusi inimesi ning pööramaks tähelepanu vabaühenduste tööle, kes annetuste abiga erinevatele ühiskondlike probleemidele lahendusi otsivad, toimuvad novembri lõpus kolmandat korda üle-eestilised annetamistalgud. 2019. aastal koguti esimestel annetamistalgutel 128 000 eurot, mullu 182 000 eurot.
Veebilehel www.annetamistalgud.ee asub talgukaart, kuhu lisanduvad novembri jooksul kõik üle Eesti toimuvad talgud. Annetajad saavad valida kaardilt organisatsiooni või mitu, keda jõukohaste vahenditega toetada.
Annetamistalgutega ühineb taas ka Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse loodud annetuskeskkond “Ma armastan aidata”. Mida rohkem inimesed 30. novembril annetuskeskkonnas annetavad, seda rohkem panustab ka Swedbank: 10 000 euro täitumisel lisab pank 10 000 eurot, 20 000 puhul 20 000 ning 30 000 ja enama puhul 30 000 eurot. Sel moel soovib Swedbank innustada inimesi annetama ja aidata omalt poolt kasvatada tehtud annetuste mõju.
Annetamistalguid veab eest Vabaühenduste Liit koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 30. novembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri laiemalt.
Märksõnad
“Ettevõtlikus koolis on olulisel kohal kaasav ja ettevõtlik õpe, mis jõuab nii ainetundidesse kui ka õppetöö välisesse aega. Vastava standardi saamiseks tuleb igal õppeasutusel läbida hindamine, mis viiakse läbi järgmistes valdkondades: eestvedamine ja juhtimine; personalivaldkond; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatusprotsess. Hindamise edukalt läbinutele antakse üle tunnustuskiri koos standardit tõendava autahvli ja lipuga,” selgitab Ettevõtliku Kooli arendusjuht Heidi Uustalu.
Hõbetaseme pälvinud Väike-Maarja Gümnaasiumi direktori Marje Eelmaa sõnul on ettevõtlikus koolis võimalik õpilastel ja õpetajatel end proovile panna erinevates väljakutsetes ning julgus mõelda nö kastist välja ja teha koostööd erinevate partneritega, et viia ka ellu pööraseimad ideed.
Tunnustust jagatakse kolmel erineval tasemel: baas-, hõbe- ja kuldtasemel.
Baastaseme saanud õppeasutusi iseloomustab oma organisatsiooni igakülgne teadlik arendamine vastavalt ettevõtliku õppe kvaliteedisüsteemile ehk standardile.Hõbetaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe vallas kogemuste kandjad ja jagajad vähemalt oma maakonna piires ehk on eeskujuks oma maakonnas.
Kuldtaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe liidrid nii Eesti siseselt kui ka välismaal, nad on väga suureks toeks programmi arendamisel.
- Rakvere Rohuaia Lasteaed (Lääne-Virumaa)
- Väike-Maarja Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
- Kohtla-Järve Kirju-Mirju Lasteaed (Ida-Virumaa)
- Voka Lasteaed Naksitrallid (Ida-Virumaa)
- Lohusuu Kool (Jõgevamaa)
- Rakvere Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
- Haljala Kool (Lääne-Virumaa)
- Tamsalu Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
- Tapa Lasteaed Pisipõnn (Lääne-Virumaa)
- Rakke Kool (Lääne-Virumaa)
- Tabasalu Lasteaed Tibutare (Harjumaa)
- Lõpe Kool (Pärnumaa)
- Koonga Kool (Pärnumaa)
- Pärnu Rääma Põhikool (Pärnumaa)
- Tõstamaa Keskkool (Pärnumaa)
- Mikitamäe Kool (Võrumaa)
- Värska Gümnaasium (Võrumaa)
- Ambla-Aravete Kool (Järvamaa)
- Roosna-Alliku Põhikool (Järvamaa)
- Järva-Jaani Gümnaasium (Järvamaa)
- Vastse-Kuuste Kool (Põlvamaa)
- Mooste Mõisakool (Põlvamaa)
- Saverna Põhikool (Põlvamaa)
- Kanepi Gümnaasium (Põlvamaa)
- Suure-Jaani Kool (Viljandimaa)
- Haapsalu Viigi Kool (Läänemaa)
- Haapsalu Linna Algkool (Läänemaa)
- Palivere Põhikool (Läänemaa)
- Kohtla-Järve Gümnaasium (Ida-Virumaa)
Ettevõtliku Kooli võrgustikku kuulub 156 õppeasutust üle Eesti, neist 14 hõbe- ja 2 kuldtasemega õppeasutust.
Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.
Programmi koordineerivad maakondlikud arenduskeskused Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel
Märksõnad
Ettevõtlusnädala raames toimus pea 200 temaatilist üritust. Kõikides Eesti maakondades viidi läbi ettevõtlusega alustama julgustavaid veebiseminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Suurem osa neist oli osalejatele tasuta.
Sarnaselt eelmisele aastale oli ka sel korral võimalik paljudest Ettevõtlusnädala üritustest osa võtta veebi vahendusel. Nädala raames toimunud pea 200 üritusest oli ligikaudu veerandil võimalik osaleda ka veebis. Sündmuste planeerimisel lähtuti igas maakonnas kohapealsetest oludest ja Terviseameti soovitustest.
„Veebipõhised sündmused on tänu koroonakriisist saadud kogemusele muutunud tänaseks päevaks juba normiks. Inimestel on tekkinud ootus, et koolitustel ja seminaridel saab osaleda ka veebi vahendusel. Kuna asukoht ei ole veebipõhiste ürituste puhul oluline, oli Ettevõtlusnädal inimestele lähemal ja kättesaadav palju suuremale hulgale Eesti inimestest. Osaleda sai väga mugavalt üritustel üle kogu Eesti ja isegi piiri tagant,” kommenteeris Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Tagasiside oli väga positiivne – mitte keegi ei pidanud Ettevõtlusnädalast eemale jääma!”
Ettevõtlusnädala oluliseks osaks on aga ka kontaktvõrgustiku laiendamine ja partnerite leidmine. Ettevõtlusnädala sündmustele tulevad kokku sarnaste huvide ja ambitsioonidega inimesed, kelle jaoks on oluline enda ettevõtlikkuse arendamine. Seetõttu ootavad inimesed siiski ka kokkusaamist ja arutelusid ning kohtumisi kohapeal.
„Ettevõtlusnädala üks fookusi oli kohanemine pidevalt muutuva maailmaga, sest just see on edu võti, mis meil aitab seljatada kriisid ja väljuda nendest võitjatena,” rääkis Huul. „Nädala jooksul tutvustasime erinevate sündmuste raames neid edutegureid, mis on olulised nii iga ettevõtja kui ka vabaühenduse jaoks täna ja homme, et uute olude ja muutunud majanduskeskkonnaga kohaneda,” lisas Huul.
Terve nädala vältel toimusid üritused, mis aitasid lahti mõtestada muutuvat majanduskeskkonda ja sellest tulenevaid väljakutseid ettevõtjatele. Lisaks koroonakriisi tõttu tekkinud muutustele seisavad paljud ettevõtjad silmitsi väljakutsetega, mis tulenevad digitaliseerimise, automatiseerimise ning rohepöörde juurutamisest. Ettevõtlusnädal jagas mitmetel üritustel mõtteid ja teadmisi, kuidas tekkinud raskustest ettevõtliku mõtteviisi abil üle saada ja kohaneda muutunud oludega ettevõtlusmaastikul.
Neile teemadele keskendus ka Ettevõtlusnädala avasündmus, kus sai terve päeva jooksul täiesti tasuta kuulata Eesti arvamusliidrite nippe ja nõuandeid. Avasündmusel osales üle 700 huvilise. Avapäeva arutelude keskmes olid märksõnad “rohepööre”, “digipööre” ja “automatiseerimine”.
Ettevõtluse tulevikutrendide lahtimõtestamisele keskendus dialoog ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Suttiga. Oma teadmisi jagasid ettevõtjad Mart Maasik ja Kaimar Karu, turundusguru Timo Porval, koolitaja ja ettevõtluskonsultant Priit Kuuskme, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk ning äridisainer Jana Kukk. Avasündmus toimus veebi vahendusel ja seda sai jälgida endale sobival ajal ja kohas. Päeva vedas veerandsaja-aastase kogemusega mitmekülgne ettevõtja Kuldar Leis.
Sel aastal oli varasemast suurem hulk üritusi suunatud vabakonnale. Muutustega kohanemine on oluline kõigile, ka vabaühendustel tuleb õppida praeguses keerulises olukorras paindlikke lahendusi leidma. Seetõttu toimus Ettevõtlusnädala raames varasemast rohkem vabaühendustele pühendatud üritusi.
Sel aastal korraldas Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik Ettevõtlusnädalal esmakordselt Konsultatsiooni Kolmapäeva. Kõigil huvilistel üle Eesti oli sel päeval võimalus osaleda tasuta kiirnõustamisel ja küsida võrgustiku ettevõtluskonsultantidelt head nõu.
„Kiirnõustamisel osalesid nii kogenud ettevõtjad kui ka kõik need, kes alles mõlgutavad mõtteid oma äriga alustamisest. Peamiselt tunti huvi ettevõtlusega alustamise teemade vastu, aga oli ka spetsiifilisemaid küsimusi toodete turustamise ja erinevate sertifikaatide ning nõuete kohta,” selgitas Huul.
Ettevõtluskonsultandid töötavad igas maakonnas ja pakuvad tasuta nõustamisteenust aastaringselt. Tavapäraselt tuleb aga konsultatsiooni aeg, küsimuste teemad ja eesmärk eelnevalt konsultandiga kokku leppida. Konsultatsiooni Kolmapäeval sai oma küsimustele vastused kiirnõustamise käigus telefoni teel ilma igasuguse eelneva broneeringuta.
„Kõige sagedamini tullakse meie juurde siis, kui on tekkinud soov ettevõtlusega alustada, aga varasema kogemuse puudumise tõttu ei osata kuskilt peale hakata. Räägime sel juhul läbi, millele alustaval ettevõtjal kindlasti mõelda tuleb ja kuidas esimeste sammude tegemiseks vajalikud ressursid leida,” räägib Huul.
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline nõustamisvõrgustik. Maakondlikes keskustes töötab 47 ettevõtluskonsultanti, kes on igas küsimuses abiks alates äriidee väljatöötamisest kuni ekspordiga alustamiseni. Möödunud aastal viisid
ettevõtluskonsultandid läbi 7800 nõustamist ettevõtluse valdkonnas ning 1800 nõustamist vabaühenduste teemal.
„Anname sageli nõu, kuidas leida kliente, laiendada toimivat ettevõtet või kuidas laieneda uutele turgudele. Samuti aitame teha ettevalmistusi välisturule sisenemiseks. Peamiste nõustamisteemade seas on kindlasti ka äriplaani koostamine ja finantsprognooside tegemine – vajalik oskus nii alustajale kui ka juba kogenumale ettevõtjale,” lisab Huul.
_______________
Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/
Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.