Blogi

Milline on meie tulevik, kui külamajadest saavad hotellid ning kogukonna köökidest restoranid?! Kas väikese küla elanikud jäävad ilma kultuurimekadest ning kogukondlikest eestvedamistest?

Omatulu teenimise võimekuse kasvatamine vabakonna seas on kehtiva kodanikuühiskonna arengukava (ehk KODAR) üheks eesmärgiks.  Siseministeeriumi poolt 2019. aastal tellitud küsitluse tulemused kinnitavad, et võrreldes 2013. aastaga on tõusnud omatulu teenivate MTÜde osakaal 49lt 57%-le. Vaatamata sellel on omatulu teenimine tekitanud erinevaid arusaamase ning seisukohti vabaühenduste, ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsuste seas.

Arvamusfestivalil 10. augustil kell 12:00 (Keskväljaku alal) arutleme teema ümber ja selgitame lahti levinud arusaamad. Tutvu lähemalt siit!
Arutelul osalevad kogukonna esindaja ja poliitik Tanel Talve, Järva valla vallavanem Rait Pihelgas ning väikeettevõtja Andri Arula ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmer.
Vestlust juhib ajakirjanik Märt Treier.

Kas tõsi või mitte ehk levinud arvamused omatulu teenimisest

Arvamusfestivalil räägime läbi ka enamlevinud ühenduste arusaama omatulu teenimisest.

Alljärgnevalt oleme kokku pannud kõige enam küsimusi tekitavad seisukohad, millega on maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid kokku puutunud.

• MTÜ ei tohi tulu teenida
• MTÜs tegutsedes tuleb kõike teha vabatahtlikult
• Kui MTÜ pakub teenust, siis toimub turu solkimine
• MTÜ ei tohi teenitud tulu kasutada, sest kuludele kehtivad erisoodustusmaksud
• Kui MTÜ teenib tulu, siis tuleb see aasta lõpuks ära kulutada
• MTÜna tegutsedes ei pea makse maksma
• Kui MTÜ teenib tulu, siis tal ei ole õigus toetustele

Tule osale arutelul ja saa teada, kuidas päriselt on!

Kohaliku elu üle otsustamine ja pidev kaasamine loob eelduse tugevamale ja kestlikumale sidele kodukohaga. Emotsionaalne side on ühtekuuluvuse alus ning ärgitab elanikke piirkonna huvides pingutama, panustama ja koostööd tegema. Kui kohalik elu on korraldatud noorte vajadusi ja ootusi arvestavalt, siis võib olla, et noored leiavad tee tagasi kodukohta, kus alustavad ettevõtlusega, loovad pere või panustavad aktiivselt vabakonna tegevustesse.

Viibides eemal kodukohast võib piirkonnaga katkeda side suhteliselt kergelt. Mida teha selleks, et noortel oleks tugevam side kodukohaga, et nad sooviksid pärast õpinguid või töökogemust mujal tagasi pöörduda?

Soovime teada, milliseid muutusi ootavad noored, et neis suurendada soovi pöörduda üks kord tagasi enda kodukohta. Kas selleks on piisav kohaliku omavalitsuse valimistel osalemine, aktiivne kogukond või tuleb sidet luua hoopis mõnel teisel viisil?
Ootame tänavusele Arvamusfestivalile noori kui ka kõiki teisi huvilisi enda arvamust avaldama. „Ideejaht – kuidas teha nii, et noored sooviksid kodukohta tagasi pöörduda?“ toimub 9. augustil kell 16:00 Noortealal. Arutelu toimub maailmakohviku stiilis, mida juhib muusik Teele Viira. Ideejahi laudkondasid juhivad:
– Reelika Maranik, Cleveroni turunduse projektijuht
– Rasmus Onkel, Hargla Kooli koduloo õpetaja
– Geili Pais, Pärnu linna noorte stipendiumi saaja ja ettevõtlik noor
– Rait Pihelgas, Järva valla vallavanem

Kogu sisend esitatakse maakondlike arenduskeskuste kaudu kohalikele omavalitsustele, et astuda samm lähemale muutustele.

Ideejahti korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Ettevõtlik Kool ja ettevõtlusõppe programmiga Edu&Tegu.

Teiste meie Arvamusfestivali aruteludega tutvu siin!

 

Tänavune Arvamusfestival toimub seitsmendat korda ja keskendub muutustega kohanemisele järgmiste aastakümnete jooksul.

Meie ühiskond on muutuste keerises. Tulevik on ühest käest põnev ja teisest küljest ettearvamatu.

Seetõttu on Maakondlikud arenduskeskused võtnud eesmärgiks korraldada arutelud, mis võtavad fookusesse teemad, millega me kõik ühel või teisel määral võime tulevikus kokku puutuda.
Arutleme üheskoos ja leiame lahendused, mida saame ise ära teha, et tõsta inimeste heaolu.

1) „Mida mina saan ära teha aastaks 2035, et kohaneda tulevikuga?“, 9.08 kell 14:00 Tuleviku inimese alal

Hiljutise raporti kohaselt ähvardab uus automatiseerimislaine OECD riikides 66 miljonit töökohta. Samas ähvardab tööst ilma jäämine eeskätt noori. Järjest olulisemaks muutuvad targad töökoha ja nutikad lahendused. Mida me saame teha, et kohaneda muutustega tööturul? Milline on selles roll tänastel tööandjatel, haridusasustustel ja noortel?

Teemal arutlevad Madis Kirsman, Avar Agentuur OÜ juht. Alo Savi, Põlva Gümnaasiumi direktor. Ott Pärna, ettevõtja ja tulevikutrendide tundja. Kristel Kruustük, Testlio asutaja ja juht, noor ettevõtja 2017. Tiina Saar-Veelmaa, koolitaja, tööõnne ja enesearengu ekspert.
Arutelu juhib ajakirjanik Anu Välba.

 

2) Maailmakohvik: „Ideejaht – kuidas teha nii, et noored pöörduksid kodukanti tagasi“, 9.08 kell 16:00 Noortealal

Otsime üheskoos lahendusi, kuidas muuta väiksemates regioonides elukeskkond selliseks, kus on hea töötada, ettevõtlusega tegeleda ning pere luua! Üheskoos leiame vastused küsimustele: kas noorte valimisõigus on piisav, et rääkida kaasa kodukoha arengus? Mida sooviksid noored kodukohas muuta, et pärast õpinguid sinna tagasi pöörduda?
Tule ja räägi kaasa! Ideejahile on oodatud kõik teemast huvitatud inimesed, et head ideed ja sõnumid omavalitsusteni viia.

Laudkonna juhtideks on Järva valla vallavanem Rait Pihelgas, Cleveroni turunduse projektijuht Reelika Maranik, Hargla Kooli kohaloo õpetaja Rasmus Onkel ja Pärnu linna noore stipendiumi saaja Geili Pais. Ideejahti juhib muusik Teele Viira.

 

3) “Eurotoetused otsas? Kas külamajast saab hotell?”, 10.08 kell 12:00 Keskväljakul

Euroopa Liidu toetuste rahastus näitab kahanemise märke mitmes valdkonnas. Et elus hoida meie kogukondasid ning külasid, tuleb ühendustel ise leida võimalusi, kuidas raha teenida.
Milline on meie tulevik, kui külamajadest saavad hotellid ning kogukonnaköökidest restoranid?! Kas väikese küla elanikud jäävad ilma kultuurimekadest ning kogukondlikest eestvedamistest? Omatulu teenimise võimalikkusest arutlevad vabakonna ja ettevõtjate esindajad. Publikusse on kutsunud vabaühendused üle Eesti, kes on eeskujuks teistele omatulu teenimisel.

Arutelul osalevad: Tanel Talve, poliitik; Andri Arula, ettevõtja; Rait Pihelgas, Järva vallavanem; Külli Vollmer, vabaühenduste konsultant. Arutelu juhib ajakirjanik Märt Treier.

 

Kõikidest aruteludest saadav sisend kasutatakse ära maakondlike arenduskeskuste uute tegevuste planeerimisel. Ideejahi tulem edastatakse maakondlike arenduskeskuste kaudu ka kõikidele kohalikele omavalitsustele, et nad võtaksid enam arvesse noorte soove ja nägemust kodakoha arengu suunamisel.
Osale koos meiega Arvamusfestivalil ja anna oma panus!

Arutelusid korraldavad maakondlikud arenduskeskused, programm Ettevõtlik Kool ja ettevõtlusõppe programm Edu&Tegu.

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused on 04.06.2019 välja kuulutanud hanke Ettevõtlusnädala 2019 meediavahendusteenuse hankimiseks.

Hanke nimetus: Ettevõtlusnädal 2019 meediapindade meediavahendusteenus

Hankija: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused (registrikood: 80424926)

Hanke lühikirjeldus:
Ettevõtlusnädal (07.-13.10.2019) on Maakondlike Arenduskeskuste (MAK võrgustik), EASi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, linna- ja vallavalitsuste ning ettevõtlusorganisatsioonide koostöös korraldatav üle-eestiline kampaania. Ettevõtlusnädala eesmärgiks on suurendada ettevõtlusteadlikkust, arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut, motiveerida potentsiaalseid ettevõtjaid alustama ettevõtlusega, innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma järgmisi samme ning arendada koostöövõrgustikke.  MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused otsib meediapindade vahendusteenust Ettevõtlusnädal 2019 meediapindadeks. Hanke väljakuulutamine: hange on avaldatud 04.06.2019
Pakkumuste esitamise tähtaeg: 17.06.2019 kell 16:00

Digiallkirjastatud pakkumused tuleb esitada e-mailile riina.noupuu@arenduskeskused.ee

Kontaktisik küsimuste korral: Riina Nõupuu, e-post: riina.noupuu@arenduskeskused.ee

Hankedokument:
Hankedokument_Ettevõtlusnädal 2019 meediavahendusteenus

15-18. aprillil avame taas Ettevõtliku Kooli võrgustiku õppeasutuste uksed, et tõsta teadlikkust ettevõtlikust haridusest ja teha nähtavaks teistmoodi õppimine.

Kümnekonna aasta jooksul on Ettevõtlik Kool püüdnud tõsta hariduse kvaliteeti Ida-Virumaa õppeasutustes. Seda, millised muutused on läbi teinud koolid ja lasteaiad ning kuidas nad pakuvad teistmoodi haridust, saab näha avatud uste nädala raames. Ida-Virumaal avab oma uksed  12 õppeasutust ning huvilistel on võimalus osaleda 77 põnevas tunnis või tegevuses.

Ettevõtliku Kooli programmi koordineerib Eestis SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Ettevõtliku Kooli Ida-Virumaa võrgustiku koordinaator Hälis Rooste tõdes: „Käesoleval õppeaastal on tähelepanu all eelkõige tundide ülesehitus ja metoodika. On väga oluline, et iga õpetaja meie võrgustikus saab aru, et tema ülesandeks on muuta tundide andmine nii efektiivseks, et kodutöid õpilastele andma ei peaks. Loomulikult on tähtis ka see, Ettevõtliku Kooli õpetajad hoiduvad kuivast praktikast ja loenguvormist, mida ei suudeta ilmestada päriseluliste tegevuste ja haaravate praktiliste näidetega.“

Hõbetaseme Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi ettevõtlikkuse koordinaator Vaili Viirlaid sõnas: „Kohtla-Järve Järve Gümnaasium toimetab Avatud uste nädalal oma tavapärases loomeprotsessis, kus keemia tunnis katsemeetodiga teadmised kogemusteks pöörduvad, inglise keele tunnis sõnad oma tähenduse leiavad, 1. klassides saab näha VEPA mänguvõlu, kolmapäeva õhtul aga toimub juba  53. kooli rahvatantsupidu. Ja lisaks võetakse Südamenädala raames vaatluse alla nutikael“.

„Teisipäevases lõimitud tunnis tuletame meelde, mis on kiirus ja kuidas kiirust arvutada. Samuti saadakse teada, kuidas mõjutab hammasratasülekanne kiirust – mida teha selleks, et kiirust juurde saada. Kõike seda katsetatakse praktikas Lego EV3 Mindstorms robotite abil ning tulemused vormistatakse Exeli tabelis“ sõnas Lüganuse Keskkooli Ettevõtliku Kooli koordinaator Kaili Kivi.

„Hõbetaseme Voka Lasteaed Naksitrallid avab oma õuevärava kõigile huvilistele, et teisipäeval ja kolmapäeval koos lastega õues uurida ja avastada“ sõnas Voka Lasteaed Naksitrallid koordinaator Külli Mänd.

„Sillamäe lasteaed Päikseke võtab oma asutuses vastu sõpru 16. aprillil. Lasteaed pakub põnevat ühistegevust külalistele ja partneritele ning koos laste ja täiskasvanutega tehakse vanadest asjadest kingitusi sõpradele. Lisaks valmistavad lapsed õppemängu „prügi sorteerimine“, mida hiljem ühiselt mängida saab“ sõnas Ettevõtliku Kooli kuldtaseme Sillamäe lasteaed Päikseke direktor Natalja Langinen.

Ettevõtlikud õppeasutused, kes avavad oma uksed külalistele on: Jõhvi Põhikool,  Jõhvi Vene Põhikool, Narva Soldino Gümnaasium, Lüganuse Keskkool, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Kohtla Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi, Sillamäe Vanalinna Kool, Sillamäe lasteaed Päikseke, Illuka Kool (lasteaed), Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju ja Voka lasteaed Naksitrallid.

Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.

Avatud uste nädala korraldamist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, projektist „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks-  tugiprogrammide elluviimine perioodil 2017-2023“

Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) kuulub üle-eestilisse maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikku.

Maakondlikud arenduskeskused on riigipoolseks partneriks alustavale ettevõtjale

Vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Rene Tammisti poolt allkirjastatud käskkirjale on alates 2019. aastast MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametlikuks partneriks ettevõtlusalaste tegevuste elluviimisel.

Käskkirja kohaselt on Maakondlike arenduskeskuste (MAK-d) ülesandeks tegeleda eelkõige alustavate ning piirkondlike väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisega, et need oleksid orienteeritud kasvule ja ekspordile. Lisaks jääb MAK-de rolliks tõsta ettevõtlusteadlikkust ja suurendada ambitsioonika ning uuendusmeelse ettevõtluse levikut maakondades.

15 MAK-i poolt tegevuste ühiseks elluviimiseks loodud katuseorganisatsiooni MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused tegevjuht Andres Huul selgitab, et tegelikult on MAK-d ka varasemalt tegelenud alustavate ja piirkondlike ettevõtjate toetamisega.
„MAK-d jätkavad ettevõtjate igakülgset toetamist konsultatsioonide ning teiste juba välja töötatud teenuste näol. Peamiseks muudatuseks on see, et varasemalt tegime seda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostööpartnerina, aga sellest aastast alates oleme ministeeriumi otsesed partnerid,“ ütleb Huul.
Tema sõnul võimaldab tihedam koostöö ministeeriumiga saada turult vahetumat tagasisidet ja MAK-del leida ettevõtluse edendamiseks uusi koostöökohti.

Kõik MAK-d on iseseisvad sihtasutused, kelle omanikeks on kohalikud omavalitsused. Esindatus igas maakonnas võimaldab MAK-del pakkuda üleriigiliselt tasuta nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele ning kodanikuühendustele.

2018. aastal nõustasid MAK-d ettevõtlusalaselt kokku 7 500, kodanikuühiskonna valdkonnas 2 098 korda. Noorte ettevõtlikkuse suurendamise tegevustesse kaasati kokku enam kui 12 000 noort ja korraldati rohkem kui 300 sündmust. MAKid on samuti üle-eestiliste sündmuste Ettevõtlusnädal ning Ühisnädal eestvedajad.

Pressiteade
MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused
25.03.2019

 

Tutvu kõikide MAK-dega!

Avaldame Majandus- ja Kommunikatsioonimisteeriumi poolt 19.03.2019 välja saadetud pressiteate.

 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist allkirjastas starditoetuse määruse, mille muudatused võimaldavad alustada ettevõtlusega varasemast paindlikumatel tingimustel.

„Ettevõtlusega alustamist edendav starditoetus aitab laiendada piirkondlikku ettevõtlust ja lükata käima arengupotentsiaaliga ettevõtlusideid. Senine praktika toetuse andmisel on toonud välja mitu olulist muutmist vajavat aspekti, mis alates kevadest lahenduse saavad. Nii EAS kui Riigi Tugiteenuste Keskus on toetuse taotlejate ja saajatega pidevas koostöös ning nende tagasiside põhjal teinud mitmeid ettepanekuid tingimuste muutmiseks, et toetusest ettevõtjatele rohkem abi oleks,“ märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Näiteks saavad alates aprillist starditoetust taotleda isikud, kes on varasemalt edukalt ellu viinud Töötukassa ettevõtlusega alustamise toetuse projekti. Samuti on muudetud nõudeid töötajate palkamisele. Kui varem tuli ettevõttel palgata korraga kaks töötajat esimesel aastal pärast projekti lõppu, siis edaspidi võib palgata ühe töötaja projekti lõppedes ja teise töötaja aasta hiljem, makstes neile vähemalt 50% Eesti keskmisest brutokuupalgast.

Oluliseks muudatuseks on ka ettevõtte kasvu hindamine müügitulu eesmärgi 80 000 euro saavutamise alusel, sõltumata kasvu tempost. Varasemalt Tartu linna ja Tallinna linnapiirkonna taotlejatele kehtinud ekspordinõue jääb edaspidi kehtima ainult Tallinna linnas tegutsevatele ettevõtetele.

„Seni on starditoetusest saanud tuge hulk alustavaid ettevõtteid. Näiteks Eesti oma vinüülplaaditehas Vinyl Plant OÜ ja  Purtse Pruulikoda OÜ on paari aastaga starditoetuse abil edukalt kasvanud ja oma nimele laiemat tuntust kogunud. Ootame, et paindlikumad tingimused toovad kaasa veelgi suurema huvi starditoetuse vastu ning et selle toel saavad paljud väärt projektid jätkusuutlikult tuule tiibadesse või teha järgmise arenguhüppe,“ lisas ettevõtlusminister Tammist.

Meetme planeeritud kogueelarve aastatel 2014–2020 on 7 081 747 miljonit eurot, millele lisandub omafinantseering 1 770 436 eurot. Toetuse maksimaalne summa on 15 000 €. Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%.

Starditoetuse määruse muudatused jõustuvad 1. aprillil. Samal ajal muutub ka toetust vahendav rakendusüksus. Aprillist alates rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) asemel starditoetust Riigi Tugiteenuste Keskus. Täpsem info toetuse taotlemise kohta on kättesaadav RTK koduleheküljel www.rtk.ee.

Uudis on avaldatud täiesmahus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteate põhjal.

Tule Starditoetuse eelnõustamisele

Alustav ettevõtja seisab silmitsi paljude erinevate teemade ja probleemidega enda äri käivitamisel. Elmo Puidet, ettevõtja ning Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja toob välja 3 peamist teemat, millele kulub kõige enam aega ja vaeva ettevõtlusesse naasval inimesel ja selgitab, miks see just nii on.

Eesmärkide püstitamine ja tegevusplaani koostamine – tihti eksitakse tähtaegade, mõõdetava tulemuse ja realistlikkuse osas ja sellest tulenevalt võidakse kas lihtsalt pettuda tegelikes tulemustes või siis hirmutatakse end ette ära valedel põhjustel.

Turundus ja müük – puud jääb teadmistest, mida üldse teha turunduseks ja miks, samuti julgus ja oskus müügitegevuseks. Kui nende valdkondadega ei tegele, siis tulemuseks on, et suurepärastest teenustest ja toodetest ei saa keegi kunagi teada.

Finantsteadmised – tihti kardetakse numbreid, ei osata eelarvet teha, ei teata kuidas rahastada investeeringuid või kuidas maksud tegelikult ettevõtet mõjutavad. Kõik need võivad osutuda põhjuseks, et alustamist lükatakse lõputult edasi või ollakse pidevas rahahädas.

Kõikide probleemide taga on teadmiste ja kogemuse puudumine. Õnneks on kõik õpitav ja just seepärast korraldavad maakondlikud arenduskeskused igas maakonnas alustavatele ettevõtjatele suunatud koolitusprogramme. Kõikidel, kel on olemas äriidee, kuid ei ole veel enda ettevõtet registreerinud, soovitame osaleda alustava ettevõtja baaskoolitusel. Lisaks on oodatud koolitustele ka ettevõtjad, kes juba tegutsevad, kuid soovivaid enda teadmisi täiendada.  Baaskoolitused annavad olulised alusteadmised ettevõtlusega alustamiseks alates äriidee välja töötamisest kuni turunduse ja müügini.

3 põhjust, miks osaleda alustava ettevõtja baaskoolitusel?

1.  Inimene saab oma esmase äriidee asemele süsteemse pildi: mis on see teenus või toode, millega soovin algust teha.
2. Osaleja õpib tundma erinevaid tööriistu ja saab head nõu süsteemseks ja kiireks liikumiseks enda arenguteel. Paljude probleemide lahendamiseks ei peagi „jalgratast“ leiutama.
3. Alustav ettevõtja arvutab läbi enda idee tasuvuse ja investeeringute vajaduse. Seeläbi saab kas juurde (enese-)kindlust ja/või mõistab enda esialgse toote või teenuse edasiarendamise vajadust.

Alustava ettevõtja baaskoolitus loob alusteadmised äriga alustamiseks. Kui sul on olemas äriidee, aga ei tea, kuidas sellega edasi minna, siis osale baaskoolitusel. Tänavune baaskoolituste kalender on avatud – tutvu alustava ettevõtja baaskoolituse kavaga!