Maakondlike arenduskeskuste võrgustik kutsus vabaühendusi osalema annetuskastide sotsiaalmeedia kampaanias, mille raames koguti foto- ja videomaterjale omanäolistest annetuskastidest, et julgustada ühendusi annetusi koguma. Kampaania toimus novembrikuu jooksul üle-eestiliste annetamistalgute raames.
Kampaanias osalejate vahel loositi välja 10 raamatut „Eesti seltside 100 aastat“ (autor Jüri Uljas, 2018) ja osalemise alustava ettevõtja baaskoolitusel.
Raamatu loosiõnn naeratas järgmistele ühendustele:
- Karala Selts
- Varjupaikade MTÜ
- Eesti Vaegkuuljate Liit
- Läbi Tähevärava
- Purila küla
- Töötuba Ratastel
- Heategevuse Fond Naeratuse Eest
- Taikse küla
- Inimõiguste Keskus
- Müüsleri ja Köisi Küla Selts
Osalemise alustava ettevõtja baaskoolitusel võitis Karala Selts.
Kõikide võitjatega võetakse lähipäevil ühendust.
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmeri sõnul on ühendustel võimalik tegevuste toetamiseks koguda annetusi, et tagada avalikes huvides tegutsevate ühenduste jätkusuutlikkus.
„Meie kampaania keskendus eelkõige annetuskastidele, sest näeme sageli, kuidas ühendused pelgavad kasti avalikult välja panna või kastiga oma sündmustel ringi liikuda. Kui annetuste kogumisel on selge sõnum ja selle kasutamisel kindel eesmärk, on annetajad lahkemad ning ühendused julgemad,“ selgitab Vollmer.
Märksõnad
Täna toimuvad üle-eestilised annetamistalgud. Erinevate ühiskondlike probleemide lahendamiseks küsib tuge 155 algatust, mille seast iga annetaja saab leida endale sobiva talgukaardilt aadressil www.annetamistalgud.ee.
“Eesti heategevusühingutele on lõppev aasta toonud palju lisatööd,” ütleb annetamistalgute üks korraldajaid, presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar. “Osa ühinguid on tegutsenud eesliinil, aidates toime tulla viirusekriisist kõige valusamalt pihta saanud gruppidel. Teised jätkasid oma sihtrühmade aitamist varasemast kitsamates tingimustes, kus näiteks inimeste tervise hoidmise huvides tuli ära jätta mitmeid tavapäraseid heategevusüritusi. Annetamistalgud on võimalus neid ühinguid tänada ja toetada, tähistada üheskoos kõike seda, mis Eestis heategijate abil korda saadetud.”
2019. aastal annetati Eestis rekordilised 47 miljonit eurot, kuid viimase World Giving Indexi kohaselt annetab endiselt vaid umbes neljandik elanikest. Annetamistalgute eesmärk on muuta annetamine ühiskonna harjumuspäraseks osaks ning tuua heategevuse juurde rohkem inimesi.
Valdavalt virtuaalselt toimuvatel talgutel koguvad annetusi vabaühendused nii mandrilt kui saartelt, linnadest kui külakogukondadest. Näiteks Kiusamisvaba Kooli toetades viib iga 10-eurone annetus programmi uue lapseni. Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfond hoiab annetuste abil ämmaemandate vaimset tervist kõikides Eesti sünnitusosakondades. Kes annetab Arvamusfestivalile, see saab järgmisel festivalil Paides kogeda oma annetuse abil tehtud tänavakunsti. JCI Jõulupuu kutsub tegema jõulukinke vähekindlustatud perede lastele. Maarja Küla kogub toetust muusikastuudio loomiseks. MTÜ Seebihokiturniirid kogub annetusi III seebihokiturniiri korraldamiseks Avinurmes.
Kõik talgud leiab talgukaardilt www.annetamistalgud.ee.
Annetamistalgutega ühineb taas ka Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse loodud annetuskeskkond “Ma armastan aidata“, kuhu on koondunud enam kui 50 heategevusorganisatsiooni. Mida rohkem inimesed 1. detsembril annetuskeskkonnas annetavad, seda rohkem panustab ka Swedbank: 10 000 euro täitumisel lisab pank 10 000 eurot, 20 000 puhul 20 000 ning 30 000 ja enama puhul 30 000 eurot. Sel moel soovib Swedbank innustada inimesi annetama ja aidata omalt poolt kasvatada tehtud annetuste mõju.
Annetamistalguid veab eest Vabaühenduste Liit koostöös Vabariigi Presidendi Kantselei ja maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 1. detsembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri.
2019. aasta annetamistalgutel koguti Eestis 111 kampaania ja ürituse raames kokku 128 000 eurot.
Märksõnad
Maakondlike arenduskeskuste võrgustik kutsub vabaühendusi osalema annetuskastide sotsiaalmeedia kampaanias, mille raames kogutakse foto- ja videomaterjale omanäolistest annetuskastidest, et julgustada ühendusi annetusi koguma. Kampaania toimub novembrikuu jooksul üle-eestiliste annetamistalgute raames.
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmeri sõnul on ühendustel võimalik tegevuste toetamiseks koguda annetusi, et tagada avalikes huvides tegutsevate ühenduste jätkusuutlikkus. „Meie kampaania keskendub eelkõige annetuskastidele, sest näeme sageli, kuidas ühendused pelgavad kasti avalikult välja panna või kastiga oma sündmustel ringi liikuda. Kui annetuste kogumisel on selge sõnum ja selle kasutamisel kindel eesmärk, on annetajad lahkemad ning ühendused julgemad,“ selgitab Vollmer.
Osalemiseks tuleb vabaühendusel postitada novembrikuu jooksul foto- või videomaterjal ühenduse annetuskastist mõnda sotsiaalmeediakanalisse koos teemamärgistega: #annetuskast #annetamistalgud ning lisada info sellest, mille jaoks parasjagu annetusi kogutakse.
Kampaania olulisel kohal on nii ühenduste endi kui ka avalikkuse teadlikkuse tõstmine annetuste kogumisest. Annetuste kasutamisel on oluline rõhk teavitusel, mida ühendused kogutud annetustega teevad. Eesti Vabaühenduste Liit on koostanud annetuste kogumise hea tava ning maakondlike arenduskeskuste konsultandid lisanud annetuskastide kasutamise meelespea, et kõik osapooled mõistaksid selgelt, miks, mille jaoks, kuidas ja millal annetusi kogutakse.
Annetuste kogumise hea tavaga saab tutvuda siin: https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/ ja annetuskasti kasutamise meelespeaga saab tutvuda kampaania veebilehel: https://www.arenduskeskused.ee/annetuskast/
Märksõnad
Hariduskonverentsi “Ennast juhtiv ja väärtust loov noor” raames kuulutati täna välja aasta ettevõtlusõppe edendajad 5 erinevas kategoorias. Triin Arva, SA Saare Arenduskeskuse noorte ettevõtluskonsultant Triin Arva pälvis aasta ettevõtlusõppe mentori tiitli.
Triin on oma südameasjaks võtnud, et noorte elu Saaremaal oleks äge ja noored julgeksid ettevõtlusega tegeleda. Juba 10 aastat veab ja koordineerib ta maakonnas noortevaldkonna ettevõtlikkuse ja ettevõtluse tegemisi ning igal aastal üllatab millegi uuega.
Tänavu tegi ta koos Muhu Noortekeskusega noortepäeval ettevõtlusmuinasjuttude töötoa, malevas ettevõtluspäeva ning korraldab koolidega koostöös ettevõtlusprojekte. Peale tööd tegutseb ettevõtlikkuse edendamise eesmärgist lähtuvalt kohalikus külaseltsis.
Triin on 10 aastat vedanud ettevõtluse ja ettevõtlikkuse üritust Saaremaa Päike, mis vältab läbi õppeaasta. Selle raames aset leidvad koolitused ja väljasõidud arendavad noori mitmekülgselt ning programm lõpeb äriideede konkursiga. Triinu on tunnustatud rahvusvahelise koostöö ja ettevõtluse ning meediakirjaoskuse projekti RIBS (Rolling images in business startups) juhtimise eest.
Ta on pälvinud Saare maakonna noortevaldkonna aasta tegija tiitli ja maakonna noortevaldkonna aasta koolitaja tiitli. Triin hoolitseb selle eest, et igas maakonna nurgas oleks keegi, kes noorte ettevõtlikkuse eest seisab ja tehtaks palju koostööd.
Märksõnad
Statistikaameti andmetel müüs eelmisel aastal viiendik Eesti ettevõtteist oma tooteid veebilehe või elektrooniliste andmevahetuse kanalite (EDI) kaudu. E-kaubanduse kaudu müünud ettevõtete osakaal on viimasel viiel aastal stabiilsena püsinud.
Veebileht on olemas enam kui kolmveerandil ettevõtetest ja neist 19% on internetist tellimise või broneerimise võimalus. Oma tooteid müüs e-kaubanduse veebilehtede kaudu 3% ettevõtetest.
Veebimüügi osakaal oli ettevõtete müügitulust 5%, millest 2% moodustas müük eraisikutele ning 3% müük teistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Müügi osatähtsus veebilehtede kaudu moodustas ettevõtete müügitulust vaid 0,3%.
EDI kanalite kaudu müük tähendab, et tellimus liigub automaatselt tellija tarkvarasüsteemist tema kaubanduspartneri majandustarkvara süsteemi, näiteks kasutatakse seda kaubanduses laovarude kontrollimiseks. EDI kanalite kaudu müüs eelmisel aastal oma tooteid 6% ettevõtteist. Enim kasutasid seda jae- ja hulgikaubanduse, toidu- ning joogitootmise, arvutite, elektroonika- ja optikatööstuse ning keemiatööstuse ettevõtted. EDI-müügi osatähtsus moodustas ettevõtete müügitulust 9%.
Loe täpsemalt Statistikaameti veebileheküljelt.
Märksõnad
Kui enamasti vaatavad alustavad ettevõtjad lisarahastuse leidmise eesmärgil erinevate toetusvõimaluste poole, siis on ka teine võimalus – taotleda oma loodavale ettevõttele hoopis mõni alustava ettevõtte laen, mis aitaks olulised investeeringud kiirelt teoks teha.
Mõnel juhul võib laen alustavale ettevõttele olla ainus võimalus oma tegevust käivitada. Seda näiteks siis, kui asud tegutsema valdkonnas, mida toetuse abil ei rahastata või kui sul ei ole välja käia omafinantseeringut, mida toetusmeetmete rahastajad sageli nõuavad.
Alustava ettevõtte laen – plussid ja miinused
Mõeldes sellele, millised rahastusvõimalused alustavatel ettevõtjatel oma äri käivitamiseks üleüldse on, siis ongi toetus ja laen kaks põhilist, mille vahel valida. Nende kõrval on veel ka erinevad ühisrahastusplatvormid ja investorite kaasamise võimalused, kuid need on rohkem levinud start-up`ide seas, lisaks ei pruugi need igaühele sobida, sest näiteks investorite kaasamisel tuleb ära anda ka jupike osalust (mõtle ennem läbi, kas oled selleks valmis?).
Alati on võimalik mängu panna ka oma isiklik raha, kuid enamasti ei ole alustavatel ettevõtjatel seda nii palju omast taskust võtta, seega tuleb väliseid vahendeid vähemasti mingis mahus siiski kaasata. Kui teised variandid ei sobi, siis on ärilaen täiesti mõistlik lahendus, mida kaaluda, et oma idee elluviimist finantseerida.
Ettevõtte laen ja alustava ettevõtte toetus erinevad üksteisest nii sisuliselt kui vormiliselt. Laen ettevõttele on enamasti paindlikumate kasutustingimustega, näiteks ei ole seal nii rangelt ette kirjutatud, milleks seda tohib kasutada. Samal ajal tuleb laen erinevalt toetusrahast kunagi ka tagasi maksta, mis tähendab, et sellega tuleb rahavoogude planeerimisel arvestada juba siis, kui otsustatakse laen firmale võtta.
Veel on oluline teada, et kui ettevõtte käivitamine ei lähe nii edukalt kui algselt planeeritud või kui laenu tagasimaksmisega tekib raskuseid, siis on kindlasti väga tähtis sellest laenuandjat varakult teavitada. Laenumaksetega võlgu jäänud kliendid kantakse maksehäireregistrisse, kus ettevõtete võlgnevused on näha kuni 7 aastat pärast nende likvideerimist. Kuna paljud asutused ja tarnijad seda aktiivselt jälgivad, võib see muuta hilisema äri tegemise oluliselt keerulisemaks, et mitte öelda võimatuks.
Milliseid laene alustavatele ettevõtjatele pakutakse?
Olles jõudnud veendumusele, et laen firmale on see, mida sul on vaja, on sul järgmiseks tarvis otsustada, milline ettevõtte laen kõigist võimalikest turul saadaolevatest täpsemalt valida. Võimalik on taotleda laen ettevõttele nii pangast kui mõne väikelaenuandja käest, samas peab siin arvestama, et ühe ja sama nimega laenutoode või ärilaen võib erinevate laenupakkujate juures olla erinevate tingimustega.
Näiteks võib firmale laenu andmine kaasa tuua selle, et pead laenu isiklikult käendama. Samal ajal on turul saadaval ka tagatiseta ärilaen, millega ei pea sa oma isiklikku vara pantima. Need kõik on asjad, mida tuleb uurida veel enne, kui lepingule alla kirjutad.
Kõige populaarsem alustavatele ettevõtjatele suunatud laenutoode on ettevõtte stardilaen, mis on olemas mitmete pankade portfellis ja mida pakutakse justnimelt ettevõtlusega alustamiseks ning esimeste investeeringute ja käibevahendite soetamiseks. Teistest laenutoodetest erineb ettevõtte stardilaen selle poolest, et selle jaoks nõutakse vähem tagatisi. Üldjuhul piisab füüsilisest isikust omanike käendusest. Stardilaenu väljastavad pangad koostöös KredExiga.
Teine ja samuti levinud laen alustavale ettevõttele on tagatiseta ärilaen, mida pakuvad eelkõige väiksemad laenuandjad. Võrreldes pankade poolt pakutavate laenudega on see alustava ettevõtte laen küll enamasti kallima intressiga, kuid samal ajal on selle tingimused sageli paindlikumad, seda nii kasutusotstarbe kui ka tagasimaksevõimaluste poolest.
Kuidas laenu taotleda?
Kui sul on oma äriidee põhjalikult läbimõeldud, siis ei ole laenu taotlemises midagi keerulist. Paljuski sarnaneb see toetuse taotlemisega. Sul peab olema koostatud äriplaan ja esitatud panga poolt nõutud lisadokumendid. Laenuandja hindab omakorda nende põhjal, kas sinu firmale laenu andmine on põhjendatud või on see liiga suure riskiga. Kui laenuotsus on positiivne, siis kantakse raha üle paari päevaga.
Üks olulisemaid asju äriplaanis, mida kõik pangad ja laenuandjad üksipulgi uurivad, on finantsprognoos. Seda põhjusel, et finantsprognoos näitab otseselt ära, kas sinu ettevõtte planeeritavad müügitulud ikka suudavad katta ära kõikvõimalikud kulud, sh ettevõtte laenu tagasimaksetega seonduva.
Seega tasub finantsprognooside kokkupanekul endalt küsida, kas seal esitatud näitajad on piisavalt head, et need suudaksid rahastajat veenda. Finantsprognooside koostamisel võid abi küsida ka maakondliku arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi käest, kes saab anda nõu, kuidas ühte või teist asja prognoosides kajastada.
Märksõnad
Alustava ettevõtte finantsprognooside koostamine keskendub sellele, et ettevõttel jätkuks piisavalt raha oma eesmärkide täitmiseks ning et kogu oma tegevuse juures suudaks ta teenida ka kasumit.
Alustava ettevõtte finantsprognooside koostamine keskendub sellele, et ettevõttel jätkuks piisavalt raha oma eesmärkide täitmiseks ning et kogu oma tegevuse juures suudaks ta teenida ka kasumit. Eelkõige on finantsprognoosid ja eelarve koostamine vajalik ettevõtjale endale, et aru saada, kui tulusaks võib äri kasvada.
Kuna finantsprognoos on ühtlasi ka see, mida vaatavad paljud rahastajad ja toetuseandjad, siis koondasime kokku mõned nõuanded ja näpunäited, mis on abiks, kui oled alustav ettevõtja ja sul on lähiajal plaanis ettevõtte finantseerimine mõne toetuse või laenuraha abiga.
Toetuse ja laenu taotlemine eeldab üldjuhul äriplaani koostamist. Selles kirjeldatakse lahti ettevõtte eesmärgid, toode või teenus, mida pakkuma hakatakse, sihtgrupp, kellele toode-teenus on suunatud, turg ja konkurents turul ning tegevusplaan, kuidas oma turuosani jõutakse. Lähtuvalt seatud eesmärkidest ja plaanidest tuleb äriplaanile alati juurde lisada ka finantsprognoos, mis näitab ära, kuidas plaanitakse hakata ettevõtet majandama. Ühtlasi on see prognoos ja ettevõtte finantsanalüüs sisendiks ettevõtte iga-aastase eelarvele ja finantsjuhtimisele laiemalt.
Finantsprognoos koosneb kahest osast. Üks osa on see, kui palju sul raha sisse. Teine ja samuti oluline osa on see, kui palju raha välja läheb. Soovitus on põhjalikult läbi mõelda mõlemad, kirjutades esimeseks tegevusaastaks tulud ja kulud lahti kuu täpsusega ning lisades siia kolme lähima aasta vaate aastase täpsusega.
Kui ettevõtte finantsjuhtimine ja ettevõtte eelarve koostamine on sulle võõrad, siis on mõistlik kasutada finantsprognooside kokkupanekuks mõnda valmistabelit. Näiteks riigi tugiteenuste keskuse starditoetuse lehel on olemas Exceli kujul finantsprognooside tabel, mis arvutab sisestatud andmete põhjal ise kokku, kui suur on sinu müügitulu, kasum, tööjõukulud ja lisandväärtus ühe töötaja kohta.Finantsprognooside tabel võib olla ka ise koostatud, kuid sellisel juhul tuleb sul sellele suurema tõenäosusega rohkem aega pühendada. Valmistabeliga on finantsprognooside koostamine lihtsam. Samuti võid olla kindel, et kõik vajalikud näitajad saavad ilusti kirja ja ükski asi ei unune ära.
Müügitulu prognoosimiseks on sul vaja teada, kui palju sul kulub ühe toote tootmiseks või teenuse pakkumiseks ning millise hinnaga sa oma toodet/teenust müüma plaanid hakata. Toote omahinna määramisel ära unusta juurde arvestada materjalide, tooraine ja pakendamisega seotud kulu. Kui osutad teenust, on sinu peamiseks kuluartikliks töötatud tunnid ehk aeg, mis kulub teenuse osutamiseks. Toote või teenuse omahinnale tuleb juurde lisada kasumimarginaal, millest kujuneb kokku müügihind. Müügitulu saad, kui korrutad toote või teenuse hinna kogusega, mida plaanid ühes kuus müüa.
Ettevõtte kulud jagunevad muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis on seotud otseselt pakutava toote või teenusega ja mille maht sõltub sellest, kui palju sa oma toodet müüd – näiteks tooraine, materjal, transport, pakendamiskulu, töötunnid jne.Püsikulud on kulud, mis on ühesuguse suurusega sõltumata sellest, kui palju sa ühes või teises kuus müüd – näiteks ruumide rent, amortisatsioon, tugipersonali kulu (assistent või raamatupidaja, kelle tööaeg ei sõltu tootmismahtudest).
Väikeettevõtjana jõuad seda kiiremini kasumisse, mida madalamal sa suudad oma püsikulud hoida. Näiteks ruumide rendile kuluvat summat saab edukalt vähendada, kui töötad alguses kodukontorist või jagad ruume teiste alustavate ettevõtjatega. Ka assistenti või raamatupidajat ei pea sa tingimata kohe palkama. Neid teenuseid saab sisse osta tunnihinnaga.
Ettevõtte eelarve koostamine, finantsanalüüs ja rahavoogude juhtimine käivad käsikäes. Seejuures tuleb vaadata nii seda, kui palju sa ühes kuus müüd kui ka seda, millal raha laekub. Muidu võib juhtuda, et paberil vaadatuna on sinu ettevõte ilusti kasumis, kuigi sul pole tegelikult kontol isegi raha, et töötajatele palkasid välja maksta. Ettevõtte finantsanalüüs näitab kätte nõrgad kohad, näiteks võib selguda, et sinu raha on liiga suures ulatuses varude all kinni või siis tarnijate käes, kellega on kokku lepitud pikad maksetähtajad. Et sellist olukorda vältida, tuleks oma rahavoogusid kuu täpsusega ja vajadusel lähimate nädalate täpsusega prognoosida. Alati on kasulik hoida ka väikest reservi, mis on mõeldud ootamatuteks kuludeks või selleks, kui mõni klient peaks sulle võlgu jääma.
Ettevõtte edu hinnatakse läbi selle, kui palju ta suudab teenida kasumit. Kasumini jõudmine võib aga võtta aega, vahel pool aastat, vahel ka 3-5 aastat. Palgatööst loobumiseks ja 100% ettevõtlusele pühendumiseks peab sinu toode või teenus suutma teenida vähemalt nii palju kasumit, et saaksid endale maksta oma valdkonna keskmist palka. Kui äriplaan alguses seda ei võimalda, siis peaks sul olema plaan B, kuidas teenida endale sissetulekut ajal, mil su ettevõttel veel nii hästi ei lähe.
Ettevõtte käivitusfaas neelab tihtipeale üsna palju raha ja nõuab oskuslikku planeerimist, et ettevõtte finantsjuhtimine oleks paigas. Kui vajad abi äriplaani kokkupanekul või finantside prognoosimisel, siis tule maakondlikusse arenduskeskusesse ja nõustame sind täpsemalt. Samuti pakume abi sobivate toetusvõimaluste väljaselgitamisel.
Märksõnad
Esmakordse ettevõtlus-, ettevõtlikkuse ja karjääriõppe konverentsi keskmes on ennast juhtiva ja väärtust loova noore kujunemisteekond ning kooli ja õpetaja võimalused olla sellel teekonnal teadlikuks suunajaks, toetajaks ja oluliseks mõjuisikuks.
4.-5. novembrini toimuva virtuaalse hariduskonverentsi raames tuuakse igasse kooli ja lasteaeda 30+ esinejad, 13 töötuba, 24 head praktikat ja 12 parimat edulugu!
Hariduskonverentsi teine päev, 5. november on kasvanud välja Ettevõtliku Kooli haridusfestivalist ja seetõttu võtame sel päeval fookusesse ettevõtliku õppe.
Kiikame ettevõtlike koolide tagatubadesse ja uurime, millega ettevõtlikus koolis tegeletakse, milliseid projekte õpilased ise ellu viivad ja mis kasu saavad ettevõtliku hariduse põhimõtete järgimisest noored, koolimeeskonnad ja ka kogukond laiemalt.
Veelgi enam, kuulutame välja traditsioonilise Ettevõtliku Kooli edulugude konkursi võitjad ja koolid, kes on saavutanud Ettevõtliku Kooli kuld-, hõbe- või baastaseme. Saame otselülituste kaudu koolidelt küsida, mida standardi saamiseks on tehtud ning mis motiveerib neid selle nimel üldse pingutama. Seega teisel päeval saavad ka kõik uued huvilised infot, mis on õppijate ettevõtlikkuse arendamise võtmetegurid ja kuidas saab abiks olla Ettevõtliku Kooli haridusprogramm.
Konverentsil osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine. Tutvu programmiga ja registreeru siin: https://ettevotlusope.edu.ee/konverents/
Konverentsi korraldavad Ettevõtlik Kool, Edu&Tegu ettevõtlusõppeprogramm, Haridus- ja Teadusministeerium, Junior Achievement, Haridus- ja Noorteamet, Tartu Ülikool.
Märksõnad
Tänavune Ettevõtlusnädal pakkus julgust, inspiratsiooni ja uusi teadmisi enam kui 10 000 inimesele. Nädala raames toimus üle 200 ürituse. Osalejatele jagasid innustust ja valdkondlikku tarkust enam kui 500 esinejat. Traditsiooniline üle-eestiline Ettevõtlusnädal „Avasta ettevõtlikkuse valem!“ toimus sel aastal 5.-11. oktoobrini.
Veebipõhised sündmused tõid Ettevõtlusnädala inimestele lähemale
Ettevõtlusnädala raames toimus üle 200 temaatilise ürituse. Kõikides Eesti maakondades viidi läbi ettevõtlusega alustama julgustavaid veebiseminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Suurem osa neist oli osalejatele tasuta. Osalus oli väga aktiivne ning üritused olid täis registreeritud juba Ettevõtlusnädala eel.
Erinevalt varasematest aastatest oli sel korral võimalik paljudest Ettevõtlusnädala üritustest osa võtta veebi vahendusel. Nädala raames toimunud enam kui 200 üritusest oli ligikaudu 25% võimalik osaleda ka veebis. Sündmuste planeerimisel lähtuti igas maakonnas kohapealsetest oludest ja Terviseameti soovitustest. Tagasiside veebipõhistele sündmustele oli väga positiivne – selline lahendus muutis üritused kättesaadavamaks.
„Kuna asukoht ei ole veebipõhiste ürituste puhul oluline, oli Ettevõtlusnädal sel aastal inimestele lähemal ja kättesaadav palju suuremale hulgale Eesti inimestest. Osaleda sai väga mugavalt üritustel üle kogu Eesti ja isegi piiri tagant,“ kommenteeris Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Tagasiside oli väga positiivne – mitte keegi ei pidanud Ettevõtlusnädalast eemale jääma!“
Ettevõtlusnädala oluliseks osaks on aga ka kontaktvõrgustiku laiendamine ja partnerite leidmine. Ettevõtlusnädala sündmustele tulevad kokku sarnaste huvide ja ambitsioonidega inimesed, kelle jaoks on oluline enda ettevõtlikkuse arendamine. Seetõttu ootavad inimesed siiski ka kokkusaamist ja arutelusid ning kohtumisi kohapeal.
E-kaubandus üha populaarsem
Tänavuse Ettevõtlusnädala üks fookusi oli e-kaubandus. Terve nädala vältel toimusid veebiseminarid olulistel teemadel, millega iga e-kaupleja silmitsi seisab – muu hulgas räägiti e-poe loomisest, turundusest ja eduka strateegia valimisest. Veebiseminarid, kus võtsid sõna oma ala eksperdid ning tuntud Eesti e-kauplejad, osutusid äärmiselt populaarseks. Kõik kohad olid juba seminaride eel varakult täis registreeritud ja huvi e-kaubanduse teemade vastu oli väga suur. Ettevõtlusnädala raames sai e-kaubanduse alal uusi teadmisi pea 2000 inimest.
Tänu veebipõhistele lahendustele õnnestus paljudel ettevõtjatel sel aastal koroonakriisi kiuste oma tegevust jätkata ja isegi uuele tasemele viia. Ettevõtlusnädal näitas, et e-kaubandus on tõusev trend ja Eesti ettevõtjatele on see teema üha olulisem. Seetõttu jätkab ka Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik e-kaubanduse valdkonna arendamisega.
„Oleme lisanud e-kaubanduse teemad alustava ettevõtja baaskoolitusse, et ka need, kes ettevõtluses esimesi samme teevad, mõistaksid juba oma teekonna alguses kui suure potentsiaaliga see valdkond on,“ sõnas Huul.
Võrgustik pakub e-kaubanduse alal teadmisi aga ka juba tegutsevatele ettevõtjatele (https://www.arenduskeskused.ee/e-kaubanduse-koolitused/). „Juba tegutsevatele ettevõtjatele pakume samuti kaht e-kaubanduse programmi – e-kaubanduse baaskursus neile, kes veel ei ole oma äri e-kanalitesse viinud, ning e-kaubanduse kasvuprogramm ettevõtetele, kellel on ambitsioon oma äri kasvatada ning uutele turgudele viia,“ lisas Huul.
Muutunud majandus
Ettevõtlusnädala üritused keskendusid sel aastal väga suures osas sellele, kuidas muutunud olukorras hakkama saada. „Koroonapandeemia ja sellega seotud muutused majanduses on mõjutanud väga paljusid Eesti inimesi. Soovime jagada inspiratsiooni ja julgustust kõigile, kes seetõttu tööst ilma jäänud või sissetulekutes kaotanud on,“ selgitas Huul.
Ettevõtlusnädal jagas mitmetel üritustel mõtteid ja teadmisi, kuidas tekkinud raskustest ettevõtliku mõtteviisi abil üle saada – alustada oma ettevõttega või kohaneda muutunud oludega ettevõtlusmaastikul.
Eesti ettevõtja on strateegiline planeerijaEttevõtlusnädala veebis oli huvilistel võimalik testida oma ettevõtlusgeeni ja teada saada, millist tüüpi ettevõtjad nad on. Suurem osa testi teinutest on ettevõtluses strateegilised planeerijad. Test on jätkuvalt üleval Ettevõtlusnädala veebis (https://ettevotlusnadal.ee/ettevotlusgeeni-test/) ja kõik on oodatud testi lahendama ka edaspidi.
Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 15. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.
Märksõnad
Äriidee käimalükkamisel on tähtis läbi mõelda ka see, milliseid ressursse sa tegevusega alustamiseks vajad.
Peamised ettevõtte käivitamiseks vajalikud ressursid on ruumid ehk tegevuskoht, töövahendid ja inimesed. Vahel mainitakse samas loetelus ka raha, kuigi see pole otseselt ressurss, vaid vahend vajalike ressursside soetamiseks.
Millised need ressursid aga täpsemalt olema peavad, sõltub juba iga ettevõtja tegevusalast.
Tegevuseks vajalikud ruumid
Tegevuskohta ja ruume valides alusta sellest, et mõtled läbi, millised ruumid sinu äriidee elluviimiseks sobivad – kas vajad lisaks kontorile ka tootmisruume ja laopinda või piisab sulle ühest kontorilauast ja koosolekuruumist, nii nagu paljud ühiskontorid tänapäeval pakuvad.
Äripinna valik võib mängida suurt rolli äri õnnestumisel. Näiteks kaubanduses on väga oluline, kus sinu kaubanduspind asub. Mõne tegevusvaldkonna juures võib tähtis olla veel ka parkimisvõimaluse olemasolu või koht, kus saab mugavalt kaupa maha ja peale laadida. Ettevõttes, kus teenindatakse korraga mitmeid kliente, tuleb mõelda ka selleks sobiva ruumiplaneeringu peale, samuti uste laiusele, ratastooliga ligipääsetavusele jne.
Eestis on teatud valdkondades tegutsemisele kehtestatud erinõuded. Äriidee ja vajalike ressursside läbimõtlemisel uuri juba ennetavalt, kas ja millised piirangud sinu valdkonnas kehtivad.
On ka selliseid tegevusalasid, kus äripinna olemasolu ei olegi nii tähtis. Näiteks sotsiaalmeedia spetsialistina tööd tehes võid töötada ka teiselt poolt maailma, kaugtööd tehes aga igapäevaselt istuda hoopis kohvikus või kodukontoris.
Valides tegevuskohta, mõtle alati paar sammu ette – kas tulevased ruumid võimaldavad sealsamas tegutseda ka näiteks aasta, paari pärast? Või kas mahud pinnale ära, kui sinu ettevõte peaks laienema?
Töövahendid
Töövahendid, mida ettevõtlusega alustades vajatakse, võivad valdkonniti olla väga erinevad. Enne kui midagi neist ostma asud, vaata kriitilise pilguga üle – ehk on sul või mõnel sinu tuttaval midagi neist juba olemas.
Võibolla soetasid endale just hiljuti uue arvuti või siis vedeleb sinu sõbral kasutult mõni seade, mida sina saaksid oma ettevõtte töös ära kasutada. Taaskasutus ettevõtte algusfaasis on väga nutikas. Nii jätkub sul rahalisi vahendeid esimestel kuudel ka näiteks turunduseks ja muudeks investeeringuteks.
Pärast seda, kui oled selgeks saanud, mis olemas, pane järgmiseks kirja need asjad, mida sul on juurde vaja. Lisa neile maksumused, samuti see, kust neid hankida.
Sealt edasi jaga töövahendite loetelu kaheks:
vahendid, mida sul on kohe kindlasti vaja juba nüüd ettevõtlusega alustamisel
vahendid, mille soetamisega kannatab veidikene oodata.
See nimekiri aitab paika saada, kui suurt eelarvet sul on esialgu töövahendite soetamiseks vaja. Samuti näed ära, kui suure rahasumma peaksid vahendite soetamiseks planeerima tulevasteks perioodideks.
Inimesed
Ettevõtte asutamine ja edasine arendamine nõuab väga erinevaid oskuseid. Ühes inimeses on neid kõiki üsnagi raske leida. Õnneks ei eelda keegi, et peaksid kõigega üksinda toime tulema.
Üks võimalus on palgata töötajad, aga see ei ole alati ettevõtlusega alustamisel võimalik. Seega vaata enda ümber ja leia inimesed, kes saaksid sind aidata kas oma erialaste teadmistega, mida sa vajad, või on nad valmis sind igal ajal ära kuulama, arvamust avaldama.
Neutraalset kõrvalseisja pilku saab sulle pakkuda ka maakondliku arenduskeskuse ettevõtluskonsultant. Selleks leia lähim arenduskeskus ja lepi kokku tasuta kohtumine, et saaksime juba kõigest rääkida lähemalt.