“Et e-kaubanduses edukas olla, tuleb mõista tarbija ootusi ja e-kaubanduse olemust, kuid eelkõige – kuidas inimest e-kanalis kõnetada, kuidas teda ostma panna ja peamine, juurde müüa!” räägib Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät.
E-kaubandus moodustab juba 20% kaubandusest ning kasvas Eesti Panga kinnitusel 2021. aastal 2,5 miljardi euroni (1,6 miljardit 2020.a.), mis teeb 50% kasvuks. Pakiautomaatidesse tellisid eestlased 2021. aastal üle 12 miljoni paki (9 miljonit aasta varem). Kõik see näitab, et e-kaubandus on ettevõtte jaoks oluline nii müügis kui ka kanalites, eriti kui tahta olla konkurentsis ning teha müügikasvu. Miks eestlane ei tegele ostukorvi hülgajatega, jääb alla rahvusvahelises konkurentsis või ei müü jalgratta ostjale kohe kiivrit, telgi ostjale kummikuid ega paku hambaharja püsitellimusena?
Tõnu Väät juhib üle 3 aasta aktiivselt Eesti E-kaubanduse Liitu, mis on kasvanud üheks suurimaks erialaliiduks, kus on 450 liikmesettevõtet. Tõnu, olles oma ala meister, teab täpselt tarbijate ootusi, ostu trende ja oskab jagada parimaid soovitusi, kuidas e-müüki lihtsal moel kasvatada.
Märksõnad
„Minu visioonis on Eesti suurima kohaliku e-kaubanduse kasutusega riik Euroopas, milleni aitab jõuda esmaklassilise kliendikogemuse pakkumine, kvaliteetne kaubavalik ning teadlik tarbimine”, räägib Azeta e-apteegi müügi- ja turundustiimi juht Signe Kõiv.
Azeta kaubamärk kuulub Euroapotheca grupile, mis opereerib 670 apteeki viies riigis, annab tööd pea 3 800 inimesele ning teenindab rohkem kui 30 miljonit klienti aastas.
Signe Kõiv on e-kaubanduses tegutsenud 15 aastat nii e-kauplejana, valdkonna eestkõnelejana E-kaubanduse Liitu juhtides, kui ka e-poodide ärikonsultandina.
Signe ettevõtluskogemus põhineb naisterõivaste e-poe, E-butiik, kaasasutamisel ja juhtimisel ning e-poodide testimisele ja koolitamisele suunatud TesteShop käivitamisel. Lisaks on ta teinud aktiivset koostööd kutsekoolidega e-kaubanduse õppekava väljatöötamisel, üle 3 aasta esindanud e-kauplejaid tarbijavaidluste komisjonis ja panustanud valdkonna arengusse koolitustega, kus on osalenud üle 1800 e-kaupleja.
E-kaubandust nutikalt kasutades saame säästa nii aega kui raha, leida hõlpsalt oma vajadustele kõige enam vastavad tooted ja teenused ning vähendada emotsiooniostudega kaasnevat ületarbimist. Nii võidavad e-kauplejad, kes selles protsessis tarbijate soove kõige paremini mõistavad ja neid ootuseid ületades täidavad.
Märksõnad
E-poe loomine on muutunud kättesaadavaks igaühele ja e-kaubandus kasvab jõudsalt.
„E-poe loomine on muutunud kättesaadavaks igaühele ja e-kaubandus kasvab jõudsalt. Üha rohkem ettevõtjaid soovivad müüa oma kaupu internetis aga võib juhtuda, et valmiv e-pood ei ole kuigi kasutajasõbralik ja oodatud tulemuste asemel tehakse vaid mõned ostud,” räägib digiagentuuri Dreamgrow asutaja Priit Kallas.
Priit Kallas on meie poolt läbi viidavate e-kaubanduse koolituse pikaajaline koostööpartner. Priidu juhendamisel saab igaüks ise praktiliselt kõik tegevused läbi teha ning WordPressi ja Woocommerce poe valmis ehitada. Teenust sisse ostes, saad teada, mida teenusepakkujatelt täpsemalt oodata ja omandad oskused, kuidas ise Google Ads´i kampaaniate haldamisega hakkama saada ja oma veebis toimuval kätt pulsil hoida.
Priit Kallas on oma valdkonna tõeline professionaal – ta tegeleb internetiturundusega aastast 1996. Priidu igapäevatöö on panna veebilehed kasumit tooma. SEO, sisuturundus, Facebooki ja Google reklaamid, analüütika, on tegevused, millega ta pidevalt kokku puutub.
Oma karjääri jooksul on ta teinud koostööd mitmete Eesti tippbrändidega nagu Telia, Nordea, EAS, Eesti Energia, If Kindlustus, Peugeot, Postimees, Tartu Ülikool ja paljud teised. Tema käe alt on läbi käinud kampaaniad, mis on suunatud nii Eestisse kui ka välisriikidesse nii Euroopas kui ka Ameerikas. Priit on EASi ja Loomeinkubaatori ärimentor.
Lisaks praktilisele tööle klientide ja oma ettevõtete turundamisel on Priit viimase 15 aasta jooksul koolitanud tuhandeid digiturundajaid, teinud üle 500 koolituse, töötoa ja konverentsi ettekandega. Ta on avaldanud üle 1500 artikli, video ja podcasti, kuulajaskonnaga üle 11 miljoni inimese nii Eestis kui mujal maailmas. Lisaks on Priit on ka Äripäeva raadio saatejuht ja toob teieni Eesti turundajate kogemusi saates “Digiturunduse praktikum.”
Märksõnad
30. novembril toimuvad kolmandad üle-eestilised annetamistalgud. Talgukaardil www.annetamistalgud.ee ootab 128 algatust, mille toetajate sekka on igaühel võimalik astuda.
“Kolmandatel annetamistalgutel on juba kogenud heategevusorganisatsioonide kõrval rõõm näha paljusid uusi talgutega liitujaid, kes soovivad levitada sõna oma headest tegudest ja kutsuda inimesi üles tegevustesse panustama ning muutustele kaasa aitama,” ütles annetamistalgute korraldaja Helen Talalaev.
128 talgukaardile jõudnud algatuse seast leiab nii üle Eesti tegutsevaid vabaühendusi kui ka kogukondlikke ettevõtmisi paljudest eri valdkondadest, kes küsivad annetusi erinevate ühiskondlike probleemide lahendamiseks.
Valdavalt virtuaalselt toimuvatel talgutel kogutakse annetusi näiteks vaimse tervise ja mitmete haridusalgatuste toetuseks, erivajadustega inimeste elukvaliteedi parandamiseks, hoonete taastamiseks, jõulurõõmu toomiseks lastele ja eakatele, loomade varjupaikadele üle Eesti, demokraatia tugevdamiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks.
Kõik talgud leiab talgukaardilt www.annetamistalgud.ee.
Annetamistalgutega ühineb Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse loodud annetuskeskkond “Ma armastan aidata”, kuhu on koondunud enam kui 50 heategevusorganisatsiooni. Mida rohkem inimesed talgupäeval annetuskeskkonnas annetavad, seda rohkem panustab ka Swedbank: 10 000 euro täitumisel lisab pank 10 000 eurot, 20 000 puhul 20 000 ja nii kuni 40 000 euroni välja. Sel moel soovib Swedbank innustada inimesi annetama ja aidata omalt poolt kasvatada tehtud annetuste mõju.
Annetamistalguid veab eest Vabaühenduste Liit koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 30. novembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri.
2019. aasta esimestel annetamistalgutel koguti Eestis 128 000 eurot, mullu 182 000. Annetamistalgute eesmärk on muuta annetamine ühiskonna harjumuspäraseks osaks ning tuua heategevuse juurde rohkem inimesi.
Märksõnad
Alates kevadest nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta erinevate KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal ning viimastel kuudel on seda võimalust kasutanud juba 430 ühistut üle Eesti.
“KredEx teeb alates kevadest koostööd maakondlike arenduskeskustega, et pakkuda ühistutele ja tulevikus ka eraisikutele parimat võimalikku kohapealset nõustamist ning seda kohalikke olusid hästi tundvate ekspertide poolt,” lausus KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu. “Esimeste kuude statistika näitab, et tegemist oli väga vajaliku ja oodatud teenusega, kuna nõustamisvõimalust on kasutanud erinevates maakondades kokku 430 ühistut.”
Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huuli sõnul on huvi tuntud kõigi korterelamutele suunatud teenuste ehk nii renoveerimislaenu, käenduste kui ka rekonstrueerimistoetuste vastu.
“Ühistute tagasiside kohaselt on väga positiivne just võimalus infot oma kodukohast saada, kuna see annab lisamotivatsiooni ja lihtsustab korterelamu uuendamise ja energiatõhususe suurendamisega edasi liikumiseks,” lausus Andres Huul.
Ühistud võivad maakondliku arenduskeskuse konsultandi kutsuda ka korteriühistu koosolekule, et ühistuliikmed saaksid otse eksperdilt neid huvitavaid erinevaid küsimusi küsida ning juba on konsultandid käinud kohtumas enam kui 20 ühistuga. “Usume, et järgmisel aastal, kui on lähenemas uus taotlusvoor, kasvab ka ühistute huvi konsultante koosolekule kutsuda,” lisas ta.
Maakondlikust arenduskeskusest saavad korteriühistud abi küsida nii erinevate teenuste tingimuste ja sobivuse, taotluste nõuete, ajakava kui vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel pakuvad konsultandid abi ka KredExi taotluse täitmisel ja esitamisel.
Nõustamisteenust saavad ühistud kasutada 14 arenduskeskuses üle Eesti, vaid Harjumaal pakub konsultatsiooni arenduskeskuse asemel endiselt KredEx.
KredEx pakub korterelamute korrastamiseks ja energiasäästu kasvatamiseks erinevaid toetusi, otselaenu ja käendust. Eelmisel aastal jagati korterelamutele erakorraliselt 100 miljonit eurot toetust, millega tehakse korda umbes 310 maja Eestis. Järgnevatel aastatel jagab KredEx toetustena stabiilselt 50-60 miljonit eurot aastas ehk igal aastal saab korda teha vähemalt paarsada maja. Alates 2015. aastast on KredExi toel üle Eesti korda tehtud ligi 750 korterelamut.
Konsultatsiooni kasutamiseks tuleb korteriühistul leida enda piirkonna arenduskeskuse kontaktid ning võtta kohtumise kokkuleppimiseks ühendust. Nimekiri arenduskeskustest on kättesaadav www.arenduskeskused.ee/kontakt/.
Märksõnad
30. novembril toimuvad kolmandat korda annetamistalgud, mil vabaühendused üle Eesti kutsuvad inimesi kaasa lahendama ühiskonnas olulisi probleeme. Sellega loodetakse trendi jätkumist, kus heategevusse panustatakse järjest enam.
Vaatamata pandeemiaolukorrale anti 2020. aastal vabaühendustele kokku 48,7 miljonit eurot, selgub vabaühenduste mullu deklareeritud annetustest. 2019. aastal oli annetuste kogusummaks 46,9 miljonit, aasta varem 41,3 miljoni eurot. Suurimateks annetuste kogujateks olid Vähiravifond Kingitud Elu, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond ja SOS Lasteküla Eesti ühing.
“Aasta aastalt annetavad inimesed üha enam ning World Giving Indexi pingereas oleme kerkinud 114 riigi hulgas 53. kohale. See näitab samas, et arenguruumi on veel küllaga – jõukusetabelis asume märksa kõrgemal. Kui inimene annetab kuus neli eurot, annetab ta juba enam kui pooled Eesti annetajatest. Paljud vabaühendused saaksid meie annetatud rahaga teha rohkelt head,” hindas numbreid mõttekoja Praxis juht ja annetamistalgute korraldaja Urmo Kübar.
Toomaks annetamise juurde uusi inimesi ning pööramaks tähelepanu vabaühenduste tööle, kes annetuste abiga erinevatele ühiskondlike probleemidele lahendusi otsivad, toimuvad novembri lõpus kolmandat korda üle-eestilised annetamistalgud. 2019. aastal koguti esimestel annetamistalgutel 128 000 eurot, mullu 182 000 eurot.
Veebilehel www.annetamistalgud.ee asub talgukaart, kuhu lisanduvad novembri jooksul kõik üle Eesti toimuvad talgud. Annetajad saavad valida kaardilt organisatsiooni või mitu, keda jõukohaste vahenditega toetada.
Annetamistalgutega ühineb taas ka Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse loodud annetuskeskkond “Ma armastan aidata”. Mida rohkem inimesed 30. novembril annetuskeskkonnas annetavad, seda rohkem panustab ka Swedbank: 10 000 euro täitumisel lisab pank 10 000 eurot, 20 000 puhul 20 000 ning 30 000 ja enama puhul 30 000 eurot. Sel moel soovib Swedbank innustada inimesi annetama ja aidata omalt poolt kasvatada tehtud annetuste mõju.
Annetamistalguid veab eest Vabaühenduste Liit koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 30. novembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri laiemalt.
Märksõnad
“Ettevõtlikus koolis on olulisel kohal kaasav ja ettevõtlik õpe, mis jõuab nii ainetundidesse kui ka õppetöö välisesse aega. Vastava standardi saamiseks tuleb igal õppeasutusel läbida hindamine, mis viiakse läbi järgmistes valdkondades: eestvedamine ja juhtimine; personalivaldkond; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatusprotsess. Hindamise edukalt läbinutele antakse üle tunnustuskiri koos standardit tõendava autahvli ja lipuga,” selgitab Ettevõtliku Kooli arendusjuht Heidi Uustalu.
Hõbetaseme pälvinud Väike-Maarja Gümnaasiumi direktori Marje Eelmaa sõnul on ettevõtlikus koolis võimalik õpilastel ja õpetajatel end proovile panna erinevates väljakutsetes ning julgus mõelda nö kastist välja ja teha koostööd erinevate partneritega, et viia ka ellu pööraseimad ideed.
Tunnustust jagatakse kolmel erineval tasemel: baas-, hõbe- ja kuldtasemel.
Baastaseme saanud õppeasutusi iseloomustab oma organisatsiooni igakülgne teadlik arendamine vastavalt ettevõtliku õppe kvaliteedisüsteemile ehk standardile.Hõbetaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe vallas kogemuste kandjad ja jagajad vähemalt oma maakonna piires ehk on eeskujuks oma maakonnas.
Kuldtaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe liidrid nii Eesti siseselt kui ka välismaal, nad on väga suureks toeks programmi arendamisel.
- Rakvere Rohuaia Lasteaed (Lääne-Virumaa)
- Väike-Maarja Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
- Kohtla-Järve Kirju-Mirju Lasteaed (Ida-Virumaa)
- Voka Lasteaed Naksitrallid (Ida-Virumaa)
- Lohusuu Kool (Jõgevamaa)
- Rakvere Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
- Haljala Kool (Lääne-Virumaa)
- Tamsalu Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
- Tapa Lasteaed Pisipõnn (Lääne-Virumaa)
- Rakke Kool (Lääne-Virumaa)
- Tabasalu Lasteaed Tibutare (Harjumaa)
- Lõpe Kool (Pärnumaa)
- Koonga Kool (Pärnumaa)
- Pärnu Rääma Põhikool (Pärnumaa)
- Tõstamaa Keskkool (Pärnumaa)
- Mikitamäe Kool (Võrumaa)
- Värska Gümnaasium (Võrumaa)
- Ambla-Aravete Kool (Järvamaa)
- Roosna-Alliku Põhikool (Järvamaa)
- Järva-Jaani Gümnaasium (Järvamaa)
- Vastse-Kuuste Kool (Põlvamaa)
- Mooste Mõisakool (Põlvamaa)
- Saverna Põhikool (Põlvamaa)
- Kanepi Gümnaasium (Põlvamaa)
- Suure-Jaani Kool (Viljandimaa)
- Haapsalu Viigi Kool (Läänemaa)
- Haapsalu Linna Algkool (Läänemaa)
- Palivere Põhikool (Läänemaa)
- Kohtla-Järve Gümnaasium (Ida-Virumaa)
Ettevõtliku Kooli võrgustikku kuulub 156 õppeasutust üle Eesti, neist 14 hõbe- ja 2 kuldtasemega õppeasutust.
Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.
Programmi koordineerivad maakondlikud arenduskeskused Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel
Märksõnad
Ettevõtlusnädala raames toimus pea 200 temaatilist üritust. Kõikides Eesti maakondades viidi läbi ettevõtlusega alustama julgustavaid veebiseminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Suurem osa neist oli osalejatele tasuta.
Sarnaselt eelmisele aastale oli ka sel korral võimalik paljudest Ettevõtlusnädala üritustest osa võtta veebi vahendusel. Nädala raames toimunud pea 200 üritusest oli ligikaudu veerandil võimalik osaleda ka veebis. Sündmuste planeerimisel lähtuti igas maakonnas kohapealsetest oludest ja Terviseameti soovitustest.
„Veebipõhised sündmused on tänu koroonakriisist saadud kogemusele muutunud tänaseks päevaks juba normiks. Inimestel on tekkinud ootus, et koolitustel ja seminaridel saab osaleda ka veebi vahendusel. Kuna asukoht ei ole veebipõhiste ürituste puhul oluline, oli Ettevõtlusnädal inimestele lähemal ja kättesaadav palju suuremale hulgale Eesti inimestest. Osaleda sai väga mugavalt üritustel üle kogu Eesti ja isegi piiri tagant,” kommenteeris Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Tagasiside oli väga positiivne – mitte keegi ei pidanud Ettevõtlusnädalast eemale jääma!”
Ettevõtlusnädala oluliseks osaks on aga ka kontaktvõrgustiku laiendamine ja partnerite leidmine. Ettevõtlusnädala sündmustele tulevad kokku sarnaste huvide ja ambitsioonidega inimesed, kelle jaoks on oluline enda ettevõtlikkuse arendamine. Seetõttu ootavad inimesed siiski ka kokkusaamist ja arutelusid ning kohtumisi kohapeal.
„Ettevõtlusnädala üks fookusi oli kohanemine pidevalt muutuva maailmaga, sest just see on edu võti, mis meil aitab seljatada kriisid ja väljuda nendest võitjatena,” rääkis Huul. „Nädala jooksul tutvustasime erinevate sündmuste raames neid edutegureid, mis on olulised nii iga ettevõtja kui ka vabaühenduse jaoks täna ja homme, et uute olude ja muutunud majanduskeskkonnaga kohaneda,” lisas Huul.
Terve nädala vältel toimusid üritused, mis aitasid lahti mõtestada muutuvat majanduskeskkonda ja sellest tulenevaid väljakutseid ettevõtjatele. Lisaks koroonakriisi tõttu tekkinud muutustele seisavad paljud ettevõtjad silmitsi väljakutsetega, mis tulenevad digitaliseerimise, automatiseerimise ning rohepöörde juurutamisest. Ettevõtlusnädal jagas mitmetel üritustel mõtteid ja teadmisi, kuidas tekkinud raskustest ettevõtliku mõtteviisi abil üle saada ja kohaneda muutunud oludega ettevõtlusmaastikul.
Neile teemadele keskendus ka Ettevõtlusnädala avasündmus, kus sai terve päeva jooksul täiesti tasuta kuulata Eesti arvamusliidrite nippe ja nõuandeid. Avasündmusel osales üle 700 huvilise. Avapäeva arutelude keskmes olid märksõnad “rohepööre”, “digipööre” ja “automatiseerimine”.
Ettevõtluse tulevikutrendide lahtimõtestamisele keskendus dialoog ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Suttiga. Oma teadmisi jagasid ettevõtjad Mart Maasik ja Kaimar Karu, turundusguru Timo Porval, koolitaja ja ettevõtluskonsultant Priit Kuuskme, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk ning äridisainer Jana Kukk. Avasündmus toimus veebi vahendusel ja seda sai jälgida endale sobival ajal ja kohas. Päeva vedas veerandsaja-aastase kogemusega mitmekülgne ettevõtja Kuldar Leis.
Sel aastal oli varasemast suurem hulk üritusi suunatud vabakonnale. Muutustega kohanemine on oluline kõigile, ka vabaühendustel tuleb õppida praeguses keerulises olukorras paindlikke lahendusi leidma. Seetõttu toimus Ettevõtlusnädala raames varasemast rohkem vabaühendustele pühendatud üritusi.
Sel aastal korraldas Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik Ettevõtlusnädalal esmakordselt Konsultatsiooni Kolmapäeva. Kõigil huvilistel üle Eesti oli sel päeval võimalus osaleda tasuta kiirnõustamisel ja küsida võrgustiku ettevõtluskonsultantidelt head nõu.
„Kiirnõustamisel osalesid nii kogenud ettevõtjad kui ka kõik need, kes alles mõlgutavad mõtteid oma äriga alustamisest. Peamiselt tunti huvi ettevõtlusega alustamise teemade vastu, aga oli ka spetsiifilisemaid küsimusi toodete turustamise ja erinevate sertifikaatide ning nõuete kohta,” selgitas Huul.
Ettevõtluskonsultandid töötavad igas maakonnas ja pakuvad tasuta nõustamisteenust aastaringselt. Tavapäraselt tuleb aga konsultatsiooni aeg, küsimuste teemad ja eesmärk eelnevalt konsultandiga kokku leppida. Konsultatsiooni Kolmapäeval sai oma küsimustele vastused kiirnõustamise käigus telefoni teel ilma igasuguse eelneva broneeringuta.
„Kõige sagedamini tullakse meie juurde siis, kui on tekkinud soov ettevõtlusega alustada, aga varasema kogemuse puudumise tõttu ei osata kuskilt peale hakata. Räägime sel juhul läbi, millele alustaval ettevõtjal kindlasti mõelda tuleb ja kuidas esimeste sammude tegemiseks vajalikud ressursid leida,” räägib Huul.
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline nõustamisvõrgustik. Maakondlikes keskustes töötab 47 ettevõtluskonsultanti, kes on igas küsimuses abiks alates äriidee väljatöötamisest kuni ekspordiga alustamiseni. Möödunud aastal viisid
ettevõtluskonsultandid läbi 7800 nõustamist ettevõtluse valdkonnas ning 1800 nõustamist vabaühenduste teemal.
„Anname sageli nõu, kuidas leida kliente, laiendada toimivat ettevõtet või kuidas laieneda uutele turgudele. Samuti aitame teha ettevalmistusi välisturule sisenemiseks. Peamiste nõustamisteemade seas on kindlasti ka äriplaani koostamine ja finantsprognooside tegemine – vajalik oskus nii alustajale kui ka juba kogenumale ettevõtjale,” lisab Huul.
_______________
Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/
Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.
Märksõnad
Esmaspäeval, 4. oktoobril stardib tänavune Ettevõtlusnädal põneva avasündmusega, kus ettevõtjad ja eksperdid jagavad soovitusi kohanemiseks uue aja väljakutsetega. Ettevõtlusnädalale on aktiivne registreerumine kestnud juba kolm nädalat. Üritused toimuvad veebis, hübriidina ja nõuetekohastes seminariruumides. Kokku toimub enam kui 200 koolitust, konverentsi, töötuba, mis kõik aitavad arendada ettevõtlikkust. Eesti suurima koolitusnädala juhtmõte on sel aastal „Kohane ja võida!”.
Ettevõtlusnädala avasündmusel saab terve päeva jooksul täiesti tasuta kuulata Eesti arvamusliidrite nippe ja nõuandeid. Avapäeva arutelude keskmes on märksõnad “rohepööre”, “digipööre” ja “automatiseerimine”. Ettevõtluse tulevikutrendide lahtimõtestamisele keskendub ka dialoog ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Sutt. Oma teadmisi jagavad ettevõtjad Mart Maasik ja Kaimar Karu, turundusguru Timo Porval, koolitaja ja ettevõtluskonsultant Priit Kuuskme, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk ning äridisainer Jana Kukk. Avasündmus toimub veebi vahendusel ja seda saab jälgida endale sobival ajal ja kohas. Päeva veab veerandsaja-aastase kogemusega mitmekülgne ettevõtja Kuldar Leis.
„Tänavusel Ettevõtlusnädalal on fookuses kohanemine pidevalt muutuva maailmaga, sest just see on edu võti, mis meil aitab seljatada kriisid ja väljuda nendest võitjatena,” sõnas Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Nädala jooksul tutvustame erinevate sündmuste raames neid edutegureid, mis on olulised nii iga ettevõtja kui ka vabaühenduse jaoks täna ja homme, et uute olude ja muutunud majanduskeskkonnaga kohaneda,” lisas Huul.
Nädal toob kokku nii ettevõtlusega alustajad kui tegutsevad ettevõtted, sündmusi jagub ka koolinoortele. Sel aastal on varasemast suurem hulk üritusi suunatud vabakonnale. Muutustega kohanemine on oluline kõigile, ka vabaühendustel tuleb õppida praeguses keerulises olukorras paindlikke lahendusi leidma. Seetõttu toimub Ettevõtlusnädala raames varasemast rohkem vabaühendustele pühendatud üritusi.
Esmakordselt korraldab maakondlike arenduskeskuste võrgustik 6. oktoobril Konsultatsiooni kolmapäeva, mil kõik huvilised saavad osaleda tasuta kiirnõustamisel ja küsida nõu ettevõtluskonsultantidelt.
Ettevõtlusnädala raames toimub tänavu paarsada temaatilist üritust nii eesti kui ka vene keeles. Kõikides Eesti maakondades korraldatakse ettevõtlusega alustama julgustavaid seminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Ettevõtlusnädala üritusi viiakse läbi nii nõuetekohastes seminariruumides, hübriid- kui ka veebisündmustena. Suurem osa neist on osalejatele tasuta, ent osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Ettevõtlusnädalal saavad kokku sarnaste huvidega inimesed – lisaks uutele teadmistele pakuvad Ettevõtlusnädala üritused võimalust kontaktivõrgustiku laiendamiseks ja potentsiaalsete partnerite leidmiseks. Üritused annavad osalejatele vajaliku tõuke järgmiste sammude tegemiseks ettevõtluses.
Ettevõtlusnädala korraldajad järgivad Eesti Vabariigi Valitsuse ürituste korraldamise nõudeid ja Terviseameti soovitusi. Sündmustel pääsemiseks tuleb külastajal tõendada oma nakkusohutust, esitades selleks tõendi COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise, läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Ettevõtlusnädal on valmis tegema ürituste korraldamisel ka jooksvaid muudatusi juhul, kui olukord seda nõuab._______________
Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/ Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.
Märksõnad
„Ootame kiirnõustamisele nii kogenud ettevõtjaid kui ka kõiki neid, kes alles mõlgutavad mõtteid oma äriga alustamisest. Samuti anname nõu vabaühendustele,” tutvustab Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul.
Kiirnõustamisel osalemiseks saada oma küsimus Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikule selleks ettenähtud vormi kaudu ning ettevõtluskonsultant võtab sinuga 6. oktoobril telefoni teel ühendust. Nõu võib küsida nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
Ettevõtluskonsultandid töötavad igas maakonnas ja pakuvad tasuta nõustamisteenust aastaringselt. Tavapäraselt tuleb aga konsultatsiooni aeg, küsimuste teemad ja eesmärk eelnevalt konsultandiga kokku leppida. Konsultatsiooni Kolmapäeval saab oma küsimustele vastused kiirnõustamise käigus telefoni teel ilma igasuguse eelneva broneeringuta.
„Kõige sagedamini tullakse meie juurde siis, kui on tekkinud soov ettevõtlusega alustada, aga varasema kogemuse puudumise tõttu ei osata kuskilt peale hakata. Räägime sel juhul läbi, millele alustaval ettevõtjal kindlasti mõelda tuleb ja kuidas esimeste sammude tegemiseks vajalikud ressursid leida,” räägib Huul.
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline nõustamisvõrgustik. Maakondlikes keskustes töötab 47 ettevõtluskonsultanti, kes on igas küsimuses abiks alates äriidee väljatöötamisest kuni ekspordiga alustamiseni. Möödunud aastal viisid ettevõtluskonsultandid läbi 7800 nõustamist ettevõtluse valdkonnas ning 1800 nõustamist vabaühenduste teemal.
„Anname sageli nõu, kuidas leida kliente, laiendada toimivat ettevõtet või kuidas laieneda uutele turgudele. Samuti aitame teha ettevalmistusi välisturule sisenemiseks. Peamiste nõustamisteemade seas on kindlasti ka äriplaani koostamine ja finantsprognooside tegemine – vajalik oskus nii alustajale kui ka juba kogenumale ettevõtjale,” lisab Huul.
Mari Kirss, kes ühena konsultantidest täna Järvamaa Arenduskeskuses nõustamisteenust osutab, sai oma ettevõtlusteekonna alguses kaheksa aastat tagasi samuti tuge võrgustiku ettevõtluskonsultandilt.
„Mina sain oma unistustele tänu arenduskeskusele suure sammu lähemale. Üksi oleksin jäänud veel pikaks ajaks paljude küsimuste kallal pusima. Nüüd loodan oma kogemuste toel ka teisi nende teekonnal edasi aidata ja samm-sammu haaval unistuste poole liikuda,” räägib Kirss.
Konsultatsiooni kolmapäeva korraldab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.
