Arvamusfestivalil peeti maha arutelu „Eurotoetused otsas? Kas külamajast saab hotell?“, mille fookuses oli ühenduste omatulu teenimine. Seekord suunati tulu teenimise fookus külamaju haldavatele ühendustele, sest teema tervikuna on väga lai.
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 22 000 mittetulundusühingut.
Siseministeeriumi hiljutise uuringu tulemused näitavad, et omatulu on 2018. aasta seisuga teeninud umbes 57% vabaühendustest.
Vaatamata suhteliselt kõrgele osakaalule ei ole vabakond niivõrd võimekas omatulu teenimises ning jätkuvalt sõltuvad paljud erinevatest toetustest.
Arenguruumi on selles valdkonnas palju, sest ühendused alles avastavad tulu teenimise erinevaid mooduseid. Võib tõdeda, et üha rohkem nähakse võimalusi omale töökoha loomiseks ka vabaühenduses. Kaugtöö võimaldab täna töötada kodus või kodu lähedal, mistõttu varem sõidule kulunud aega on võimalik pühendada kogukonna arendamisse.
Arutelu panelistid nõustusid, et oleme ära harjunud erinevate toetusvõimalustega. Projektitoetuse kaasabil on saanud uue hingamise paljud külamajad ja -platsid, on pandud alus erinevatele kogukondlikele algatustele ja sündmustele.Toetustel põhinev tegutsemine ei ole aga pikaajaliselt jätkusuutlik ning ei taga ühenduste sõltumatust. Vabaühendused otsivad lahendusi, kuidas oma teenuseid või tooteid müüa, oma valdkonnas avalikke teenuseid osutada, annetusi koguda.
Arutelu käigus toodi välja erinevaid võimalusi omatulu teenimiseks külamaja baasil: majas saab rentida ruume, pidada kohvikut, korraldada erinevaid sündmusi, viia läbi õpitube, asutada muuseum, pakkuda ööbimisvõimalust matkajatele, rajada seikluspark jms.
Ettevõtjate vaatenurgast pakub aga vabaühendus „kõlvatut“ konkurentsi, sest parematel tingimustel saadud toetustega on soetatud vajalik inventar, mida hiljem saab kasutada tulu teenimiseks.Samal ajal on ettevõtjad pannud ärile aluse enda vahenditest või teinud seda toetuse kaasabil, mille omaosaluse määr on suurem kui vabaühendustel. Ettevõtja Andri Arula sõnul peaks ettevõtluskeskkond olema võrdne kõigile, ilma suurte erisusteta. Tema arvates tuleks toetused, mis loovad ebavõrdseid tingimusi, ära kaotada.
Tanel Talve tõi välja, et kohaliku omavalitsuse (KOV) toetused on olnud abiks kogukonna säilimisel ja piirkonna arendamisel. Ettevõtjad, kelle huvi on eelkõige kasu teenimine, tulevad oma toodete/teenustega pigem piirkonda, kus on tegus kogukond. Leiti, et vabaühendused ja kohalikud ettevõtjad võiksid teha rohkem koostööd ja ühisturundust, luua ühiseid teenusepakette. Näiteks turismitalu pakub majutust ja toitlustust, aga kohalik ühendus korraldab õpitube või matku. Anneli Kana, MTÜ Metsanurme eestvedaja, luges üles hulga teenuseid, millega nende ühendus omatulu teenib ja rääkis, mis kasu saab kogukond ja mis motivatsioon on ühendusel ise tulu teenida.
Järva valla vallavanem Rait Pihelgas arvas, et kõiki avalikke teenuseid ei peagi kohalik omavalitsus pakkuma, midagi on võimalik delegeerida kohalikule vabakonnale või ettevõtjale. Avalike teenuste osutamine võimaldab vabakonnal rakendada oma teadmisi ja kompetentsi antud valdkonnas ning teenida ühendusele tulu. See tagab ühenduste jätkusuutlikuma majandamise ning järk-järgulise ülemineku isemajandamisele. Küsimus on, kas ühendused on täna valmis võtma pikaajalist vastutust, mida nimetatud teenuse osutamine eeldab. Evelyn Eichorst, MTÜ Pesapuust, tõi näite psühholoogilise teenuse osutamisest, millest on ka KOVid huvitatud ja rääkis kuidas organisatsioon on ise selle teenuse pakkumisel arenenud ja laienenud.
Arutelu panelist Külli Vollmer tõi välja, et oma tulu teenimine annab ühendustele sõltumatuse. Vabaduse ise otsustada, mida teha, millal teha, kus teha, kellega teha. Sa ei sõltu rahastaja piirangutest. Kui kogukonnaga maha istuda, tuleb nutikaid ideid, kuidas olemasolevaid ressursse paremini kasutada.
Kokkuvõttes nõustusid kõik panelistid, et toetuste omaosaluse määr võiks investeeringute puhul jääda võrdseks ettevõtjatele ja ühendustele ning juriidilisest vormist olulisem peaks olema tegevuste sisu. Ühendused peaksid rohkem läbi mõtlema, kuidas pärast toetust või hoopis ilma toetuseta hakkama saada.
Maakondlikes arenduskeskustes on võimalik kõikidel vabaühendustel saada tasuta nõu ka sellest, kuidas omatulu teenimisega algust teha.
Arutelu juhtis ajakirjanik Märt Treier. Paneelis osalesid vabaühenduste konsultant Külli Vollmer, vabakonna esindaja Tanel Talve, ettevõtja Andri Arula, Järva valla vallavanem Rait Pihelgas.