Kui räägime ja mõtleme filmidest, siis enamasti räägime lugudest, mis liigutavad, kõnetavad, informeerivad. Aga kõigi nende suurele või väikesele ekraanile jõudvate lugude taga on ka raha, töökohad ja otsused, mis tehakse mitte ainult filmistuudiotes, vaid ka meie Eesti vallamajades, kus nüüd arutatakse üha enam teemal kas kohalik piirkond on pelgalt kaunis taust või juba teadlikult kujundatud keskkond, kuhu filmitegijad tahavad tulla. Ehk: kas filmifond on elitaarne kultuuriline luksus või majanduslik tööriist? Ja kui see on tööriist, siis kui hästi me seda Eestis tegelikult kasutame?
Eestis loodud filmifondid toimivad sillana kultuuri ja majanduse vahel. Eesmärk ei ole üksnes filmide toetamine, vaid piirkonda investeeringute ja töökohtade toomine, kohalike ettevõtete (majutus, toitlustus, transport, ehitus jpm) käibe suurendamine, piirkonna kuvandit ja turismipotentsiaali suurendamine.
Teisisõnu, üks edukas filmiprojekt võib tähendada kümneid võttepäevi, sadu ööbimisi ja märkimisväärset rahalist mõju kohalikele ettevõtetele. Veelgi olulisem, see võib muuta piirkonda kuvandit nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Väikesel investeeringul võib olla väga suur mõju, sest iga toetuseuro toob sageli mitu eurot tagasi piirkonna majandusse ning hiljem veel ehk kümneid ja sadu eurosid turismirahana. Kuna film või telesari jõuab publikuni kiiremini kui traditsiooniline turundus, tagab see piirkonnale kiire nähtavuse; kord loodud võttepaigad ja kontaktid toovad uusi projekte ning annab tööd kohalikule kogukonnale, kus tekivad uued oskused, teenused ja koostöövõrgustikud.
Mida arutelust kaasa võtta?
Kohalik filmifond ei ole pelgalt toetusmehhanism, vaid strateegiline investeering piirkonna tulevikku. Kui piirkond suudab end positsioneerida filmisõbraliku ja professionaalse partnerina, võib ühest projektist alguse saada laiem muutus – majanduses, kuvandis ja lõpuks ka kogukonna enesekindluses. Seega, filmi tegemine ei ole ainult kultuuri “asi”, vaid ka väga konkreetne majanduslik stiimul piirkonnale.
Linnade ja valdade päeva raames toimunud arutelul osalesid:
Rainer Paenurk (Saare Arenduskeskuse juhataja, Saarte Filmifondi asutaja ja juht), kes ütles, et näeb Saarte Filmifondi eestvedajana audiovisuaalset sektorit kui väga praktilist tööriista, mis toob piirkonda nii otsest majanduslikku tulu kui ka rahvusvahelist nähtavust.
Anneli Kattai (Valgamaa Arenguagentuuri juhataja, Lõuna-Eesti filmiklastri partner), kes märkis, et usub, et tema roll filmiklastri partnerina aitab tuua piirkonda investeeringuid, elavdades kohalikku teenindus- ja turismisektorit ning kasvatades Lõuna-Eesti tuntust.
Piia Tamm (Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Viru Filmifondi koordinaator), kelle töö Eesti esimese regionaalse filmifondi kordinaatorina keskendub filmiprojektide toomisele Ida-Virumaale, mis aitab arendada kohalikku loome- ja teenindussektorit, luues uusi võimalusi nii ettevõtetele kui kogukondadele.
Moderaator: Neeme Raud
