fbpx

Spetsialistide puudus, pidev hindade ja palkade kasv ning ülemaailmsed tarneraskused sunnivad ettevõtteid üha rohkem endalt küsima, kuidas jääda ellu ja püsida konkurentsis, seejuures kvaliteedis järele andmata. Ärimudel, mis toimis 10-15 aastat tagasi, ei pruugi enam toimida täna. Seepärast tuleb varem või hiljem otsida võimalusi ja lahendusi, kas mingit osa tänastest tegevustest saaks ehk digitaliseerida, kirjutab maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhataja Andres Huul.

Oma igapäevatöös me näeme, et ettevõtete üks murekoht on sageli see, et lisandväärtus töötaja kohta kipub olema liiga madal. Läbi töö ümberplaneerimise ja nutikate tehnoloogiate saab seda kindlasti parandada. Samas kinnitavad eksperdid , et alustada tuleks siiski nö „kaosest korra loomisega“ - eneseanalüüsist ja hetkeolukorra kaardistamisest – mida ja kuidas tehakse ettevõttes täna. Sealt edasi saab juba analüüsida, miks, mida ja kuidas võiks tulevikus teha teisiti, et tõsta efektiivsust ning hoida kokku aega, tööjõuressurssi ja muid kulusid.

Parendatud protsessi, uue tehnoloogia või seadme kasutuselevõtt võib lühendada märkimisväärselt tootmiseks kuluvat aega, aga vähendada ka vajadust teatud tööjõu järele laiemalt. Strateegiliste valikute ja investeeringu tasuvuse küsimus on – millisesse digitaalsesse lahendusse kõigepealt investeerida. See tähendab, et pika plaani jaoks võiks paika panna ka ettevõtte digitaliseerimise visiooni ning strateegia koos täpsema tegevusplaaniga.

Kui kunagi peeti digitaliseerimist vaid suurettevõtete pärusmaaks, siis täna seda kindlasti enam öelda ei saa. Tegelikkuses on väiketootjate puhul protsesside ülevaatamine ja digitaliseerimine vähemalt sama tähtis ja võiks öelda, et lausa hädavajalik. Kuna väikeettevõttes on sageli inimesed kümnes erinevas rollis, siis vabastab see aega muude tegevuste jaoks. Samuti aitab investeering pikas plaanis raha säästa ja väikeettevõtja tootmisvõimekust suurendada.

Digitaliseerimise laiem eesmärk on, et ettevõtete äriprotsessid oleksid paindlikumad, tooted intelligentsemad ja töö, mida inimesed teevad, muutuks targemaks. Tootmisprotsessi enda  visualiseerimine ja digitaliseerimine on vaid üks osa sellest. Sarnaselt tuleks üle käia kogu ettevõtte protsessiloogika, tarneahel, klientidega suhtlemise pool, tellimuste haldamine ja logistika. Kavandada tuleb ka inimeste juhtimise, kommunikatsiooni ja vastutusega seonduv, sest elluviimise suurimad riskid võivad peituda just siin.

Üks teema, millest digitaliseerimise juures vähem räägitakse, on andmete praktiline rakendamine ja nende analüüsimine. Intelligentsete masinate kasutuselevõtt ja suurandmete kogumine aitab palju lihtsamini välja selgitada, kus on ettevõtte protsessis nõrgad kohad või kuhu oleks töökäsi juurde vaja. Kahtlemata vähendab digitaliseerimine pikas perspektiivis käsitsi tehtava töö hulka, see on suund, kuhu liigub terve maailm. Lisaks sellele aitavad automaatlahendused tootmistsüklit senisest täpsemalt reaalajas jälgida ja praaki vältida.

Digitehnoloogiatesse investeerimisega alustamine takerdub ettevõtjatel tihti raha taha. Nüüd avaneb selleks aga uus Maakondlike arenduskeskuste poolt pakutav võimalus, mille raames saavad väljaspool Tallinna ja Tartu linna asuvad töötleva tööstuse ettevõtted taotleda vahendeid, et esimesi samme digitehnoloogiatesse investeerimise suunas astuda.

Selleks pakutakse programmis uusi teadmisi ja ekspertide tuge. Toetuse eest võib soetada tehnilisi lahendusi ja kasutada välise eksperdi abi. Taotluse esitamise eelduseks on enesehinnangu läbimine Diginnotool tööriista abil. Lisaks tuleb osaleda vähemalt ühel viiest tasuta pakutaval digitaliseerimise teemalisel veebiseminaril, kus tuleb muuhulgas juttu sellest, kuidas oma ettevõttes digitaliseerimist planeerida ja investeeringu tasuvust hinnata, kuidas andmeid kasutades raha teenida ning millised on digitaalsed lahendused ettevõtete protsessides täna ja tulevikus.

Soovitame kõigil piirkondlikel tööstusettevõtetel kindlasti seda võimalust kasutada. Toetust saab taotleda kuni 28. veebruarini 2022 ja maksimaalne taotletav summa on kuni 2000 €. Ettevõtte omafinantseering peab olema vähemalt 50% projekti mahust. Loodame väga, et digitaalsed tööriistad leiavad meie tööstusettevõtetes lähitulevikus veelgi rohkem kasutust ja seeläbi paraneb meie ettevõtete konkurentsivõime tervikuna. Toetuse abil tahame anda võimaluse ka neile väiketootjatele, kes digitaliseerimiseni ühel või teisel põhjusel pole seni veel jõudnud.

Toetuse taotlemine on avatud alates 6. septembrist ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Veebiseminarid toimuvad koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga (ITL). Vaata rohkem infot: www.arenduskeskused.ee/digitaliseerimisega-alustamise-toetus

Arvamuslugu on avaldatud 06.09.2021 Äripäevas.